"Sisuliselt tähendab, et uuritakse maavarasid, mida on vaja euroliidu tööstuse toimimiseks ja mida Euroopas piisavalt ei toodeta," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadur Rutt Hints.

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased uurivad Eesti maapõueressursside kvaliteeti ning võimalikke tehnoloogiaid nende ümbertöötlemiseks – fookuses on varud, mis kuuluvad Euroopa Liidu kriitiliste toormete nimekirja, vahendab BNS.

Mitme projekti juures töötava Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi teaduri Rutt Hintsi sõnul on aluskorra metallimaakide uuringute eesmärk mõista paremini Eesti süvamaapõue ressurssi potentsiaali arvestades kasvavat nõudlust erinevate baas- ja tehnoloogiliste metallide järele.

Eesti metallimaak on kehvasti kaardistatud

“Enam kui 100 meetri sügavusele jäävad kivimid sarnanevad oma koostiselt ja tekkeloolt Lõuna-Soome ja Kesk-Rootsi kivimikompleksidega, mis on rikkad metallileiukohtade poolest. Meil on aga aluskorra maagiuuringud täna ikkagi pigem eeluuringute faasis. Enim uurituks on Jõhvi piirkonna rauamaagi ressursid, kuid ülejäänud metallipotentsiaal on senini üsna halvasti kaardistatud,” ütles Hints.

Ressursside Teadus- ja Arendus (ResTA) programm toetab ettevõtluse vajadusest lähtuvat teadus- ja arendustegevust puidu, toidu ja maapõueressursside väärindamisel. Kui kahe esimese puhul räägitakse millestki, millega kauplemine omab esmatähtust kohalikul või regionaalsel tasemel, siis ResTA programmi fookuses olevad maavarad kuuluvad Euroopa kriitiliste toormete nimekirja. “Sisuliselt tähendab, et uuritakse maavarasid, mida on vaja euroliidu tööstuse toimimiseks ja mida Euroopas piisavalt ei toodeta,” kinnitas Hints.

Aastatel 2017-2020 viidi Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Eesti Geoloogiateenistuse koostöös ellu RITA projekt “Maapõueressursside efektiivsemate, keskkonnasõbralikumate ja säästvamate kasutusvõimaluste väljatöötamine”, mis uuris just tulevikumaavarasid. Sõelale jäid kolm uurimissuunda: graptoliitargilliit, fosforiit ja aluskorra maagid, millega nüüd ResTa programm jätkabki.

“Fosforiit sisaldab fosforit ja potentsiaalselt huvipakkuvas koguses haruldasi muldmetalle,” selgitas Hints, lisades, et Euroopa kriitiliste toormete nimekirjas leiab nii väetistoormena kasutatavad fosforiidid kui ka keemiatööstusele vajaliku fosfori.

“Graptoliitargilliidi puhul käsitlevad uuringud selle vanaadiumi potentsiaali ja eraldamise tehnoloogiad. Ka vanaadium kuulub alates 2017. aastast Euroopa kriitliste toormete hulka.”

Eesti fosforiidivaru on Euroopa suurim

Kolmest ResTA projektist tekitab avalikkuse tähelepanu ilmselt eelkõige fosforiidiga seotu.

Rutt Hints tõdes, et Eesti fosforiidivarud on Euroopas konkurentsitult suurimad. Praegu on Euroopa Liidul vaid üks kaevandatav maardla ja see asub Soomes. “Kusjuures Eestis leiduvad fosfori ressursid on hinnanguliselt suurusjärgus 3-10 korda suuremad kui Soomes,” lisas Hints.

Kokkuvõttes on nii Eesti fosforiidi kui ka metallirikka graptoliitargilliidi näol tegemist toormetega, mille tonnaaž on väga suur, kuid toormekvaliteet pigem madal. “Nende kasutuselevõtu majanduslik perspektiivikus sõltub paljuski sellest, kas suudetakse välja töötada piisavalt efektiivsed aga samas ka keskkonnaohutud rikastamis- ja kaevandamistehnoloogiad.”

Rutt Hints rahustab inimesi – ResTA uuringute eesmärk ei ole vastata küsimustele kuhu ja millal rajada kaevandus.

“Täna on kõikide uuritavate maavarade puhul lahendamata rida küsimusi, milleta ei riigil ega ka potentsiaalsetel kaevandajatel ei ole võimalik edasi minna, sealhulgas näiteks teha usaldusväärseid majandusarvutusi,” tõdes Hints.

“Tuleb arvestada, et maavara leiukohtade tavapärased uuringutsüklid on väga pikad, seega on tavapärane, et uuringutele kulub kakskümmend või enam aastat. Kui uuringute käigus on selgitatud, et maavara võiks olla tehnoloogiliselt ja sotsiaalseid ning õiguslikke norme arvesse võttes kaevandatav, siis otsus kaevandamist alustada sõltub lõpuks ikkagi toormete turuhinnast ja nõudlusest.”

Et uuringute fookuses on Euroopa kriitilised ning teised metalliressursid, mille puhul ennustatakse märgatavat nõudluse kasvu, on pikaajaline potentsiaal nende ressursside kasutuselevõtuks vägagi arvestatav. Haruldased muldmetallid on kasutuses erinevates aku- ja rohetehnoloogiates, vanaadium-redoks akud sobivad oma omadustel taastuvenergia tootmisvõimsustega integreerimiseks, samuti on vanaadiumil oluline roll kõrgkvaliteetsete terasesulamite tootmisel.

Tipptehnoloogia abil tehakse põhjalikud uuringud

Väärindamisvõimaluste väljaselgitamiseks toimuvad põhjalikud uuringud, kus on kasutusel geoloogia tipptehnoloogia.

“Me kasutame erinevad spektraal- ja röntgenstruktuuranalüüsi, massispektromeetria, termogravimeetria, gaaside emissiooni ning mitmeid teisi analüütika- ning katseseadmeid,” loetles teadur.

Mõningad uuringud on plaanitud läbi viia ka välislaborites. Näiteks on vanaadiumi uuringuteks plaanis kasutada kiirendit, et selgitada vanaadiumi ühendite tüüpe. Viimati mainitud uuringuid tehakse Eesti maapõues leiduvate materjalide puhul esmakordselt.

“ResTA projekti tähtsust on lõpptulemusest hoolimata raske alahinnata. Esiteks, väga pika pausi järel tegeletakse Eesti maavarade küsimustega taas suuremahulise riikliku teadus- ja arendusprogrammi raames,” toonitas Hints.

Nende aastatega on aga toimunud väga suur tehnoloogiline hüpe, mis lubab nüüd uurida kriitilisi ressursse ja nende kasutuselevõttu hoopis teistsugusel tasemel kui kolmkümmend aastat tagasi, kui vastavasisulised uuringud Eestis lakkasid.

Teiseks toob Tallinna Tehnikaülikooli teadlane välja projekti mõju noortele teadlastele ja uuele spetsialistide koolkonnale.

“Eestimaise kompetentsi olemasolu on eelduseks Eestis uute maapõueressursside kasutuselevõtul,” ütles Rutt Hints.

Eesti pikemajalisem visiooniks võiks kindlasti olla rohe- ja digipöördeks vajalike omamaisete toormete kasutuselevõtt ning maksimaalne kohapealne väärindamine. Uute väärindamistööstuste teke on siin kriitiline. Laiemalt Euroopa jaoks loovad majanduspiirkonna siseselt hangitud toormed kindlust, et suudetakse ka muutuva poliitilises ja majandussituatsioonis siinse tööstuse konkurentsivõimet ja rahvastiku elatustaset säilitada.