13aprill
"Ajal, mil koroonaviirusele on kaotatud üle tuhande elu, mil meditsiinisüsteem töötab ülekoormuse piiril, mil Eesti inimesed on kestvast kriisist väsimas, ei saa riigipea valada veelgi õli tulle," kirjutab Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.
"Kuna lapsel endal pole tavaliselt võimalik oma vanemalt maksmata jäänud elatist välja nõuda, ei saa elatisevõlga aegunuks lugeda kuni lapse 18-aastaseks saamiseni," kirjutab OÜ HUGO jurist Vahur Kõlvart.
Aeglane vaktsineerimine Eestis on seadnud ohtu Euroopa Komisjoni eesmärgi, et suve lõpuks on koroonaviiruse vastu kaitsepoogitud vähemalt 70% liikmesriikide täisealistest elanikest. Ei maksa uhkustada ka sellega, et oleme EL-i riikide hulgas kaitsepookimisega esireas. Vaktsiine ei jätku ja eakate vaktsineerimise poolest paistame me silma Euroopa tagareas.
"Tänavu täitub Kasahstanil 30 aastat iseseisva riigina. Oleme viimase kolme aastakümne jooksul käinud ära pika tee. Meie majandus on oluliselt laienenud ja poliitilised protsessid tundmatuseni muutunud võrreldes ajaga, mil olime Nõukogude Liidust äsja iseseisvunud," kirjutab Kasahstani Välisministeeriumi eriülesannetega suursaadik Usen Suleimen.
"Algatus anda jalgratastele ja kergliiklusele kesklinna suurematel tänavatel üks sõidurada autode ja ühissõidukite arvel on kogunud hulga allkirju. Oleme nõus, et jalgratastele ja elektritõukeratastele tuleb kesklinnas anda rohkem liiklusruumi ja see on edaspidi ka plaanis," kirjutab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.
Mul on olnud 15-aastase ajakirjanikutöö jooksul vähe intervjuusid, mis sedavõrd puudutaksid ja veel päevi hiljem hinges kriibiksid, nagu too viimatine, mille raames rääkis oma hooldusvanemaks saamise loo noor tallinlanna Katrin (loe lk 2–3). Taamal koogas 11-kuune beebi, kelle rõõmsast olekust ei andnud miski märku, et ta oleks sündinud terviseprobleemidega või mittehoolivasse perre.
Kui uuenenud liiklusseadus soovitab kergliikurite juhtidel kanda jalgratturikiivrit ja erksavärvilisi riideid, siis kuidas ja millega peaksid ennast kaitsma kõnniteel liikuvad jalakäijad?
"Üritus ise ongi ilmne näide sellest, et vabadus olemas ja politseivägivalda pole. Kena vaadata, silm puhkab," kirjutab repliigis Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Viktor Vassiljev.
Nii kodu- kui ka välismaiste tööjõuvärbamisfirmade kriisieelsed uuringud aladest, kus kõige enam haigena tööl käiakse, pakuvad mõtlema panevaid andmeid.
Puhkenud on arutelu, miks jäävad poliitikute postitused sageli vaid sotsiaalmeediasse, kajastumata samas ametlikes kommunikatsioonikanalites ega valitsust esindavatel kodulehekülgedel.
Raskel ajal ei löö välja meie teadmatus, vaid lastetuba, ütlevad targad. Kes tormab nõudma oma õigust teisi maskita nakatada, kes püüab alati kaasteelistega arvestada.
Kui 12. märtsil 2020 kehtestati riigis eriolukord, oli meil selleks ajaks üldse kokku 27 koroonajuhtu. Kogu ühiskond, alates üksikisikutest kuni ettevõteteni sisenes toona eriolukorda värskelt ja igasuguste varudega. Vaimsetest kuni rahalisteni.
Otse ja lühidalt vastates toob kevad kassikontserdid ja mure. Igal aastal vastu kevadet hakkame südant valutama saabuva nn kassipojahooaja pärast. Igal aastal saame esitada sama küsimuse – kas tõesti mitte midagi ei muutu? Ikka ja jälle lähevad varjupaika saabuvate kasside numbrid lakke.
"Võrdsus on minu arvates see, kui naisi ei tõsteta esile meeste arvelt ega vastupidi," ütles jurist Merle Albrant. "Naiste ja meeste võrdsete võimaluste loomisel on palju saavutatud, näiteks palgavahe on läinud väiksemaks. Samas pole meil naistel kuigi kerge karjääri teha, eriti poliitikas, sest naiste juures hinnatakse asju, mida meeste juures hindama ei kiputa," nentis Albrant.
"Muusikamaailmas on naistel ja meestel üsna võrdsed võimalused tööle saada. Orkestrisse või ansamblisse kandideerides esinetakse komisjoni ees sageli näiteks kardina taga, et hindajad ei eelistaks kedagi soo ega vanuse järgi," rääkis muusik Mail Sildos.
"Selles ringkonnas, kus mina liigun, pole mulle kunagi tundunud, et naistel ja meestel pole võrdseid võimalusi. Kui aga heita pilk statistikale, siis paljudes eluvaldkondades on seda lõhet näha," tõdes ajaloolane David Vseviov.
Jah, olukord pole kiita – ja eksib see, kes arvab, et äsja jõustunud koroonapiirangud kestavadki ainult mõne nädala. Kõige hullem on alles ees.
"Aastal 2035 ootavad autod omanikke parkimismajades ning uuemad neist oskavad end roheenergia jõul ise parkida ja omaniku juurde sõita. Kool on mängulisem, sest ühendab klassikalise hariduse huviharidusega, ning lisaks ühistranspordile on ka tõukerattad linlastele tasuta," kirjutab arvamusloos Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.
Ühest küljest näitab järjest suurenev autode hulk meie tänavatel, et muutume aina jõukamaks. Tegelikult peegeldab see hoopis vaesumist. Tolm ega ammugi mitte parkimiskohtade nappuse tõttu songermaaks sõidetud haljasalad ei tähenda rikkust.
"On selge, et tänases Eestis ei ole üksnes eestikeelne haridussüsteem enam mõeldav, sest meil on lisaks vene peredele ja haridusliku erivajadustega lastele veel palju teisi kakskeelseid peresid, kellele me teeksime sellega karuteene," sõnas abilinnapea Betina Beškina.
"Trammiühenduste laiendamine Tallinna haldusterritooriumil on läbivalt aktuaalne olnud aastaid. 2019. aasta lõpus valminud Tallinna ja Harjumaa rööbastranspordi tasuvusuuringus käsitletakse teiste hulgas ka Mustamäe linnaosa võimalikku trammiliini rajamist," kirjutab arvamusloos AS-i Tallinna Linnatransport haldusdirektor Tatjana Kovaljova.
"Meil on olemas digiallkirjastamise võimalus, mida paljudel pole maailmas. Asjad toimivad ilma paberit määrimata ja kontoris istumata. Minu arust olemegi ideaalse Eesti poole teel," sõnas Gerly.
"Sa võid olla nii hea kui sa ise oled. Nii palju on siin võimalik saavutada. Meil ei ole nii suuri poliitilisi piiranguid kui mujal maailmas," ütles Kaspar.
"Selles Eestis, nagu praegu meil on, tahakski elada. Miinimumpalgad võiksid muidugi natuke kõrgemad olla. Et see, kes käib tööl, saaks normaalselt raha," arvab Urmas.
Viimastel andmetel puudub 7,5% pealinlastest ravikindlustus. Kaugeltki mitte kõik neist ei ole elu hammasrataste vahele jäänud nn nipernaadid, on ka emasid, kes pole pärast lapse kolmeaastaseks saamist tööle naasnud ega end ka töötuks vormistanud. Samuti pole kindlustuskaitset paljudel üle lahe töötajatel või juhuslike tööampsude tegijatel. Linn pakub neile tasuta arstiabi ja haiglaravi.
"Koroonakriis paiskas lisaks muudele valdkondadele totaalselt segi ka ürituste korraldamise turu. Šokk tuli paljudele suur, sest professionaalsust oldi alles saavutamas ning reservide kogumiseni polnud jõutud," kirjutab arvamusloos SA Tallinna Lauluväljaku juhataja Urmo Saareoja. "Kui Rammstein see suvi Eestis kontserdi ei anna, on kindlasti meie enda artistid valmis tuuritama ka kõige väiksemad paigad läbi, meelelahutusest sel suvel Eestimaa puudust ei tunne."
Eesti eelarvepuudujääk 2020. aastal oli kõigi aegade suurim. Negatiivse rekordi kõrval väärib rohkem tähelepanu asjaolu, et ajutisest probleemist on saamas krooniline häda. Kas kokkuhoiu ja avalike teenuste piiramise asemel tasuks ehk mõelda automaksule?
"Tänavused erakorralised olud nõudsid vanade kuuskedega tegelemisel nutikamat lähenemist kui seni, mil jõulukuused on põletatud meelelahutuseks avalikult suures lõkkes. Nii sündis seekord idee, et kokku kogutud vanadest jõulupuudest tehakse puiduhake," sõnas Kristiine linnaosavanem Jaanus Riibe.
"Tal pole numbrit ega nime, pole midagi, mis seoks," kõlas ansambli Vennaskond lugu näota ja nimeta hulkurist. Viimase kümne aastaga on hulkurlus või kodutus Tallinnas aga tugevasti muutunud.
Elu on täis ootamatuseid ning pakub üllatusi. Keegi ei tea, millal need võivad meid tabada. Tark oskab end kindlustada võimelike riskide vastu. Mitte küll sajaprotsendiliselt ent suuremas osas ikkagi.
Saime tänavu ilmataadilt kingituseks muinasjutulise talve. Eestlastel on võimalik taas suusarahvana oma head nime taastada ning lumerikkusest sotsiaalmeediasse lõputult palju pilte postitada.
Tallinna turistibrošüürides on muuhulgas kirjas legend Ülemiste vanakesest, kes käib pidevalt vaatamas, kas linn on lõpuks valmis saanud. Aga üks linn ei saagi kunagi valmis, vaid on pidevas muutumises nagu elu ise. Enamik muutustest algab seestpoolt ja võib-olla võõras neid ei näegi. Küll aga oskavad omad neid tähele panna ja tegijaid tänada.
Andrus Kivirähki lasteraamatu „Kaka ja kevad“ nimiloos tegi debüüdi selline eesti kirjanduses alaesindatud romantiline tegelane nagu koera kakajunn, kellele kunstnik Heiki Ernits kena kuju andis. Lapsi ja lapsemeelseid rõõmustas kohtumine temaga väga, sest tõesti – kes teda ei teaks.
Teatavasti ripub õhus kahtlustus, et suurärimees Hillar Teder soovis Keskerakonnale annetada miljon eurot. Vastutasuks pidanuks Keskerakonna nüüdseks ametist taandunud peasekretär Mihhail Korb osutama teene Hillar Tederiga seotud Porto Franco arendusele.
"Ridamaja tüüpi kortermajas tekitab arusaamatusi õueala, kust läbi võib minna ja kust mitte," rääkis laulja Heidy Tamme.
"Loomulikult võiks solvanguna võtta, kui naabritädi murul suvalist junni nähes just meie koeri süüdistab," ütles kirjanik Kerttu Rakke.
"Tüli tekitab kodus suitsetamine. Kui näiteks ühes kortermajas sellega varem muret polnud, siis pärast maja ventilatsioonisüsteemi renoveerimist hakkab suitsuhais ühest korterist teise levima," vastas korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi, mis ühes suures majas koos elades inimestele kõige rohkem tüli tekitab.
Kui Tallinnas paks lumi maha sadas, avanes mulle kesklinnas vahva vaatepilt. Ühel kitsukesel tänaval käis väikese puumaja ees vilgas lumekoristusmöll – noorem naine reipalt suure lumelabidaga ees, pisike põnn väikese labidaga rõõmsalt järel vehkimas. Ja naabrinaine või vanaema seal kõrval juttu puhumas.
Tallinna lauluväljakul tekkinud kelgutamisvõimalus meelitas nädalavahetusel lumme lustima niipalju pealinlasi, et lauluväljaku mäenõlv oli kelgutajatest umbes ning paljudel ununes nii distantsi hoidmine kui ka tavapärased mäest üles-alla liikumise põhireeglid.
"Meditsiin ja tervishoid said möödunud aastal ohtralt tähelepanu ning samas rütmis peame jätkama ka nüüd. Sedapuhku ei tule aga juttu ainult koroonakriisist ning sellega seonduvatest probleemidest meditsiinile, vaid taas tuleb fookusesse tuua perearsti süsteem ning ennekõike keeruline olukord Mustamäel," kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.
Pikaleveninud talvevaheajalt igatsevad koolimajja sõprade seltsi ka suurimad seanahavedajad. Paljud õhkavad oma hobide järele. Kaua sa ikka kelgutad või kaubanduskeskuses hängid, tahaks ka savi voolima või maadlusmatile mürama.
"Erinevalt kevadest, on suuremad majandussektorid suutnud vaatamata viiruse teisele lainele näidata üllatavalt häid tulemusi. Nii näib majandus kohanevat koroonaviirusega olenemata sellest, millal vaktsineerimine massideni jõuab," kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
"Olen üks nendest, kes peab väga lugu sõnadest, sõnadesse peidetud mõtetest, muu hulgas ka tagamõtetest," ütles Riigikogu väliskomisjoni esimees, Keskerakonna juhatuse liige Enn Eesmaa, kommenteerides Raimond Kaljulaidi esitatud ettepanekut abielu rahvahääletusele.
Alates 1. jaanuarist jõustub lisaks paljuräägitud teise samba reformile ka vanaduspensionäre puudutav riikliku ehk esimese pensionisamba reform. Mida see tähendab ja kaasa toob?
Lõppeva aasta ühe parema uudise võib kokku võtta mõne sõnaga: Tallinn ehitab ega peatu. See võib tunduda abstraktsena, aga tegelikult puudutavad need mõned sõnad kõige otsesemalt iga linlast ja kaudsemalt iga eestimaalast. Kriisi vaadatakse pigem kui võimalust ehitamine suuremalt ette võtta, sest muuhulgas on linnal tänu heale reitingule võimalus soodsalt laenu saada.
"Oh, saaks see õudne aeg juba läbi, enam ei jaksa!" Inimestega suheldes kuuleb sellist ohkamist aina rohkem. Kui koroonapuhang suve hakul leebus, oli tunda suurt vabanemist ja paari lühikese kuu jooksul elasid paljud lootuses, et Covid-19 teine laine Eestimaale ei jõua. Aga jõudis! Veel hirmutavamana kui esimene kord.
"Võib juhtuda, et distantsõppe päeval ei lahku laps koolitundide lõppedes arvuti eest, vaid jätkab meelelahutusega sealsamas. Ekraaniga töötamine koormab silmi, sest lähedale vaatamiseks peavad silmaläätse kuju muutvad lihased pingutama," kirjutab AS Ida-Tallinna Keskhaigla oftalmoloog Delis Linntam.
"Juba kevadelgi arutleti selle üle, kumb on ohtlikum – kas koroonasse haigestumine või isolatsioonist tingitud üksildus, mis on teatavasti ju samuti haigestumist ja suremust suurendav tegur," tõdes rahvastikuminister Riina Solman oma arvamuses.
Koroona paneb proovile kõigi Eesti inimeste aususe ja ka vastutusvõime. Kas inimesed on nõus ühise hüve nimel pingutama, nõus loobuma teatud vabadustest ja naudingutest, või on neile tähtsaimad isiklikud huvid? Koroona on mitmes mõttes justkui uus vabadusvõitlus.
Uudised, mis koroonarindelt tulevad, pole just meeldivad. Uus viiruselaine ei külvanud ainult haigust meie ümber, vaid jättis ja jätab veel lähemas tulevikuski hulga inimesi ilma oma tööst ja sissetulekust. Sellest räägitakse palju vähem kui kiretutest haigestumisnumbritest. Kui koolid pannakse pausile, siis on ka lapsevanematel lisakohustused, mida kevadel juba prooviti ja mis takistasid igapäevatöö tegemist.
Endine president Toomas Hendrik Ilves rõhutas valimiste turvalisusele pühendatud rahvusvahelisel konverentsil vajadust kasutada ja usaldada digiajastul valimiste läbiviimisel tehnoloogiat.
Praegune kriisiaeg annab põhjust rääkida lisaks käte hügieenile rahandus- ja majandushügieenist. Ilmselt on paljud pered seoses kriisiga enda eelarve puhastusprotseduuri juba ära teinud. Pangaväljavõtet silmitsedes imestatakse ka ise, kui palju leidub seal ebaolulist pudi-padi.
Pealinna ja suurima omavalitsusena on Tallinnal võimalus olla käitumiskultuuri muutmisel teenäitaja. Nii oli ka kauplustes alkoholimüügi kellaajaliste piirangute puhul, kui räägiti kõikvõimalikest halbadest tagajärgedest. Tagasi vaadates saame tõdeda, et kauplustes alkoholi kella-ajaline müügipiirang mõjus tegelikult hästi ja öiste korrarikkumiste hulk vähenes.
"Mind täiega vihastavad e-koolis lapse õpetaja hüsteerilised märkused stiilis "Jälle vahtis tunni ajal aknast välja!"," pahvatas tuttava teismelise ema vestlushoos. "Tahaks sellele kuivikust õpetajale vastata: aga vaadake oma tund üle – järelikult see ongi igav, kui puulehtede kukkumine akna taga tundub lapsele põnevam!"
Tallinna järgmise aasta eelarvet võib julgelt nimetada tervise ja ehitamise eelarveks. Või julge ehitamise ja tervise eelarveks. Praeguse viirusekriisi taustal püüab linn toetada nõrgemaid ja abivajajaid ning muuta sportimist ja looduses liikumist linlaste hulgas popimaks.
"Vaatamata lootusele, et kevadisi ränkasid piiranguid suudetakse sügisel vältida, on suur osa Euroopast taas oma ühiskonda ja majandust lukku keeramas. Vältimatult toob see endaga kaasa majanduslanguse uue süvenemise," kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kõik, kes on pidanud talvel oma majaesist kõnniteed lumest puhtaks rookima, teavad, et mõnikord tuleb seda teha mitu korda päevas. Esmalt hommikul vara, et täita linna nõuet kõnnitee hommikuse tööleruttamise ajaks korda seada, ja siis kohe pärast seda, kui sahk on oma suure lumevalli sõiduteelt puhastatud kõnniteele lükanud.
Te ju teate seda kaadrit filmist "Kevade", kus Arno kõrges palavikus sonib. Kõigi aegade Eesti parimaks mängufilmiks valitud linateoses tajub vaataja selles stseenis lausa füüsiliselt lapse kannatust ning voodi kõrval istuva ema hingevalu.
Midagi ei saa justnagu olla korraga puudu ja üle. Tallinnas kasvavate puudega aga just nii näikse olevat. Leidub keskkonnahoidlikke linnakodanikke, kelle arvates Tallinnas võetakse liiga palju puid maha. Mõnigi arborist seevastu leiab, et ohtlikke puid võiks raiuda hoopis hoogsamalt.
Nädalavahetusel ädalavahetusel kippus mulle köha peale. Palavikku polnud, halba enesetunnet ka mitte, kuid bussi astudes panin ikka maski ette. Olime sõidukis ühe mustanahalisest kaasreisijaga ainukesed maskimehed.
Järjest jõudis meieni kaks uudist. Esiteks, et linn ja riik ehitavad vaatamata majanduskriisile siiski valmis 500 mln eurot maksva Tallinna haigla. Ja teine uudis on see, et maailma supervõimu juht, USA president koos abikaasaga on haigestunud koroonaviirushaigusesse.
Pööraseid ja üksteisele vastukäivaid väiteid on koroona kohta kostnud terviseametist kevadest saadik. Klassikaks on saanud sõnum "lapsed koroonaviirust ei levita", millele vastandub "koolid on nakatumise taimelava". Maskikandmise üle käib mokalaat pikki kuid.
"Me ei saa muuta ilma, kui me rattaga sõidame, kuid saame valida, kas soovime elada Euroopa rohelises pealinnas ning kas oleme sellesse valmis ka ise panustama. Minu kogemus on, et Tallinnas saab rattaga sõita ning eriti populaarne on see Nõmmel," kirjutab arvamusloos Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.
Üks vanalinna elanik kurtis Pealinna ajakirjanikule ohates, kuidas nädalavahetustel on käinud kella neljani hommikul niisugune tümakas, et pole võimalik magada. Kuigi politsei on alkoholi müügi aega piiranud, jauravad purjutajad sellest hoolimata edasi.
"Kui Maarjamäe jalgpallihalli ehitusele jalg taha pannakse, võivad kommunismiohvrite memoriaali taha kerkida aastate pärast kortermajad," kirjutab Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat.
"Sotside Tallinna piirkonna juht Raimond Kaljulaid tahab pealinna teed maksu alla panna, et sellega aastas 20 miljonit eurot teenida. Lisatulu linnaeelarvele on alati meeldiv, kuid kahjuks tuleb see idee juba eos maha kanda. Miks nii?" kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.
Kui Tallinna linnavalitsus otsustas viia koolid üle osalisele distantsõppele, tabas seda sammu nii mõnigi kriitikanool, teiste hulgas õiguskantsler Ülle Madiselt. Seda nimetati üldiselt ülereageerimiseks. Madise lisas muuhulgas, et Tallinna linnavalitsus oleks tohtinud anda suunised koolid osalisele kaugõppele üleviimise kohta ainult teaduslike põhjendustega.
Alkoholi müügi aeg on otseselt seotud alkoholi tarbimisega seotud vigastuste ja vägivaldsete kuritegude arvuga. Aasta tagasi alanud arutelud alkoholimüügi öiseks piiramiseks Tallinna meelelahutusasutustes pidid juba kevadel volikokku jõudma.
Septembri avanädal tõi kaasa nii mõnegi emotsionaalse hetke – ja seda küllap paljudele emadele oma veel suviselt jumekaid lapsi üle mitme kuu taas kooli saates. Praegu ei tea meist keegi, kauaks jagub kaaslaste ja õpetajatega lähedalt suhtlemise rõõmu.
"Linn mõtleb üha rohkem keskkonnale. Me mõtleme, kui palju anname 50 m laiusest teest bussidele, palju ratturitele, palju jalakäijatele, autodele ja parkimiskohtadele," kinnitas abilinnapea Andrei Novikov.
"Meile on oluline, mida nt Kalamaja, Sitsi või Kopli elanikud ühest või teisest küsimusest arvavad. Seetõttu ongi meil käidavatesse kohtadesse üles seatud linnaosavanema välikabinet ajal, kui inimesed tulevad töölt," rääkis Põhja-Tallinna linnaosavanem Peeter Järvelaid.
Viimasel ajal oleme hakanud elama protestide keerises. Sõda ja nälga justnagu pole, paljud räägivad, et Eestis pole kunagi nii hea elu olnud. Ometi on ka meie kõrval neid, kes pole millegagi rahul, ja see rahulolematus peegeldub tenekord igasugustes veidrates uskumustes.
"Paljude tänavate remontimiseks tutvustab linn näiteks linnaosavalitsuses projekte elanikele juba praegu. Samas mõjutab tänava rekonstrueerimine väga olulisel määral samas elavate inimeste elu, samuti tänava äärde jäävate kinnistute väärtust," rääkis Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast volikogu liige Raimond Kaljulaid.
"Eesti on teinud viimastel aastatel olulisi samme, et täita Euroopa Liidus võetud taastuvenergia eesmärke, kuid jätkuvalt oleme liikmesriikidest viimaste seas, kui vaadata taastuvenergia kasutamist transpordisektoris," kirjutab arvamusloos Tallinna Linnatranspordi AS (TLT) juhatuse esimees Deniss Boroditš.
Kuigi ametliku maailmakoristuspäevani on veel mõni nädal, tõmbasid pealinlased kindad kätte ning koristasid koos linnapeaga sigaretikonisid juba eelmisel nädalal, mil alguse sai konireostusele tähelepanu juhtimise kampaania.
Tänavu läheb katsetamisele projekt, kus haigetel lastel hakkab kodus käima eraldi arstibrigaad, kuhu lisaks kiirabitehnikule kuulub lastearst või üldarst. Praegu peaks haigeid lapsi käima kodus läbi vaatamas perearst, kuid nood ei soovi tavaliselt seda teha.
"Kredexi portfelli baasilt saaks luua panga ja panga saab kahe-kolme aasta pärast börsile viia. Portfell hinnatakse turuhinda ja müüdaks uuele pangale. Uues pangas kuuluks riigile alla poole aktsiatest. Ülejäänu müüdaks börsil meie inimestele ja ettevõtetele. Börsile tekkiks tõeline rahvaaktsia," kirjutab Indrek Neivelt oma sotsiaalmeedia postituses. Pealinn avaldab selle muutmata kujul.
"Samm sammult meisterdatakse ka Eestis "teist lainet". Pisitasa on kadunud desovahendid. Ilmselt pole kavandatud olulisi muutusi hoonete ventilatsioonilahendustes. Maskid on hüljatud niikuinii," kirjutab Strandberg sotsiaalmeedias.
Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid soovib laupäeval kogunenud EKRE kongressi foonil koalitsioonipartnerile kiiremat küpsemist. "EKRE kongress mõjus täna operetlikult naljakalt, oluline, et sellised unistused ei muutuks realiseerudes halenaljakaks. kirjutas Karilaid sotsiaalmeedias. "Soovin koalitsioonipartnerile kiiremat küpsemist. Kõned tõestasid, et vähemalt juhi vahetamine oli õigustatud."
EKRE auesimees, endine Eesti president ja kunagine Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel ütles erakonna kongressil peetud kõnes, et opositsioon on olnud valitsusliitu kuuluva EKRE suhtes sageli pahatahtlik.
"Sissetulek on muidugi langenud, sest olen eraettevõtja ja tegelen toitlustusega," tõdes 41-aastane Ragnar, et koroonakriis tegi rahakotile tugeva löögi.
"Kriisid on alati olnud ja ega see ka viimane kindlasti pole," tõdes 43-aastane Jelena, kelle töökoht jäi koroonakriisis küll alles, kuid palka vähendati.
"Elasime kriisi üle ja tegime oma tööd nagu ikka. Minu sugulaste ja tuttavate seas jäid mõned töötuks," rääkis 37-aastane Martin, kuidas koroonakriis mõjutas tema ja ta lähedaste elusid.
"Kristiine linnaosa parkidesse ja korterelamute hoovidesse on rajatud mitmele poole avalikud välitreeningsaalid, mis pakuvad linnaruumis kohta aktiivseks puhkuseks ja suhtlemiseks. Kuna käesoleval suvel veedavad paljud inimesed aega linnas, siis oleme saanud elanikelt küsimusi nii mänguväljakute kui ka välitreeningplatside võimaluste kohta," kijutab arvamusloos Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe.
Kui Eesti kirjandusklassikast laenata, siis nüüd on aja, saatuse või Suure Õpetaja poolt meile ette antud rehkendusest pool ära tehtud. Aga teise poole tegemisest me kindlasti ei pääse. Saime ühiste pingutustega koroonakriisi selgroo murtud, kuid majanduskriisi murdmine ootab alles ees.
Semiootikaprofessor ja riigikogu liige Mihhail Lotman ütles Ameerikas toimuvaid proteste ja rahutusi kommenteerides, et osa antirassistlikust diskursusest valgete poolt käsitleb mustanahalisi kui mittetäisväärtuslikke, kellele tuleb rääkida muinasjutte, mitte tõde.
"See kõlab võib-olla jubedalt, aga mul on vahepeal tunne, et tänane noorus ja tänane ühiskond on harjunud niivõrd arvutimängudega, kus kogu aeg vajutatakse klahvile ja tapmine - on mäng," kommenteeris Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid Lihula tapatööd.
Mäletan oma noorusajast, et suvel ei saanud ega tahtnudki naljalt toas olla. Pool sajandit tagasi polnud ühtegi mõistlikku ahvatlust, mis oleks meid seal kinni hoidnud. Väljas oli ju nii palju tegemist. Vaja rattaga kõik rajad läbi sõita, treeningutel käia, ja nii kui ujumisvesi juba üle 15 kraadi tõusis, siis sulpsti sisse hüpata. Ei tundunud külm vesi ega õhk.
"Käesoleva kriisi ajal kehtestatud reisimispiirangud, distantseerumisnõuded aga ka inimeste ebakindlus reisimise suhtes on andnud kogu maailmas ühe tugevaima löögi turismisektorile, sealhulgas majutusele. Aprillis vähenes majutatute arv Eestis 95%," kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tihti on vanalinna majas neljandik kuni viiendik kortereid lühimajutuse päralt. Elanikud sinna enam kortereid ei osta, vaid kipuvad välja kolima, sest nende kodu meenutab hotelli. Asetagem end läbikäiguhoovist elaniku olukorda, ega ei tahaks ju sellises majas kodu omada.
Tallinna ülikoolis on lõpule jõudmas kevadsemester ning tudengid kaitsevad oma ELU projekte. Sel kevadel uuriti nii mürataset Tallinna tänavatel kui ka juhi professionaalset identiteedi kujunemist.
"Mina käin abikaasaga mitu korda aastas botaanikaaias jalutamas ja ütlen ausalt, et mulle meeldib!" kirjutab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf. "See lilleilu mõjub meestelegi väga kosutavalt. Külastusega tasub kiirustada – järgmisel nädalal puhkevad botaanikaaias õide magnooliad."
Malev on noorele inimesele koht, kus ta saab eluks olulise tööõppe. Vanematest kaugel olemine aitab ka iseseisvuda, see sunnib noort inimest iseendaga hakkama saama. Malevas peab noor eakaaslastega näost-näkku suhtlema, mis võib olla tänapäeva suhtlusvõrgustunud noortele ebamugav, kuid äärmiselt vajalik, et täiskasvanute maailmas hakkama saada.
Tallinna linnavolikogu ja Keskerakonna Nõmme piirkonna esimehe Tiit Teriku sõnul ei vasta tõele SDE levitatavad jutud, nagu oleks linn salaja plaani võtnud tee rajamise läbi Harku raba.
Tänasest on eriolukord läbi. Mida möödunud kahest kuust õppida võiks? Kõigepealt seda, et Eestit ei saa võtta kui turvalist nurgakest maailmas. Paradoksaalselt on meil lõpmatult räägitud üleilmastumise paratamatusest, samas oleme ise harjunud Eestist mõtlema kui eraldatud ja kaitstud maast.
"Keskmiselt said kõige vähem lapsi Tallinna naised. Pealinn on seejuures teistest maakondadest ja linnadest pikalt maas: kui summaarne sündimuskordaja Eestis on ligi 1,7 ja Tartumaal koguni 2,3 last naise kohta, siis Tallinna tase jäi 1,4 juurde," kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur.
"Raviarstid teevad oma tööd hästi, aga nende koorem võinuks olla üüratult väiksem, kui panustatud oleks enam iseseisvale tervisekaitseteenistusele," kirjutab arvamusloos meditsiinidoktor Jaak Uibu.
Tallinna päeva etteütlus laseb emakeeleteadmisi värskendada. Näiteks millal ikkagi tasub kasutada võõrsõna ning millal käib sõna väikese, millal suure algustähega? Me kohtame pidevalt võõrkeelseid väljendeid, kuid igipõline kunst on olnud nad vajadusel mõnusalt omakeelsete sõnadega asendada.
"Räägitakse, et inimene on tõesti õnnelik ja elus niikaua, kui elavad tema vanemad..." arvab Kalev (59).
"Iga aastaga aina paremini saad aru, et kõik tema soovitused ja nõuanded olid asjakohased," ütles Rodion (43).