"Linn võtab osa Harku metsast kohaliku kaitse alla. Miks ainult osa - sest teine osa ei ole Tallinna linna territooriumi, vaid Harku valla territooriumil," rääkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. 

Ettepaneku võtta Harku mets kohaliku kaitse alla tegi MTÜ Nõmme Tee Selts. Eelnõu kohaselt võetakse kohaliku kaitse alla Harku metsa ja raba osa, mis paikneb Tallinna linnas Nõmme linnaosas. Kaitseala nimetatakse Harku metsa kaitsealaks.

Linnapea sõnul oli esialgu plaanis võtta mets kaitse alla tervikuna ja koostöös naabritega. “Aga naabrid seda initsiatiivi ei toetanud. Samas ootus Nõmme elanike seas on väga suur. Seega me otsustasime selle protsessiga minna edasi iseseisvalt ja tegeleda siis meie Harku metsa osaga,” selgitas Kõlvart.

Tema kinnitusel on otsus osa suuremast visioonist, millega soovitakse luua ülelinnalist rohetaristut erinevatest looduskeskkonndadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.

“Aga Harku mets on loomulikult unikaalne ja seal on ka, mida ka sisuliselt kaitse alla võtta. Ma olen kindel, et see otsus rõõmustab mitte ainult Nõmme elanike, vaid kõiki tallinlasi,” ütles Kõlvart ja meenutas, et Tallinn kandideerib taas Euroopa rohelise pealinna tiitlile. “See toetab meie rohelist mõtteviisi.”

“Harku vald on Harku metsa kaitsnud üldplaneeringuga. Juba esimese üldplaneeringuga 1996. aastast oli see ala kaitseall kui hoiu- ja kaitsemets. 2013.aastast kehtib uus Harku valla üldplaneering, kus siin on rohevõrgustiku tuumala – Harku mets,” sõnas Harku valla keskkonnaspetsialist Lembe Reiman.

Harku metsa ja raba kasutavad aktiivselt nii tallinlased kui ka Harku valla elanikud. Paraku ohustab Harku metsa loodus- ja puhkeväärtust üha kasvav kasutuskoormus, mistõttu on vajadus reguleerida Harku metsa ja raba ala külastust

“Rohevõrgustiku tuumala on tegelikult elustiku ja elurikkuse kaitseks ja see välistab siin igasugused ehitised. Välja arvatud sportimise ja virgestuse eesmärgil mingid minimaalsed ehitised, näiteks jõulinnakud ja sellist sorti rajatised,” lausus Reiman

“Harku metsa omapoolse tüki kaitse alla võtmisega tegi Tallinn tubli ja õige sammu, ootasime mõnda aega juba ja nüüd siis tehti otsus ära,” tunnustas pealinna Reiman.

Määruse eesmärk on sätestada tingimused, mis tagavad väärtusliku maastiku ja elustiku säilimise ning parandavad inimeste puhkevõimalusi Harku metsa ja raba osas, mis paikneb Tallinna linna territooriumil. Harku mets ja raba paiknevad Tallinna linna edelaosas ja Harku vallas ning kuuluvad Harju maakonna rohevõrgustiku tuumalade sekka. Seda suure puhkeväärtusega looduslikku ala kasutavad aktiivselt nii Tallinna linna kui ka Harku valla elanikud. Harku metsa loodus- ja puhkeväärtust ohustab üha kasvav kasutuskoormus, mis tingib vajaduse reguleerida kogu Harku metsa ja raba ala külastust. Harku metsa kaitseala moodustamine ei too kaasa suuri muudatusi roheala senistele külastajatele.

Kaitsealal kasvab mitmeid ohustatud taimeliike

Harku metsa kaitseala moodustamise eeldus on ohustatus, haruldus ja esteetiline väärtus. Alal paiknevad mitme teise ja kolmanda kaitsekategooria taime- ja loomaliigi elupaigad. Alal on teise kaitsekategooria taimeliigi sagristarna esinduslik kasvukoht, mis on teadaolevalt Eesti üks suuremaid, ning kolmanda kaitsekategooria liigi kuradi-sõrmkäpa tuhandetest isenditest koosnev asurkond.

Kuigi 2008. ja 2018. aastal koostatud eksperdihinnangute järgi on ka üksnes Harku metsa Tallinna territooriumil asuvat osa hõlmava kohaliku kaitseala moodustamine põhjendatud, tellis Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet juunis 2019. aastal Tallinna Botaanikaaialt töö „Kavandatava Harku maastikukaitseala kaitsealuste taimeliikide inventuur ning leiukohtade hooldustööde soovitused“. Töö valmis oktoobris 2019 ning selle tulemusena paranesid teadmised Harku metsa kaitsealal esineva kaitsealuse taimestiku kohta. Leidis veel kord kinnitust, et kaitseala moodustamine ka ainuüksi Tallinna linna piiresse jääval alal on põhjendatud ja otstarbekas.

Kolmanda kaitsekategooria taimeliikidest paiknevad kaitseala territooriumil ka vööthuul-sõrmkäpa, roomava öövilke, suure käopõlle, laialehise neiuvaiba, kahelehise käokeele ning ungrukolla kasvukohad.

Kaitsealustest kahepaiksetest on kaitseala territooriumil kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluvate hariliku kärnkonna, rohukonna ja rabakonna elupaigad. Kaitsealustest roomajatest on alal kolmandasse kaitsekategooriasse kuuluva rästiku elupaik.

Kaitseala territooriumil paiknevad teise kaitsekategooria linnuliigi sarvikpüti elupaik ning nelja kolmanda kaitsekategooria linnuliigi elupaigad. Need liigid on tait, musträhn, nõmmelõoke ja koldvint.

Alal on määratletud kümne kasvukohatüübi esinemine, milleks on sambliku, pohla, mustika, karusambla-mustika, siirdesoometsa, raba, mustika-kõdusoo, jänesekapsa-kõdusoo, puispeenra-älveraba ja liiviku kasvukohatüüp.

Populaarne paik nii korilastele kui ka spordihuvilistele

Tallinna mastaabis on haruldane, et alal esineb erinevaid sookooslusi. Harku metsa kaitseala põhjaosas paiknevad Valgesoo laugastiku idapoolsed serva-alad. Rabapeenarde vahel olnud kuivenduskraavide ja turbaaukude võrgustik on aja jooksul kinni kasvanud ning kujunenud on esinduslikus seisundis väikesed madalsoolaigud, millel kasvab tüüpiline madalsoo taimestik. Madalsooaladel leidub ka õõtsikuid ja älveid ning serva-aladel võib vaadelda siirdesoo fragmente, mis lähevad kiiresti üle soostuvaks ja kõdusoometsaks.

Harku metsa kaitseala on ülelinnalise tähtsusega virgestusala, mis pakub Tallinna linna ja Harku valla elanikele arvukalt ökosüsteemiteenuseid ehk loodushüvesid. Ala kasutavad aktiivselt nii tervisesportlased kui ka loodushuvilised ja korilased. Sookooslustes leidub jõhvikat, metsa all lausaliselt rabamurakat ja võrdlemisi palju söögiseeni: kitsemampleid, eri liiki riisikaid, pilvikuid ja puravikke. Tihe radade võrgustik on intensiivses kasutuses ja tänu sellele püsivad külastajad pigem väljakujunenud radadel. Erinevad soo- ja metsatüübid ning neile iseloomulikud liigid on hästi vaadeldavad, mistõttu sobib ala hästi elurikkuse tundmaõppimiseks ja loodusõppe korraldamiseks. Alal levivad männi enamusega metsad on inimestele atraktiivsed ja suure esteetilise väärtusega.

Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmise otstarbekust on analüüsitud kahel korral. Endise Tallinna keskkonnaameti tellimusel koostas 2008. aastal Harku metsa kaitse alla võtmise põhjendatuse ning kavandatavate piirangute otstarbekuse ekspertiisi Lauri Klein. Eksperdi hinnangul on Harku metsa kohaliku kaitse alla võtmine põhjendatud Tallinna linna piiresse jäävas osas, kuid tulevikus tuleks kohaliku kaitse alla võtta ka Harku metsa ja raba osa, mis kuulub Harku vallale.

2018. aastal tellis endine Tallinna keskkonnaamet Harku metsa kaitse alla võtmise kohta uue eksperdiarvamuse. Ekspert Timo Kark leidis, et kuigi roheala säilimine on tagatud ka planeeringutega, on kaitseala moodustamise, kaitse-eeskirja kinnitamise ja kaitsekorralduskava koostamisega võimalik Harku metsa kaitset veelgi tõhustada. Kaitseala moodustamine annaks konkreetsemad väärtuste säilitamise ja kasutuse reguleerimise suunised kõikidele alal tegutsejatele ja huvirühmadele. Ekspert soovitas kaitse alla võtta roheala terviklikult – nii selle Tallinna linna kui ka Harku valda kuuluv osa –, kuid põhjendatud on kaitseala loomine ka ainult Tallinna linna piiresse.