Linnal on kavas vahetada kõik vanad ja keskkonnale ohtlikud tänavalaternad uute keskkonnasõbralike ja säästlike lampide vastu.
Ühel Nõmme tänaval, mis hiljuti uuendati, lükkas õhtutunnil lund kohalik elanik Voldemar. “Päris valge on siin pärast tänava remonti,” kiitis ta. “Enne oli ühe väikse tänava lõigu peal kaks valgustusposti, nüüd on nende asemel ainult üks leedvalgusti, aga pimedamaks pole küll jäänud, pigem on isegi valgem.”
Ainult valguse toon on muutunud – enne oli kollakam, nüüd olevat tunne, nagu olekski tegemist päris päevavalgusega. “Värvid on nüüd paremini nähtavad,” nentis lund kühveldav mees. “Näete, kohe tuleb nähtavale see punaseks värvitud teeosa, mis hoiatab autojuhte jalakäijate ja kergliiklejate eest. Enne oleks kõik olnud ühtlaselt hall.”
Keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg kinnitas samuti, et lisaks kõigele aitavad uued valgustid pimedas paremini värve eristada, mis teeb liiklemise ohutumaks.
Tänavu vahetusse üle 5000 valgusti
Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on käivitunud suur programm kõikide Tallinna tänavavalgustite vahetamiseks uute, paremini valgustavate ja säästlikema leedlampide vastu. Ka ei sisalda leedlambid kahjulikke aineid, nt elavhõbedat. Tänavu on kavas välja vahetada ligikaudu 5110 valgustit ja järgmisel aastal ligikaudu 7000. “Lisaks soovime, et need tooks linnale ligikaudu 50% energiasäästu,” selgitas Klandorf “Uusi leedvalgusteid ei pea ka nii tihti välja vahetama, kui praeguseid. Sõltuvalt tänavavalgustite võimsusest on uute valgustite tasuvusaeg kuuest kuni kaheteistkümne aastani.”
Hinnanguliselt läheb uute laternate töölepanek maksma 22 miljonit eurot.
Möödunud aasta lõpul oli Tallinnas 64 026 tänavavalgustit, millest 14 942 olid juba leedlambid. 2014. aastast on linn pannud leedlampe püsti remonditavatele tänavatele, kuid tänavu ja järgmisel aastal kasvab nende arv tunduvalt. “Teeme tehnikaülikooliga koostööd, et valida sobivaid valgusteid, samuti vahetame kogemusi rahvusvahelistes linnade võrgustikes,” märkis Klandorf. “Ka valgustite paigaldamisel aitab meid tehnikaülikool.”
Esimesed lõigud juba valmis
Tallinn on edukalt osalenud ka kahes keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) rahastatud tänavavalgustuse programmis, mille tulemusena lisandub nimetatud ettevõtmise raames 2622 uut leedvalgustit, asendatakse 826 valgustimasti ja korrastatakse 47 kilomeetrit tänavavalgustusvõrku. KIK-i toetustega rajatud valgustuse esimesed lõigud Pirita teel, Tammsaare ning Ehitajate teel on juba valminud.
Kommunaalametil on käsil veel üks huvitav ettevõtmine – päikeseelektrit tootvate teekatete kasutuselevõtt. Sule arvates pole päikeseelektrit linna tänavate valgustamiseks siiski veel võimalik kasutusele võtta. “Kohttootmine igas valgustis endas praegu majanduslikult tasuv ei ole,” lausus ta. “Valgusteid on vaja öösel ning igasse tänavavalgustusmasti peaks sel juhul panema energiasalvesti, mis on väga kulukas,” selgitas ta.
Mida tähendab lühend LED?
• Leedlambis läbib elektrivool dioodi, mis hakkab footoneid eraldama ja nii tekib nähtav valgus. Leedvalgusti nimetus tuleneb ingliskeelsest lühendist LED, mis tähendabki Light-Emitting Diode ehk valgust kiirgavat dioodi.
• Leedvalgustid on halogeenvalgustusest keskkonnasõbralikumad, sest need muudavad peaaegu kogu kasutatava elektrienergia valguseks ja ainult 10-20% muutub teisteks energialiikideks. Hõõglamp samas muudab vaid viiendiku energiat valguseks ning ülejäänu soojuseks.
• Leedlampide tootmisel ei kasutata pliid ega elavhõbedat, valgustites kasutatavad valgusdioodid ei kiirga IR- ja UV-kiirgust – seega ei mõju need keskkonnale halvasti. Lisaks on neis olevad komponendid suures osas taaskasutatavad.
