"Sügise hakul, kui saabub pimedus, jahedus ja uus tööperiood, on inimestel taas halvem olla. Võib juhtuda sedagi, et uue koroonakriisi tulles lähevad asjad veel hullemaks," ütles vaimse tervise kriisiabi projektijuht Krista Tomson. Vabatahtlikud nõustajad aitavad veebi teel inimesi, kes on näiteks koroona pärast töö kaotanud või kannatanud perevägivalla käes.

Abi saavad kõik, kelle psüühilisele tervisele on koroonaaeg halvasti mõjunud, kinnitas Tomson. “Meie veebipõhise nõustamise sihtrühmaks on osutunud meditsiinitöötajad ja nende pereliikmed, viirusesse haigestunud, isolatsioonis inimesed, töötuks jäänud, perevägivalla ohvrid ja nõrgema vaimse tervisega inimesed,” loetles ta. “Meilt on abi palunud nii need, kel oli tekkinud uudseid raskusi, kui ka need, kel süvenesid vanad mured.”  

Suurimaks probleemiks on osutunud ärevushäire, mis võimendus, kui inimene ei suutnud uutes tingimustes toime tulla.

Kui juba varem  esines ärevushäire sümptomeid, siis nüüd need ägenesid. “Tõsi küll, eks meie kõigi ärevus tõusis koroonakriisiga, kuid tavaliselt suudab inimene sellega toime tulla,” selgitas Tomson.

Veebilehe peaasi.ee kaudu nõu saada soovijaid ootab asjatundlik abi. “Sageli on inimestel vaja lihtsalt rääkida,” lausus Tomson. “Üks asi on rääkida pereliikmega, kuid inimene, kes abivajajat ei tunne, annab hoopis teise perspektiivi: ta kuulab ära ega langeta emotsionaalseid hinnanguid. Sageli just seda vaja ongi.”

Mitmetel juhtudel soovitas nõustaja nippe, kuidas ärevusega paremini toime tulla, või vastavat kirjandust. “Meil on teaduspõhine lähenemine ja vastavalt sellele anname ka soovitusi,” lausus Tomson. “Kui nägime, et abi küsijal oleks vaja kliinilise psühholoogi vm spetsialisti nõu, tuli appi teise tasandi spetsialist.”

Projektis kaasa teinud vabatahtlikke aitas kaasata andmebaas VAAB (vaab.ee). “Eelduseks oli nõustaja kogemus, esmatasandi nõustaja puhul ei ole psühholoogia või psühhiaatria taust vajalik,” mainis Tomson. “Küll aga pidid nõustajad läbima meie pakutavad koolitused, näiteks ohvriabi.”

Praktika on näidanud, et koroona toodud probleemid lõid välja väikese viitega ja on pikaajalised. See on ka põhjus, miks projekti eestvedajad jätkavad nõustamist detsembri lõpuni. “Me ei tea, kuidas käitub koroonaviirus sügisel,” nentis  Tomson. “Kogemused näitavad, et kui suvel pöördutakse psühholoogide ja psühhiaatrite poole harva – inimesed puhkavad, päike soodustab head meeleolu, leebem on olla ja ärevust on vähem –, siis sügise alates, mil saabub pimedus, jahedus ja uus tööperiood, on taas halvem olla. Võib juhtuda sedagi, et uue koroonakriisi tulles lähevad asjad veel hullemaks.”

Abivajaduse ulatust näitab seegi, et pooleteise kuu vältel otsis nõustajatelt esimest korda abi 25 inimest, kellest 15 vajas tuge kaks või enam korda, osa isegi 4-5.

Seoses teise koroonalaine hiiliva tulekuga, mil taas võivad tekkida mured võimaliku haigestumise, töökaotuse, piirangute kehtestamise ning muu eesootavaga seoses, soovitab Tomson vaimset tervist tugevdada. “Korralikult toitumine, piisavalt värskes õhus liikumine ning lähedaste toetus on täiesti lihtsad, kuid väga olulised soovitused, mille järgimist ei tohiks unustada. Kui on psühholoogilist abi vaja, ei maksa karta seda küsida. On hea, et koroonaviiruse kohta on igakülgset infot jagatud – teadmatust kardetakse kõige rohkem. Kui peaksimegi koroonaviirusega koos elama hakkama, siis vähemalt teame, et meie seas on häid inimesi, kes tulevad raskel perioodil appi neile, kes seda väga vajavad,“ rääkis ta.