"Üksi elavatele eakatele on niisugune teenus suureks abiks – ega mobiiltelefoni ju kogu aeg taskus ei kanna," ütleb 94-aastane mustamäelane Luule Järviste, keda häirenupu vajutamise peale kohale sõitnud operatiivteenistus viimaste aastate jooksul kahel korral täbarast kukkumisest välja on aidanud. Kui abi tuleks mitu päeva oodata, võivad eakat ohustada pikaaegsed traumad, alajahtumine, vedelikupuudus ja ravimite mittevõtmisest tingitud tervisehädad.
Kaks kuud tagasi kukkus Luule Järviste oma kodus voodist välja põrandale. “Rulaator, millega tavaliselt ringi liigun, ei olnud piduri peale pandud ja libises eest ära,” meenutas vanaproua. “Üksi ma üles ei saanud, jäin väga ebamugavalt täisnurksesse asendisse lebama. Küll oli hea, kui abi saabus – üks noormees võttis selja tagant, teine kätest, ja sain taas liikuma!”
Luule elab üksinda, tema lähim sugulane, lapselaps, elab Kalamajas, nii, et häirenupu kasutamine on vältimatu. “Üritan küll ettevaatlikult liikuda ja ukselingist ja -piitadest tuge haarata, aga ikka on kukkumisi ette tulnud,” nentis proua. Rihmaga käe ümber kinnitatavat häirenupp-kella ei võta ta ära isegi duši alla minnes, kuna seade kannatab vett ja on turvatundeks oluline mistahes hetkel. “Häirenupp on suur asi, kui vanainimene on äkki põrandal maas ja telefonini ei ulatu. Ega mobiili ju kogu aeg taskus ei kanna,” sõnas naine. “Mu raamaturiiulil on karp ja kui häirenuppu vajutan, kostab “karbist” kõnekeskuse töötaja hääl: “Noh, Luule, mis juhtus? Kas teil on kõik korras?” Kui kõvemini hõikan, kostab mu hääl aparaadini ka teisest toast, kui kedagi appi on vaja kutsuda. Kohe helistatakse ka lapselapsele – tema on märgitud kontaktisikuks.”
Kõrge vererõhk ja sinine kulm
Ükskord varem kukkus elatanud vanadaam püstijala pealt külili maha – ja taas oli vaja väljakutseekipaaži abi. “Tol korral tuli ka arst, mu ülemine vererõhk oli üle 200,” lausus Luule. “Kukkusin endal kulmunurga siniseks, nii et lapselaps ka pärast ehmus.”
Tallinn soovib pakkuda sotsiaalvalvet ehk häirenuppu senisest rohkematele pealinlastele, kes oma tervise pärast võiksid seda vajada. Häirenupp aitab olukorras, kus inimene ei ole kukkudes või muul moel abitusse olukorda sattudes võimeline abistajale oma koduust avama. Praegu on häirenupp üle 400 inimesel. “Me suudaks ära teenindada ka mitu korda rohkem hoolealuseid,” kinnitab Tallinnas sotsiaalvalveteenust pakkuva Meditech Estonia AS-i üks eestvedajatest Paavo Ala. “Tallinna-suuruses linnas on häirenupu vajajaid tegelikult 7000-8000. Võrdluseks olgu toodud, et näiteks Rootsis on 160 000 ja Soomes 80 000 igapäevast häirenupu kandjat.”
Järviste soovitab häirenupu teenust tingimata ka teistele eakatele. “Vanad, võtke ühendust oma sotsiaalosakonnaga – teiega tehakse leping,” märkis vanaproua. “Eriti tahaksin rõhutada, et Tallinnas on teenus tasuta. Olen uurinud, et näiteks Rootsis seevastu tuleb häirenuputeenuse eest maksta iga kuu 140 krooni. Ja mis konfidentsiaalsusse puutub, siis on teenuse osutajal võtmete juures koodi number, mitte aadress, nii et kõik on absoluutselt kindel.”
Kodused õnnetused esirinnas
Kui abitust olukorrast teada anda ei saa, võib abi saabumine võtta tunde või lausa mitmeid ööpäevi, enne kui keegi inimesega kontakti otsima hakkab või hooldustöötaja järgmisele külastuskäigule tuleb (see juhtub tavaliselt 1-2 korda nädalas). “Kui abi mitmeid tunde või päevi oodatakse, võivad ka lihtsa kukkumise tagajärjed ühel hetkel muutuda tõsiste tüsistustega pikaajalisteks traumadeks, mida tingib muuhulgas alajahtumine, vedelikupuudus, regulaarsete ravimite mittevõtmine jpm. Just selline õnnetu juhtum lahendatakse häirenupuga mõnekümne minuti või kehvemal juhul paari tunniga, aga mitte päevadega… või avastatakse juhtunu üldse alles siis, kui on juba liiga hilja.”
Ala täpsustas, et üldjuhul aitab häirenupp eakaid. Neile lisaks aga vajavad abi liikumisraskustega inimesed, kelle seas leidub ka liikumispuudega noori ja ajutisi (näiteks pärast operatsiooni) abivajajaid, kes elavad kodus ja veedavad kasvõi osa päevast omaette. “Enamus ajast saavad need inimesed oma toimetustega kenasti hakkama, aga aeg-ajalt võib juhtuda õnnetu olukord, kus abi saamise kiirus on oluline,” rääkis Ala. “Pahatihti ei ole mobiiltelefon just sel õnnetul hetkel endaga kaasas ja helistada ei õnnestu!”
Kukkumine ongi Ala sõnul kõige levinum põhjus, miks häirenupu abi vajatakse – üle 80% vajutustest tehakse just seetõttu. “On teada fakt, et oma kodus sureb rohkem inimesi kui liikluses või lennuõnnetustes, sest kodus veedame enamus aega, ja suure osa sellest üksinda,” jätkas Paavo Ala. “Kui siis õnnetuse järel üheainsa lihtsa nupuvajutusega abi kutsuda ei õnnestu, võib juhtunu jäädagi viimaseks.”
Selliste õnnetute olukordade ja tõsiste tagajärgede-tüsistuste vastu ongi (iseäranis kukkumisanduriga) häirenupp maailma lihtsaim ja parim abivahend, mis tagab kiiresti abi.
Kohale poole tunniga
Meditech pakub Tallinnas häirenuppu kõikidele selle vajajatele. “Samuti saavad abi sotsiaalmaja elanikud, kes väikses korteris elavad ja sealgi hätta sattuda ning abi vajada võivad,” lausus Ala. “Kui hoolealuse kontaktisikud – sugulased, naabrid, sõbrad-tuttavad – on meile teada, püüame vajaduse korral esmalt alati neid telefoni teel informeerida ja nad appi saata. Kui abivajajal kontaktisikuid pole, nad ei vasta telefonile või viibivad Tallinnast eemal, sõidab kiiremas korras appi ööpäev läbi tegutsev ekipaaž.”
Abi saab Ala kinnitusel igal juhul, isegi siis, kui hättasattunul Tallinna kandis ühtki lähedast polegi.
Maksimaalne aeg, mil ekipaaž abivajajani jõudma peab, on hiljemalt kahe tunni jooksul alates häirekõnest. “Reaalsuses oleme aga siiani palju kiiremad,” kinnitas Ala. “Selle aasta esimese kolme kuuga oleme häirekõne saabumisest kuni hoolealuse uksest väljumiseni ära teinud keskmiselt ühe tunni ja 14 minutiga. See tähendab, et kohale jõuame tavaliselt 30-40 minutiga alates väljakutsest, ja seda kõikjal üle Tallinna.”
Võimalik aidata paljusid veel
Viimase kolme kuuga on Medi väljakutseekipaaži abi vaja läinud keskmiselt paarikümnel korral kuus, näiteks märtsis 22 juhul. “Nendest väljakutsetest paar korda enam on olukordi, kus inimest kontrollima ja aitama saadetakse kontaktisikust lähedane,” märkis Ala. “Vastatud häirekõnesid on omakorda veel ligi neli korda rohkem.”
Selle aasta esimese kolme kuuga on Medi sotsiaalvalveteenusele võetud üle 40 teenuse vajaja. “Teenusel on sel aastal mahtu iga kuu vähemalt 15 inimesele rohkem, ilma et peaks järjekorra tekkimist pelgama,” julgustas Ala. “Seega soovitame kõigil huvilistel linnaosa sotsiaalosakonna poole pöörduda!”
Kuidas häirenuppu taotleda ja millal seda kasutada?
• Häirenupu saamiseks tuleb pöörduda oma linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda. Teenus on tasuta ja järjekorda ei ole. Info tel 661 8181, e-mail info@medi.ee
• 2020.a. kasutas häirenuppu üle 475 inimese (2019. a ligi 390 inimest).
• Keskmiselt kasutab häirenuppu 400 inimest, kellest üle 43% on linna koduteenuse kasutajad.
• Kõige rohkem teenuse kasutajaid on Mustamäe, Haabersti ja Lasnamäe linnaosas.
• 2020. aastal said häirenupu abi pakkujad 13 väljakutset kuus.
• Väljakutsete peamisteks põhjusteks on kukkumised ja muud terviseprobleemid.
• Tallinnas on teenust osutatud alates 2007. aastast. Medi alustas sotsiaalvalveteenuse osutamist Tallinnas 1. veebruaril 2018. Üle Eesti on häirenuputeenust osutatud alates 2010. aastast.
• Häirenuppu võib kasutada, kui inimene on sattunud olukorda, kus ta vajab kiiresti kõrvalabi, tugeva kukkumise korral läheb kukkumisanduriga häirenupp ise tööle.
• Abikeskuse töötaja vastab häirenupuga tehtud häirekõnele, ta selgitab, mis juhtus ja edastab info abivajaja kontaktisikule. Kui kontakt-isik ei vasta telefonile või tal ei ole võimalik piisavalt kiiresti teenuse kasutaja juurde minna, reageerib 24 h töötav väljasõidumeeskond, kes pakub ka esmast abi. Vajadusel kutsub keskus ka kiirabi.
BEŠKINA: Häirenupp on abivajajatele tasuta
“Häirenupp võib päästa abivajaja elu. see pakub turvatunnet, füüsilist abi ja psühholoogilist tuge,” ütles abilinnapea Betina Beškina.
“Abi osutamisel ei tekitata kliendile ka varalist kahju, sest sotsiaalvalveteenusega hoitakse ära tema koduukse lõhkumine,” lisas Beškina. “Ka aitab see eakatel ning puuetega isikutel elada võimalikult kaua oma kodus, mis on oluliselt odavam kui hooldamine hoolekandeasutustes. Kahtlemata on see paljude jaoks ka mugavam ning eelistatum variant.”
Häirenupp võimaldab abi kutsuda eelkõige olukordades, kus inimene ei ole võimeline liikuma ja iseseisvalt abistajatele ust avama, nagu näiteks kukkumise, siseruumidesse lõksu jäämise tagajärjel või juhtudel, kui tekib ootamatu vajadus arstiabi järele.
Häirenupu jaoks pannakse koju valveseadmed, mis annavad nupule vajutades otseühenduse kõnekeskusega, et saaks kutsuda abi.
Sotsiaalvalveteenus on kliendile tasuta ning seadmete paigalduse ja hoolduse eest tasub Tallinna linn. Teenuse saamiseks tuleb pöörduda elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda, teenuse vajaduse tuvastab sama osakonna spetsialist kodukülastusega.
