Paet: Tartu rahuleping tõi rahu kodudesse

Europarlamendi saadik Urmas Paet kirjutab Tartu rahu 100. aastapäeva läkituses, et rahuleping on teetähis, millega lõppes otsustav ja kindlameelne, kuid lõpuni ohtuderikas Eesti teekond rahu ja vabaduse poole – rahulepinguga tunnustas Venemaa igaveseks ajaks Eesti iseseisvust ja nii saabus rahu kodudesse ning vabadus Eestisse.

Pilt: Scanpix
Poliitika Eesti

Paet: Tartu rahuleping tõi rahu kodudesse (3)

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Europarlamendi saadik Urmas Paet kirjutab Tartu rahu 100. aastapäeva läkituses, et rahuleping on teetähis, millega lõppes otsustav ja kindlameelne, kuid lõpuni ohtuderikas Eesti teekond rahu ja vabaduse poole – rahulepinguga tunnustas Venemaa igaveseks ajaks Eesti iseseisvust ja nii saabus rahu kodudesse ning vabadus Eestisse.

"Rahu ja vabaduse tahet väljendasid meie esivanemad 24. veebruaril 1918. aastal avaldatud "Manifestis kõigile Eestimaa rahvastele" – Eesti iseseisvusdeklaratsioonis," kirjutab Paet. "Eesti iseseisvusdeklaratsioon on suuremeelne ja avatud vaimuga dokument, mis lubas kindlustada vabaduse mitte ainult eestlastele, vaid kõigile rahvastele, kes Eesti pinnal elavad. Ajal, mil lagunesid suured impeeriumid ja iga rahvas oli ametis enese kehtestamisega, pahatihti ka teiste samal maal elavate teiste rahvaste õiguste hinnaga, oli meie iseseisvusdeklaratsioon küllaltki harukordne."

"Võlgneme tänu nendele inimestele, kes oma tegevusega kahel lahinguväljal – lumehangede vahel ja läbirääkimislaua ääres - suutsid iseendiks jääda ning aitasid jõuda rahulepinguni, mis 2. veebruari varastel tundidel Tartus sündis," märgib Paet.

Vabadussõda kinnitas Paeti sõnul, et Eesti ei olnud oma võitluses üksi ja veel mõne aasta eest enne seda uskumatuna tundunud mõte iseseisvusest on tähtis ka teistele rahvastele.

"Meie tänu kuulub Soomele, Rootsile, Suurbritanniale ja Taanile, kes meile appi tulid. Samuti kuulub meie tänu nendele baltisaksa, vene, ingeri, juudi, läti ja paljudele teistest rahvustest Eesti inimestele, kes võitluses ühise Eesti nimel end ei säästnud," meenutab Paet.

"Tartu rahulepingut on nimetatud Eesti tähtsaimaks välislepinguks läbi aegade ning Eesti sünnitunnistuseks. Rahu ja vabadus ei olnud lihtsalt märksõnad, vaid kindel soov, mille alus oli meie rahva vaba tahe," kirjutab Paet. "Ja rohkem enesekindlust kogu Eesti ühiskonnale - Eesti riik on sündinud 1918. aastal ning tegutseb ka praegu lähtudes õiguslikust järjepidevusest. Seda ei võta meilt ükski naaberriigi ametnik oma ajaloolist tõde väänavate ütlustega."

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...