27jaanuar
Andrus Kivirähki lasteraamatu „Kaka ja kevad“ nimiloos tegi debüüdi selline eesti kirjanduses alaesindatud romantiline tegelane nagu koera kakajunn, kellele kunstnik Heiki Ernits kena kuju andis. Lapsi ja lapsemeelseid rõõmustas kohtumine temaga väga, sest tõesti – kes teda ei teaks.
Teatavasti ripub õhus kahtlustus, et suurärimees Hillar Teder soovis Keskerakonnale annetada miljon eurot. Vastutasuks pidanuks Keskerakonna nüüdseks ametist taandunud peasekretär Mihhail Korb osutama teene Hillar Tederiga seotud Porto Franco arendusele.
"Ridamaja tüüpi kortermajas tekitab arusaamatusi õueala, kust läbi võib minna ja kust mitte," rääkis laulja Heidy Tamme.
"Loomulikult võiks solvanguna võtta, kui naabritädi murul suvalist junni nähes just meie koeri süüdistab," ütles kirjanik Kerttu Rakke.
"Tüli tekitab kodus suitsetamine. Kui näiteks ühes kortermajas sellega varem muret polnud, siis pärast maja ventilatsioonisüsteemi renoveerimist hakkab suitsuhais ühest korterist teise levima," vastas korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi, mis ühes suures majas koos elades inimestele kõige rohkem tüli tekitab.
Kui Tallinnas paks lumi maha sadas, avanes mulle kesklinnas vahva vaatepilt. Ühel kitsukesel tänaval käis väikese puumaja ees vilgas lumekoristusmöll – noorem naine reipalt suure lumelabidaga ees, pisike põnn väikese labidaga rõõmsalt järel vehkimas. Ja naabrinaine või vanaema seal kõrval juttu puhumas.
Tallinna lauluväljakul tekkinud kelgutamisvõimalus meelitas nädalavahetusel lumme lustima niipalju pealinlasi, et lauluväljaku mäenõlv oli kelgutajatest umbes ning paljudel ununes nii distantsi hoidmine kui ka tavapärased mäest üles-alla liikumise põhireeglid.
"Meditsiin ja tervishoid said möödunud aastal ohtralt tähelepanu ning samas rütmis peame jätkama ka nüüd. Sedapuhku ei tule aga juttu ainult koroonakriisist ning sellega seonduvatest probleemidest meditsiinile, vaid taas tuleb fookusesse tuua perearsti süsteem ning ennekõike keeruline olukord Mustamäel," kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.
Pikaleveninud talvevaheajalt igatsevad koolimajja sõprade seltsi ka suurimad seanahavedajad. Paljud õhkavad oma hobide järele. Kaua sa ikka kelgutad või kaubanduskeskuses hängid, tahaks ka savi voolima või maadlusmatile mürama.
"Erinevalt kevadest, on suuremad majandussektorid suutnud vaatamata viiruse teisele lainele näidata üllatavalt häid tulemusi. Nii näib majandus kohanevat koroonaviirusega olenemata sellest, millal vaktsineerimine massideni jõuab," kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
"Olen üks nendest, kes peab väga lugu sõnadest, sõnadesse peidetud mõtetest, muu hulgas ka tagamõtetest," ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees, Keskerakonna juhatuse liige Enn Eesmaa, kommenteerides Raimond Kaljulaidi esitatud ettepanekut abielu rahvahääletusele.
Alates 1. jaanuarist jõustub lisaks paljuräägitud teise samba reformile ka vanaduspensionäre puudutav riikliku ehk esimese pensionisamba reform. Mida see tähendab ja kaasa toob?
Lõppeva aasta ühe parema uudise võib kokku võtta mõne sõnaga: Tallinn ehitab ega peatu. See võib tunduda abstraktsena, aga tegelikult puudutavad need mõned sõnad kõige otsesemalt iga linlast ja kaudsemalt iga eestimaalast. Kriisi vaadatakse pigem kui võimalust ehitamine suuremalt ette võtta, sest muuhulgas on linnal tänu heale reitingule võimalus soodsalt laenu saada.
"Oh, saaks see õudne aeg juba läbi, enam ei jaksa!" Inimestega suheldes kuuleb sellist ohkamist aina rohkem. Kui koroonapuhang suve hakul leebus, oli tunda suurt vabanemist ja paari lühikese kuu jooksul elasid paljud lootuses, et Covid-19 teine laine Eestimaale ei jõua. Aga jõudis! Veel hirmutavamana kui esimene kord.
"Võib juhtuda, et distantsõppe päeval ei lahku laps koolitundide lõppedes arvuti eest, vaid jätkab meelelahutusega sealsamas. Ekraaniga töötamine koormab silmi, sest lähedale vaatamiseks peavad silmaläätse kuju muutvad lihased pingutama," kirjutab AS Ida-Tallinna Keskhaigla oftalmoloog Delis Linntam.
"Juba kevadelgi arutleti selle üle, kumb on ohtlikum – kas koroonasse haigestumine või isolatsioonist tingitud üksildus, mis on teatavasti ju samuti haigestumist ja suremust suurendav tegur," tõdes rahvastikuminister Riina Solman oma arvamuses.
Koroona paneb proovile kõigi Eesti inimeste aususe ja ka vastutusvõime. Kas inimesed on nõus ühise hüve nimel pingutama, nõus loobuma teatud vabadustest ja naudingutest, või on neile tähtsaimad isiklikud huvid? Koroona on mitmes mõttes justkui uus vabadusvõitlus.
Uudised, mis koroonarindelt tulevad, pole just meeldivad. Uus viiruselaine ei külvanud ainult haigust meie ümber, vaid jättis ja jätab veel lähemas tulevikuski hulga inimesi ilma oma tööst ja sissetulekust. Sellest räägitakse palju vähem kui kiretutest haigestumisnumbritest. Kui koolid pannakse pausile, siis on ka lapsevanematel lisakohustused, mida kevadel juba prooviti ja mis takistasid igapäevatöö tegemist.
Endine president Toomas Hendrik Ilves rõhutas valimiste turvalisusele pühendatud rahvusvahelisel konverentsil vajadust kasutada ja usaldada digiajastul valimiste läbiviimisel tehnoloogiat.
Praegune kriisiaeg annab põhjust rääkida lisaks käte hügieenile rahandus- ja majandushügieenist. Ilmselt on paljud pered seoses kriisiga enda eelarve puhastusprotseduuri juba ära teinud. Pangaväljavõtet silmitsedes imestatakse ka ise, kui palju leidub seal ebaolulist pudi-padi.
Pealinna ja suurima omavalitsusena on Tallinnal võimalus olla käitumiskultuuri muutmisel teenäitaja. Nii oli ka kauplustes alkoholimüügi kellaajaliste piirangute puhul, kui räägiti kõikvõimalikest halbadest tagajärgedest. Tagasi vaadates saame tõdeda, et kauplustes alkoholi kella-ajaline müügipiirang mõjus tegelikult hästi ja öiste korrarikkumiste hulk vähenes.
"Mind täiega vihastavad e-koolis lapse õpetaja hüsteerilised märkused stiilis "Jälle vahtis tunni ajal aknast välja!"," pahvatas tuttava teismelise ema vestlushoos. "Tahaks sellele kuivikust õpetajale vastata: aga vaadake oma tund üle – järelikult see ongi igav, kui puulehtede kukkumine akna taga tundub lapsele põnevam!"
Tallinna järgmise aasta eelarvet võib julgelt nimetada tervise ja ehitamise eelarveks. Või julge ehitamise ja tervise eelarveks. Praeguse viirusekriisi taustal püüab linn toetada nõrgemaid ja abivajajaid ning muuta sportimist ja looduses liikumist linlaste hulgas popimaks.
"Vaatamata lootusele, et kevadisi ränkasid piiranguid suudetakse sügisel vältida, on suur osa Euroopast taas oma ühiskonda ja majandust lukku keeramas. Vältimatult toob see endaga kaasa majanduslanguse uue süvenemise," kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kõik, kes on pidanud talvel oma majaesist kõnniteed lumest puhtaks rookima, teavad, et mõnikord tuleb seda teha mitu korda päevas. Esmalt hommikul vara, et täita linna nõuet kõnnitee hommikuse tööleruttamise ajaks korda seada, ja siis kohe pärast seda, kui sahk on oma suure lumevalli sõiduteelt puhastatud kõnniteele lükanud.
Te ju teate seda kaadrit filmist "Kevade", kus Arno kõrges palavikus sonib. Kõigi aegade Eesti parimaks mängufilmiks valitud linateoses tajub vaataja selles stseenis lausa füüsiliselt lapse kannatust ning voodi kõrval istuva ema hingevalu.
Midagi ei saa justnagu olla korraga puudu ja üle. Tallinnas kasvavate puudega aga just nii näikse olevat. Leidub keskkonnahoidlikke linnakodanikke, kelle arvates Tallinnas võetakse liiga palju puid maha. Mõnigi arborist seevastu leiab, et ohtlikke puid võiks raiuda hoopis hoogsamalt.
Nädalavahetusel ädalavahetusel kippus mulle köha peale. Palavikku polnud, halba enesetunnet ka mitte, kuid bussi astudes panin ikka maski ette. Olime sõidukis ühe mustanahalisest kaasreisijaga ainukesed maskimehed.
Järjest jõudis meieni kaks uudist. Esiteks, et linn ja riik ehitavad vaatamata majanduskriisile siiski valmis 500 mln eurot maksva Tallinna haigla. Ja teine uudis on see, et maailma supervõimu juht, USA president koos abikaasaga on haigestunud koroonaviirushaigusesse.
Pööraseid ja üksteisele vastukäivaid väiteid on koroona kohta kostnud terviseametist kevadest saadik. Klassikaks on saanud sõnum "lapsed koroonaviirust ei levita", millele vastandub "koolid on nakatumise taimelava". Maskikandmise üle käib mokalaat pikki kuid.
"Me ei saa muuta ilma, kui me rattaga sõidame, kuid saame valida, kas soovime elada Euroopa rohelises pealinnas ning kas oleme sellesse valmis ka ise panustama. Minu kogemus on, et Tallinnas saab rattaga sõita ning eriti populaarne on see Nõmmel," kirjutab arvamusloos Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.
Üks vanalinna elanik kurtis Pealinna ajakirjanikule ohates, kuidas nädalavahetustel on käinud kella neljani hommikul niisugune tümakas, et pole võimalik magada. Kuigi politsei on alkoholi müügi aega piiranud, jauravad purjutajad sellest hoolimata edasi.
"Kui Maarjamäe jalgpallihalli ehitusele jalg taha pannakse, võivad kommunismiohvrite memoriaali taha kerkida aastate pärast kortermajad," kirjutab Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.
"Sotside Tallinna piirkonna juht Raimond Kaljulaid tahab pealinna teed maksu alla panna, et sellega aastas 20 miljonit eurot teenida. Lisatulu linnaeelarvele on alati meeldiv, kuid kahjuks tuleb see idee juba eos maha kanda. Miks nii?" kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.
Kui Tallinna linnavalitsus otsustas viia koolid üle osalisele distantsõppele, tabas seda sammu nii mõnigi kriitikanool, teiste hulgas õiguskantsler Ülle Madiselt. Seda nimetati üldiselt ülereageerimiseks. Madise lisas muuhulgas, et Tallinna linnavalitsus oleks tohtinud anda suunised koolid osalisele kaugõppele üleviimise kohta ainult teaduslike põhjendustega.
Alkoholi müügi aeg on otseselt seotud alkoholi tarbimisega seotud vigastuste ja vägivaldsete kuritegude arvuga. Aasta tagasi alanud arutelud alkoholimüügi öiseks piiramiseks Tallinna meelelahutusasutustes pidid juba kevadel volikokku jõudma.
Septembri avanädal tõi kaasa nii mõnegi emotsionaalse hetke – ja seda küllap paljudele emadele oma veel suviselt jumekaid lapsi üle mitme kuu taas kooli saates. Praegu ei tea meist keegi, kauaks jagub kaaslaste ja õpetajatega lähedalt suhtlemise rõõmu.
"Linn mõtleb üha rohkem keskkonnale. Me mõtleme, kui palju anname 50 m laiusest teest bussidele, palju ratturitele, palju jalakäijatele, autodele ja parkimiskohtadele," kinnitas abilinnapea Andrei Novikov.
"Meile on oluline, mida nt Kalamaja, Sitsi või Kopli elanikud ühest või teisest küsimusest arvavad. Seetõttu ongi meil käidavatesse kohtadesse üles seatud linnaosavanema välikabinet ajal, kui inimesed tulevad töölt," rääkis Põhja-Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid.
Viimasel ajal oleme hakanud elama protestide keerises. Sõda ja nälga justnagu pole, paljud räägivad, et Eestis pole kunagi nii hea elu olnud. Ometi on ka meie kõrval neid, kes pole millegagi rahul, ja see rahulolematus peegeldub tenekord igasugustes veidrates uskumustes.
"Paljude tänavate remontimiseks tutvustab linn näiteks linnaosavalitsuses projekte elanikele juba praegu. Samas mõjutab tänava rekonstrueerimine väga olulisel määral samas elavate inimeste elu, samuti tänava äärde jäävate kinnistute väärtust," rääkis Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast volikogu liige Raimond Kaljulaid.
"Eesti on teinud viimastel aastatel olulisi samme, et täita Euroopa Liidus võetud taastuvenergia eesmärke, kuid jätkuvalt oleme liikmesriikidest viimaste seas, kui vaadata taastuvenergia kasutamist transpordisektoris," kirjutab arvamusloos Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) juhatuse esimees Deniss Boroditš.
Kuigi ametliku maailmakoristuspäevani on veel mõni nädal, tõmbasid pealinlased kindad kätte ning koristasid koos linnapeaga sigaretikonisid juba eelmisel nädalal, mil alguse sai konireostusele tähelepanu juhtimise kampaania.
Tänavu läheb katsetamisele projekt, kus haigetel lastel hakkab kodus käima eraldi arstibrigaad, kuhu lisaks kiirabitehnikule kuulub lastearst või üldarst. Praegu peaks haigeid lapsi käima kodus läbi vaatamas perearst, kuid nood ei soovi tavaliselt seda teha.
"Kredexi portfelli baasilt saaks luua panga ja panga saab kahe-kolme aasta pärast börsile viia. Portfell hinnatakse turuhinda ja müüdaks uuele pangale. Uues pangas kuuluks riigile alla poole aktsiatest. Ülejäänu müüdaks börsil meie inimestele ja ettevõtetele. Börsile tekkiks tõeline rahvaaktsia," kirjutab Indrek Neivelt oma sotsiaalmeedia postituses. Pealinn avaldab selle muutmata kujul.
"Samm sammult meisterdatakse ka Eestis "teist lainet". Pisitasa on kadunud desovahendid. Ilmselt pole kavandatud olulisi muutusi hoonete ventilatsioonilahendustes. Maskid on hüljatud niikuinii," kirjutab Strandberg sotsiaalmeedias.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid soovib laupäeval kogunenud EKRE kongressi foonil koalitsioonipartnerile kiiremat küpsemist. "EKRE kongress mõjus täna operetlikult naljakalt, oluline, et sellised unistused ei muutuks realiseerudes halenaljakaks. kirjutas Karilaid sotsiaalmeedias. "Soovin koalitsioonipartnerile kiiremat küpsemist. Kõned tõestasid, et vähemalt juhi vahetamine oli õigustatud."
EKRE auesimees, endine Eesti president ja kunagine Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel ütles erakonna kongressil peetud kõnes, et opositsioon on olnud valitsusliitu kuuluva EKRE suhtes sageli pahatahtlik.
"Sissetulek on muidugi langenud, sest olen eraettevõtja ja tegelen toitlustusega," tõdes 41-aastane Ragnar, et koroonakriis tegi rahakotile tugeva löögi.
"Kriisid on alati olnud ja ega see ka viimane kindlasti pole," tõdes 43-aastane Jelena, kelle töökoht jäi koroonakriisis küll alles, kuid palka vähendati.
"Elasime kriisi üle ja tegime oma tööd nagu ikka. Minu sugulaste ja tuttavate seas jäid mõned töötuks," rääkis 37-aastane Martin, kuidas koroonakriis mõjutas tema ja ta lähedaste elusid.
"Kristiine linnaosa parkidesse ja korterelamute hoovidesse on rajatud mitmele poole avalikud välitreeningsaalid, mis pakuvad linnaruumis kohta aktiivseks puhkuseks ja suhtlemiseks. Kuna käesoleval suvel veedavad paljud inimesed aega linnas, siis oleme saanud elanikelt küsimusi nii mänguväljakute kui ka välitreeningplatside võimaluste kohta," kijutab arvamusloos Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe.
Kui Eesti kirjandusklassikast laenata, siis nüüd on aja, saatuse või Suure Õpetaja poolt meile ette antud rehkendusest pool ära tehtud. Aga teise poole tegemisest me kindlasti ei pääse. Saime ühiste pingutustega koroonakriisi selgroo murtud, kuid majanduskriisi murdmine ootab alles ees.
Semiootikaprofessor ja riigikogu liige Mihhail Lotman ütles Ameerikas toimuvaid proteste ja rahutusi kommenteerides, et osa antirassistlikust diskursusest valgete poolt käsitleb mustanahalisi kui mittetäisväärtuslikke, kellele tuleb rääkida muinasjutte, mitte tõde.
"See kõlab võib-olla jubedalt, aga mul on vahepeal tunne, et tänane noorus ja tänane ühiskond on harjunud niivõrd arvutimängudega, kus kogu aeg vajutatakse klahvile ja tapmine - on mäng," kommenteeris Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid Lihula tapatööd.
Mäletan oma noorusajast, et suvel ei saanud ega tahtnudki naljalt toas olla. Pool sajandit tagasi polnud ühtegi mõistlikku ahvatlust, mis oleks meid seal kinni hoidnud. Väljas oli ju nii palju tegemist. Vaja rattaga kõik rajad läbi sõita, treeningutel käia, ja nii kui ujumisvesi juba üle 15 kraadi tõusis, siis sulpsti sisse hüpata. Ei tundunud külm vesi ega õhk.
"Käesoleva kriisi ajal kehtestatud reisimispiirangud, distantseerumisnõuded aga ka inimeste ebakindlus reisimise suhtes on andnud kogu maailmas ühe tugevaima löögi turismisektorile, sealhulgas majutusele. Aprillis vähenes majutatute arv Eestis 95%," kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tihti on vanalinna majas neljandik kuni viiendik kortereid lühimajutuse päralt. Elanikud sinna enam kortereid ei osta, vaid kipuvad välja kolima, sest nende kodu meenutab hotelli. Asetagem end läbikäiguhoovist elaniku olukorda, ega ei tahaks ju sellises majas kodu omada.
Tallinna ülikoolis on lõpule jõudmas kevadsemester ning tudengid kaitsevad oma ELU projekte. Sel kevadel uuriti nii mürataset Tallinna tänavatel kui ka juhi professionaalset identiteedi kujunemist.
"Mina käin abikaasaga mitu korda aastas botaanikaaias jalutamas ja ütlen ausalt, et mulle meeldib!" kirjutab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. "See lilleilu mõjub meestelegi väga kosutavalt. Külastusega tasub kiirustada – järgmisel nädalal puhkevad botaanikaaias õide magnooliad."
Malev on noorele inimesele koht, kus ta saab eluks olulise tööõppe. Vanematest kaugel olemine aitab ka iseseisvuda, see sunnib noort inimest iseendaga hakkama saama. Malevas peab noor eakaaslastega näost-näkku suhtlema, mis võib olla tänapäeva suhtlusvõrgustunud noortele ebamugav, kuid äärmiselt vajalik, et täiskasvanute maailmas hakkama saada.
Tallinna linnavolikogu ja Keskerakonna Nõmme piirkonna esimehe Tiit Teriku sõnul ei vasta tõele SDE levitatavad jutud, nagu oleks linn salaja plaani võtnud tee rajamise läbi Harku raba.
Tänasest on eriolukord läbi. Mida möödunud kahest kuust õppida võiks? Kõigepealt seda, et Eestit ei saa võtta kui turvalist nurgakest maailmas. Paradoksaalselt on meil lõpmatult räägitud üleilmastumise paratamatusest, samas oleme ise harjunud Eestist mõtlema kui eraldatud ja kaitstud maast.
"Keskmiselt said kõige vähem lapsi Tallinna naised. Pealinn on seejuures teistest maakondadest ja linnadest pikalt maas: kui summaarne sündimuskordaja Eestis on ligi 1,7 ja Tartumaal koguni 2,3 last naise kohta, siis Tallinna tase jäi 1,4 juurde," kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur.
"Raviarstid teevad oma tööd hästi, aga nende koorem võinuks olla üüratult väiksem, kui panustatud oleks enam iseseisvale tervisekaitseteenistusele," kirjutab arvamusloos meditsiinidoktor Jaak Uibu.
Tallinna päeva etteütlus laseb emakeeleteadmisi värskendada. Näiteks millal ikkagi tasub kasutada võõrsõna ning millal käib sõna väikese, millal suure algustähega? Me kohtame pidevalt võõrkeelseid väljendeid, kuid igipõline kunst on olnud nad vajadusel mõnusalt omakeelsete sõnadega asendada.
"Räägitakse, et inimene on tõesti õnnelik ja elus niikaua, kui elavad tema vanemad..." arvab Kalev (59).
"Iga aastaga aina paremini saad aru, et kõik tema soovitused ja nõuanded olid asjakohased," ütles Rodion (43).
"Ema on alati see, kelle juurde saab minna lohutust otsima, kui said haiget või kellelt saab lohutust, kui maailm tundub ebaõiglane," sõnas Indrek (56).
"Koroonaviiruse kahjud võrreldes eelmiste üleilmsete pandeemiate või hiljutiste katastroofidega on üpris tagasihoidlikud. Et inimeste mälu on lühike, kaob ka seekordne kriis peagi unustusse," kirjutab Postimehes Eesti Panga endine president Ardo Hansson.
"Riigikogule ette valmistatud seaduse eelnõu, mis hõlbustaks MTÜ-dele, OÜ-dele ning AS-idele elektrooniliste võimaluste kasutamist koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel. Tuleb rõhutada, et antud eelnõu ei pane kellelegi mingeid lisakohustusi, vaid avardab valikuid," kirjutab arvamusloos Riigikogu liige Marek Jürgenson.
Millal maksad memme vaeva? Nii küsib kõigile tuntud rahvalulu salm. Nii küsivad ka mitmed nõudlikud kolumnistid emadepäeva eel. Guugeldage ja näete, kui palju seda lauset on kasutatud. On kurb, kui mõtleme emale ainult emadepäeval. Peaksime seda tegema iga päev, kuni ema veel elab.
"Tööjõu liikuvuse osas on piiride avamine kindlasti positiivne uudis, ent seda tuleb teha ettevaatlikult," ütles Ametiühingute Liidu tegevjuht Peep Peterson. "Usalduse taastamine võtab kindlasti aega," tõdes Peterson. "Kiiret efekti ei pruugi piiride avamisel olla."
Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ei pea õpilaste võimalikku rakendamist põllutöödel isegi kaalumist väärivaks ideeks.
"Uurides jalgratturite ja jalakäijate kohustusi liiklusseaduses, võib kergesti sattuda segadusse. Seaduses seisab justkui, et jalgrattur võib liigelda vaid jalakäija kiirusega ja sõidutee ületamist on parem üldse vältida. Sageli rõhutatakse sedagi, et nõrgem pool jääb liiklusõnnetuses alati suurimaks kannatajaks," kirjutab abilinnapea Kalle Klandorf.
Jüripäeval, 23. aprillil, tähistati taas veteranipäeva, ehkki praeguse ajaga sobivalt vaikselt. See päev on mõeldud sõjaväelastele ja nende peredele, kes käinud välismissioonidel – nõnda nagu ametlikult väljendatakse, tõstmas "Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust".
"Eriolukorra kehtestamine vähendas järsult Eesti elanike liikumist ning tõi kaasa olulise muutuse nende tarbimiskulutustes ja säästmises," kirjutab oma analüüsis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
ÜRO andmeil läheb raisku ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust, mis kasvanud Hiina riigi suurusel maa-alal. Sellega on raisatud ka näiteks ligi neljandik põllumajandusveest. Meil jääb suuremates toidukauplustes maha müümata keskmiselt ligi 128 toidukilo päevas.
Uuemate uuringute põhjal nakatab uus koroonaviirus lisaks inimesele ka kasse, koeri ja valgetuhkruid, kes võivad viirusi edasi levitada nendega kokku puutuvatele teistele loomadele.
"Koroonakriis sunnib niigi rängalt võlgu olevaid riike laenukoormust veelgi suurendama. Millise tuleviku taoline keskkond kujundab?" küsib oma kommentaaris SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
"Karistusseadustikus tuleks ennistada ametialane lohakus, mis sealt tosin aasta tagasi vaikselt kõrvaldati," kirjutab arvamusloos meditsiinidoktor Jaak Uibu. "Ametnikud said kingituse. Lohakuse ees enam mingit hirmu pole."
"Me kõik võidame sellest, kui käitume täna teisiti kui 2009. aastal, mil ettevõtjad sisuliselt ise võimendasid majanduskriisi läbi suurte koondamiste ja kulude kärpimiste," kirjutab Luminori peaökonomist Tõnu Palm.
"Ühiskonnas on juba aastaid olnud teemaks töö ja pereelu ühitamine. Praeguses eriolukorras on kodust saanud töökoht ja vastupidi ning inimeste rollid kipuvad segunema. Naised peavad jätkuvalt justkui Hunt Kriimsilmad üheksat ametit, aga kuidas on see aastatega muutunud ja milline on meeste roll?" küsivad statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja ja meediasuhete juht Kadri Kütt.
"Riigikogus menetletakse kriisipaketti ja sotsiaalmeedias käib äge vaidlus, kas Boltile peaks riik laenu andma või mitte. Maailma majandus on kriisis ning paljud analüütikud võrdlevad majanduse kukkumist ja samal ajal riikide laenukoormuse kasvu sõja ajaga," kirjutab sotsiaalmeedias majandustegelane Indrek Neivelt.
"Kindlasti on veidi segadust külvanud meedias kõlanud jäätmeettevõtjate ettepanek sortimine lõpetada ja pakend segaolmejäätmete hulka visata, et lõpuks kõik ära põletada," märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitik Rainer Vakra.
Tavalisel ajal ei paista mõnigi poliitiline valeotsus või otsustamatus alati silmagi, küll aga kriisides. Kui aastate viisi räägiti vajadusest anda mupo ametnikele volitusi juurde, ei osanud selle otsuse poliitilised pidurdajad muidugi praegu toimuvat ette näha.
"Mupole ja teistele omavalitsuse korrakaitsjatele tuleb anda lisavolitusi, et kergendada niigi ülekoormatud politsei tööd. Sama arvab siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar, kes leidis möödunud nädalal meedias, et praeguses olukorras on see eriti aktuaalne," kirjutab arvamusloos Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf.
Riigikogu keskfraktsiooni liikme Oudekki Loone hinnangul Euroopa rahapoliitikast Itaaliale ei piisa, sest see tuleb liiga hilja ning jääb vahendite poolest ebapiisavaks.
Mupole ja teistele kohaliku omavalitsuse korrakaitsjatele tuleb juurde anda lisavolitusi, et kergendada niigi ülekoormatud politsei töökoormust, kirjutab abilinnapea Kalle Klandorf. "Seda sama arvab Siseministeeriumi asekantsler Veiko Kommusaar, kes avaldas möödunud nädalal meedias, et praeguses olukorras on see eriti aktuaalne. Mupole lisavolituste andmine oleks tõepoolest nii ratsionaalne kui mõistlik."
Kuna hotellid on tühjad, võiks riik mõne neist rendile võtta. Nimetada morbiidse nimega ja paigutada sina järelevalve alla mõneks ajaks inimesed, kes rikuvad karantiini nõuet. Tõenäoliselt mõjuks see paremini kui võimalus saada kuni 2000 eurot trahvi.
Praegu võib vaid kurva muigega tagasi vaadata ajale, mil Eesti unistus seisnes Skandinaavia pangalt saadud kodulaenus, sellelt samalt pangalt liisitud ja hinnalt vaeseks tegevas autos, uusimates IT-vidinates ja einetes mainekates restoranides.
Urmas Varblase arvates toob kriis kaasa internetiteenuste veelgi kiirema arengu.
Kontoritöötajad tegutsevad valdavalt kodudes ja uus olukord võib kujuneda algul meeldivaks, hiljem kurnavaks.
"Ükski viirus ei levi rahvuslikul või keelelisel põhimõttel. Seega on väga võhiklik arusaam, et ühe elanikkonna grupi informeerimatus ei mõjuta kuidagi teist elanikkonna gruppi," lausub linnapea Mihhail Kõlvart järgnevas arvamusloos.
"Seda, et teise aastatuhande teine kümnend seesuguse pauguga algab, ei osanud keegi aimata. Kui muretseti, siis pigem selle pärast, et mitmel pool kestvad sõjalised vastasseisud kolmandaks maailmasõjaks ei paisuks," kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf kirjutab, et ärgem nõrgestagem praegusel keerulisel ajal üksteise tervist veel ka naastrehvidega ringi sõitmisega. Tänavatelt korjatakse kokku tuhandete tonnide viisi talvel lahti sõidetud ja praegu meeletult tolmu tekitavat teekattematerjali.
"Mõminaräpiga harjunud noorele peaks Kalevipoja rütm üsna meeldiv tunduma," kirjutab arvamusloos kirjanik ja Tallinna Linnavolikogu liige (SDE) Karl-Martin Sinijärv.
"Märtsi keskel valitsuse kehtestatud eriolukord on kogu riigi jaoks uudne ja keeruline kogemus. Paraku on nii mõnelgi poliitikul suur soov eriolukorra taustal poliitilisi punktivõite koguda ja elatakse põhimõtte järgi, et ega head kriisi ei saa raisku lasta," kirjutab arvamusloos Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik.
Niiske ilma või härmatisega võib kuulda kõrgepingeliinide läheduses särinat, mida tekitab koroona efekt. Seesama nähtus ehk elektriosakeste liikumine teatud tingimustel on põhjustanud laevamastides sinakaid Püha Elmo tulesid ehk helendavaid elektrisädemeid.
"Kuigi selle ebatavaliselt sooja ja lumeta talvega ei pidanud lumekoristusega Tallinnas palju tegelema, ei vähendanud see koristustööde hulka," kirjutab arvamusloos Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. "Lõplikult koristatakse tänavad siis, kui on möödas naastrehvide kasutusaeg - seega töö saab põhilise hoo sisse alates 31. märtsist."