Inimõiguste ekspert: valitsus peab naiste võrdõiguslikkuse teemaga tegelema

"Kui me üritame ainult väga tasa, vaikselt, vaikselt, siis me soolise võrdõiguslikkusega kaugele ei jõua," lausus Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, kelle sõnul ei tohi valitsus olla viimane, kes naiste võrdõiguslikkuse teemaga tegeleb. "Võrdõiguslikkuse statistika näitab seda, et ei lähe paremaks iseenesest – olukord on kas pigem sama või kohati on isegi tagasilöögid."

Inimõiguste ekspert: valitsus peab naiste võrdõiguslikkuse teemaga tegelema (1)

Ragne Jõerand

"Kui me üritame ainult väga tasa, vaikselt, vaikselt, siis me soolise võrdõiguslikkusega kaugele ei jõua," lausus Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper, kelle sõnul ei tohi valitsus olla viimane, kes naiste võrdõiguslikkuse teemaga tegeleb. "Võrdõiguslikkuse statistika näitab seda, et ei lähe paremaks iseenesest – olukord on kas pigem sama või kohati on isegi tagasilöögid."

Hoolimata meie naiste tarkusest maksavad Eesti mehed kõrgharidusega naistele keskmiselt 37% vähem palka kui oma sookaaslastele ja mehe tunnipalk on 30% kõrgem kui naisel – oleme selles osas euroopa punane latern.

Milline on täna Eesti naiste olukord inimõiguste vaatevinklist?

Muresid on – teame kõik ju neid peamisi teemasid: sooline palgalõhe, vähene esindatus juhtkondades, vähene esindatus poliitikas, mida oli taas näha äsja toimunud parlamendivalimistel. Ei tõuse meil kuidagi need näitajad, mis puudutavad soolist võrdõiguslikkust.

Tuleb tunnustada võrdõiguslikkuse volinikku Mari-Liis Sepperit, kes on sellel suunal palju tööd ära teinud ja eriti just osas, mis puudutab lapsehoolduspuhkusel olnud ja siis tööle naasvate vanemate diskrimineerimist. Ma tean, et sel teemal on mitmeid olulisi kaasuseid olnud töövaidluskomisjonides.

Tihti pannakse naine halvemale ametikohale, kuna arvatakse, et naine on kaotanud oma kompetentsi. Kõige kuulsam on PRIA juhtum, kus selline asi oli süsteemne.

Suurema läbimurde saavutamiseks on aga vaja mõtestatud ja eesmärgistatud ning konkreetsete mõõdikute ja rahastusega tegevust.

Miliised on levinuimad stereotüübid Eestis naiste kohta töökohtadel?

Naised välistatakse teatud töökohtadelt, ei võeta naisi tööle kartuses, et nad saavad lapse ja lähevad lapsepuhkusele, arvatakse, et naised on liiga emotsionaalsed jne. Usutakse, et naistele võib maksta vähem palka, kuna nad pole ju pere leivateenijad. Kõik need stereotüüpidel ja eelarvamustel põhinevad hoiakud ei pea tegelikult paika.

Selline arusaam on meie ühiskonnale kahjulik, kuna nii jäävad paljud talendid ühiskonna huvides kasutamata. Inimene ei saa ise ennast realiseerida ja ühiskond jääb talendist ilma. Kui ikka on olemas naine, kes sobiks väga peaministriks või presidendiks, siis miks mitte. Meil Eestis on siiani nii juhtunud, et pole olnud kunagi ühtegi naispeaministrit või presidenti. Ma arvan, et kunagi see Eestis siiski juhtub, eriti kui vaadata meie naaberriike, kus naised on neil positsioonidel olnud. 

Milline roll on valitsusel selles, et meil soolise võrdõiguslikkusega pole asjad korras? Volinik lausus hiljuti, et olukorra parandamiseks pole olnud poliitilist tahet. Reformierakond ei saa võrdsuse ja võrdõiguslikkuse teemadest ilmselt aru, sest nad pole üritanudki olukorda parandada nagu teiste Euroopa riikide valitsused.

Muidugi on valitsusel roll, sest valitsuse põhiülesanne on seda teemat edendada ja edasi aidata ning ühiskonna teadlikkust tõsta. Valitsuse käsutuses on erinevad meetmed, kuidas olukorda muuta. Küsimus on selles, millised meetmed toimiva  Eestis, ja kui tõsiselt seda teemat võetakse poliitilisel tasemel. Kui me üritame ainult väga tasa, vaikselt, vaikselt, siis kaugele ei jõua. Väga pikalt on loodetud, et küll asjad lähevad iseenesest paremaks, aga nii see pole. Võrdõiguslikkuse statistika näitab seda, et ei lähe paremaks iseenesest – olukord on kas pigem sama või kohati on isegi tagasilöögid.

(Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse tabeli järgi asub Eesti 62. kohal, olles viimase dekaadi jooksul mitukümmend kohta kukkunud, selgub Maailma Majandusfoorumi (WEF) avaldatud iga-aastase soolise lõhe statistikast. Veel kaheksa aasta eest oli Eesti 29. kohal. Kõik teised siinse piirkonna riigid peale Venemaa asuvad Eestist kõrgemal positsioonil. Eestile järgnevad näiteks sellised riigid nagu Zimbabwe ja Guajaana. - toim)

Kas valitsus teadlikult ignoreerib seda teemat?

Ma ei oska seda öelda, sest eks valitsuses ole ju erinevad osapooled ja praegu ei tea veel keegi, milline uus valitsus saab olema. Valitsus ei tohiks olla viimane, kes soolise võrdõiguslikkuse probleemiga tegeleb.

Kui hästi on naised meie riigis kaitstud lähisuhtevägivalla eest? 

Perevägivalla osas on liitutud nüüd Istanbuli konventsiooniga, mis teeb perevägivalla veelgi raskemaks kuriteoks, aga meil on sageli nii, et pärast mingi konventsiooniga liitumist väga suuri samme ja muutusi reaalselt ei tule, olgu või näiteks puuetega inimest konventsiooniga liitumine.

Muidugi oleks parem, kui karistusseadustikus oleks lähisuhtevägivalla kohta eraldi koosseis, sest siis me saaksime täpsemat statistikat, selle kuriteoliigi tegeliku esinemise kohta. Lähisuhtevägivald on siiski väga tugevalt seotud stereotüüpidega, mille kohaselt nii naised ise kui ka mehe peavad naisi allujateks. Kui naised seda usuvad ja kuhugi vägivallast ei teata, läheb olukord hullemaks.

Paljud naised tegelikult teatavad perevägivallast, aga politsei ja kohtusüsteem ei suhtu sageli südamega naise muresse ja loodetud abi asemel saavad naise veel enam haiget. Toome näitena kasvõi Triin Tulevi või Tiina Kimmeli juhtumid.  Kes siis naist päriselt aitaks?

Õiguskaitseorganitel on siin palju teha ja mõelda, kas nad ikka suudavad kõiki ühiskonnagruppe võrdselt kaitsta. Politsei ja õiguskaitseorganid võiksid pöörata suuremat tähelepanu haavatavatele gruppidele. Laste suhtes toimepandud vägivalla osas on juba õnneks eraldi samme tehtud, on olemas eraldi osakonnad ja koolitatud ametnikud, kes enam-vähem teavad, kuidas seda asja teha. Naisteküsimuses ja perevägivalla teemas laiemalt, ma pole kindel, et sellised asjad on olemas.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...