25veebruar
"Inimeste aitamine on igaühe kohustus sõltumata sellest, kas sa oled sotsiaaltöö haridusega või mitte," lausub värskelt ametisse astunud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (52). "Lastekaitsetöötaja ja ka kõik teised lastega töötavad spetsialistid peavad seaduse järgi abivajavat last märkama."
"Praegu asub politsei üks põhilisi väljakutseid küberruumis," ütleb uus siseminister, endine Põhja prefekt Kristian Jaani (44). "Me muudame end ohvriks ise, kui ebausaldusväärsetele linkidele klikkides pangaandmeid pahaaimamatult kurjategijatele usaldame. Küberhügieen ja teadlikkus sellest on väga olulised."
"Kui äärmused hakkavad kasvama, siis kaob ühiskonnas tasakaal," leiab linnapea Mihhail Kõlvart aastalõpuintervjuus, kus ta muu hulgas rõhutab, et liiga lihtne jutt poliitikute suust on ohtlik. "Pole võimalik mõne lihtsa valemiga maailma parandada. Ühiskond ja inimesed ongi väga erinevad – aga me peame kõik koos elama ja leidma ühise keele."
"Keskturg on kindlasti see, mille arendamist ja parendamist on kaua oodatud. Sellega tuleb edasi minna väga jõuliselt, " ütles Kesklinna vanema kandidaat Monika Haukanõmm intervjuus Pealinnale. Samuti tahab ta parandada liikumispuuetega inimeste igale poole ligipääsetavust linnaruumis.
«Laulu loomiseks tuleb mul oma tundeid sõnadesse panna ja muusikasse valada. Need on kõik tunded, mida ma ise olen mingil hetkel läbi elanud,» leiab laulja ja laulukirjutaja Inger Fridolin (21), kes Tallinn Music Weekil üllatab publikut mitme oma uue lauluga. «Enda loodud laule esitades tuleb kõige paremini välja, mis inimene sa oled. Üle aegade kestval laulul peab olema sügavust, see peab inimhinge köitma,» lisab ta.
"Maleva eesmärk on ikkagi anda noorele inimesele esimene töökogemus ja näha, mida ise raha teenimine tähendab. Oluline pole aga ainult töö pool, vaid iseseisvumine. See on väike eksam või proovikivi täiskasvanueluks," kirjeldab SA Õpilasmaleva juht maleva Ott Väli olulisust noorte elus.
Tauno Kangro ütles, et kuigi tal skulptori ja maalikunstnikuna on selline töö, mida saab praegu edukalt teha, on olukord tõsine: "Keegi enam ei telli ja keegi enam ei maksa ning kõik lepingud on üles öeldud," ütles ta.
"Oleksin pigem miinus kahekümne kraadiga kusagil keset sood külmetaksin ja filmiks, kui annaksin intervjuusid" räägib "Tõe ja Õiguse" režissöör Tanel Toom. "Filmis peab olema tugev lugu ja karaktereid, kellele kaasa elada, muidu ei ole tähtsust ka paljudel plahvatustel, viledel ja kelladel."
"Olen uurinud eestlaste elatustaset ja võimalusi enne suurt sõda – taasiseseisvunud Eesti on silmnähtavalt kobedam kui Pätsi-aegne Eesti," räägib peatselt 80. sünnipäeva tähistav tuntud kirjamees ja poliitik Tiit Made. "Kes on viitsinud tööd teha, see elab hästi. Kuid on karm tõde, et pensionäridele on tehtud liiga. Olen mitu korda lausa rahvusringhäälingu saadetes kuulnud, kuidas nooremapoolne saatejuht nimetab eakaid inimesi halvustavalt penskariteks."
"Seksuaalvägivalla ohvriks lengenud naised on hirmul ja süüdistavad ennast. Neil on häbi, nad ei saa aru, mis juhtus ja miks juhtus," räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla seksuaalvägivalla keskuse ämmaemand Marina Sidorova, kelle sõnul pöördus nende poole mullu 72 seksuaalrünnaku ohvrit. Noorim abipaluja oli viieaastane. Tõendeid ründe kohta hoiab keskus alles vähemalt pool aastat, et kurjategija saaks kohtus karistatud.
"Eesti poisid abielluvad üha sagedamini vene ja aasia neidudega," lausub Tallinna perekonnaseisuameti ehk Õnnepalee juhataja Karin Kask. "Hoolimata heitlikust ilmast tahavad noorpaarid üha sagedamini sõlmida abielu õues. Meid on kutsutud nii soosse, kuumaõhupallile kui ka linnuvaatlustornide otsa."
"Vaevalt keegi vahistatakse, kui sa loed sellest lehest. Info on sinna jõudnud politseist või prokuratuurist ja eesmärk on ikka kohtuniku survestamine," räägib ekskohtunik Helve Särgava, kes on muu hulgas südameasjaks võtnud ka korteriühistute mured. "Ühistute juhatustesse jõuavad tihti vastutustundetud inimesed, kes võtavad nii suuri laene, mida kõik ei jõua maksta jäädes lõpuks lausa kodust ilma."
"Mina isiklikult toetan ravikindlustuse laiendamist ja üldist solidaarsust, sest juba praegu saab näiteks EMO-sse pöörduda ka ravikindlustuseta inimene," ütleb sotsiaalminister Tanel Kiik. Tema arvates on Eestis liiga vähe inimesi selleks, et jätta osa neist ravivõimaluseta. Tegemist oleks ühe olulisema ümberkorraldusega tervishoius, mida vastne sotsiaalminister kavatseb ette võtta.
"Ma ei ole tõesti mitte hull," teatab Eesti esimene tõeline vilepuhuja Hannes Veskimäe läbi prillide tungivalt silma vaadates. Tõepoolest tekib küsimus, kuidas üks korporatiivsõdur söandaks kaks korda järjest hüljata ülihästi makstud töö suurpanga koorekihis. Täna jutustab ta eestlastele lugu sellest, kuidas suurpangad on terveid riike, Eesti kaasa arvatud, otsekui pantvangi võtnud.
"Ma tahaksin teha Tallinnast filmi, kus meie pealinn on ilus, elegantne, jõukas Euroopa linn, kus elavad targad ja haritud inimesed ja kus toimub normaalne suhtlemine ja teeninduskultuur. Miks ei võiks Tallinna kuvand läbi sellise filmi jõuda maailma silmi," unistab multitalent Mart Sander.
"Mul sai kõrini, et õhtul tulevad telerist vaid filmid, kus tegutsevad elavad surnud ja kummitused ning kus inimesi lõigutakse, tapetakse ning võisteldakse elu ja surma nimel," rääkis veel möödunud aastal intervjuus Pealinnale näitleja, ajakirjanik ja saatejuht Jüri Aarma, kes äsja raudteeõnnetuses hukkus. "Tegelikult pole Eestis olnud kunagi nii hea elada nagu praegu. Ma tean, et käivitan selle ütlemisega ulguvate pingviinide koori, aga jään enda juurde."
"Tallinna majad on üle elanud sõdu ning epideemiaid, kuid linna süda on 14. sajandist ikka sama koha peal," ütleb Tallinna muinsuskaitse juht Boriss Dubovik, kelle sõnul on linnad nagu naised. "Mina armusin just Tallinna – see on koht minu südame jaoks," räägib Dubovik, kelle sõnul on hämmastaval kombel just Saksa linnad lasknud eraomandi "pühaduse" tõttu hävitada paljud sellised keskaegsed majad, mida Tallinnas eestlaste hoole tõttu õnneks kogu maailm imetleda saab.
"Nõukogude aja hipid suhtlesid heidikutega, nagu näiteks narkomaanid ja kriminaalid. Kriminaalidega seepärast, et nemad ka astusid võimule, süsteemile ja riigile vastu," meenutab Londonis elav Eestist pärit kirjanik ja endine hipi Vladimir Wiedemann (64), kelle sulest ilmunud raamat "Tundmatu liit" heidab pilgu toonaste subkultuuride telgitagustesse.
"Mida rikkam on inimese maailmapilt, seda rikkalikum on ka tema sõnavara," lausub praegune Tallinna linnavolikogu esimees ja tulevane linnapea Mihhail Kõlvart, kes räägib intervjuus nii Tallinna päeva etteütlusest kui ka plaanidest linnapeana. "Etteütlusel osalemine annab võimaluse näidata üles lugupidamist eesti keele vastu," rõhutab ta. "Kui me ei hoia eesti keelt, siis me ei hoia ka Eesti riiki."
"Eesti on palju turvalisem paik kui isegi Rootsi, ja siin elavad välismaalased hindavad seda," ütleb Tallinna hambapolikliinikus töötav Hashim Haboobi. "Kuna Eestis elab vähe mujalt pärit inimesi, siis pole kohalikel enamasti midagi meie vastu. Erinevalt suurematest Euroopa riikidest, kellel on probleeme põgenike ja immigrantidega – eestlaste seas ei ole rassismi."
"Meie silme all toimub suur mõtteviisi muutus. Noored inimesed ei ole enam huvitatud auto omamisest, vaid mobiilsusest. Seega teeme rahvale pakkumise, ja arvan, et enamik võtab selle vastu," ütles Luksemburgi transpordi- ja kaitseminister Francois Bausch (62), kelle eestvedamisel läheb Euroopa suurima sissetulekuga riik Luksemburg 2020. aasta 1. märtsist üle täielikule tasuta ühistranspordile.
"Tänapäeval võetakse inimene väikese signaali peale vahi alla ja algatatakse kriminaalasi, näidatakse teles ja ajalehes ning pärast selgub, et polegi midagi. Varem käis kogu kontroll salaja," kritiseerib praeguse prokuratuuri tööd ENSV julgeolekukomitee majanduse vastuluure ülem Vladimir Pool, kelle tööks oli hankida NSV Liidule lääne tehnoloogiaid ja takistada kohalike saavutuste lekkimist läände. "Mina ei tunne mingit süümepiina, sest pole kellegi käsi väänanud," kinnitab ta.
"Annan endast kõik, et olla mõistev ja sõbralik. Kurjus, kadedus, vaenulikkus ei kuulu minu olemusse," räägib intervjuus Pealinnale poplaulja Sünne Valtri. "Eesti inimesed tihti nukrameelsed, sest neile ei anta aega ega võimalust elu nautida. Iga pisemagi liigutuse eest peame olema valmis kukrut kergendama."
"Praegu on moesõnaks saanud kogukonnakool, ja seda me oleme," ütleb toomkooli direktor Egle Viilma Pealinnale antud intervjuus. "Tutvume kogu esimesse klassi astuva lapse perega ning laseme vanematel kasutada oma andeid kooli jaoks."
"Hansaliit oli keskaja NATO, mis kaitses Tallinna laevu nii sõja korral kui ka mereröövlite eest," nendib Tallinna 800 aasta juubeli lävel Eesti parim keskaja ekspert Jüri Kuuskemaa, kelle sõnul moodustasid linlaste enamuse alati eestlased. "Juba keskajal oli tublidel eestlastel võimalik Tallinnas karjääri teha, tallinlased olid toona rikkad. Ühe tavalise naise ehete müügist saadud raha eest võis kaks aastat rahulikult elada."
"Nalja saab teha ka ropendamata ja ilusas puhtas eesti keeles – meil on ikkagi rahvusriik ja just teater peab hoidma eesti keelt," ütleb Baskini teatri lavastaja Eero Spriit. Teatri kauaaegse näitleja Ene Järvise sõnul on hea huumor igal ajal arusaadav. "Hea nali on alati hea," nendib ta. "Ja hea nali algab sellest, kui inimene tunneb laval ära iseenda."
"Sõjaaegsed ja -järgsed lapsed võisid oma isadele mälestustes kangelase oreooli pea kohale maalida, seda ei saa aga teha need lapsed, kellest alkohoolikutest vanemad pole lihtsalt hoolinud," nendib äsja elutööpreemia pälvinud kirjanik Leelo Tungal (71). Eesti Vabariigi sünnipäeva eel peab Tungal oluliseks ka meie kultuuri tähtsustamist. "Mulle näib, et me pole veel päriselt vabanenud rahvuslikust alaväärsuskompleksist: ikka arvame, et meil pole seda ega teist, me ei oska ikka läänelikku eluviisi üles näidata. Kui me poleks läbi raskete aegade säilitanud oma kultuuri, poleks me saanud taasluua ka Eesti riiki."
"Me peame end võidu nimel ikka ise valuga treenima nagu sportlased olümpiamängudeks. Tähtis on, et meil oleks silme ees suur lava ja suur publik," leiab Eesti ainukese Eurovisiooni võiduloo autor ja helilooja Ivar Must, kelle sõnul praegune Eesti Laulu konkurss ei tööta. "Sinna tulevad inimesed, kes teevad pulli või tahavad teha reklaami oma Tartu või Türi kontserdile," lisab ta.
"Oleks mulle keegi kaks aastat tagasi öelnud, et hakkan kodutuid toitma ja abivajajatele riideid sorteerima, oleksin ma öelnud talle, et ta on soe peast," räägib endine vang Sander Kukk, kes on nüüd leidnud kutsumuse teiste aitamises. "Tean kõiki Tallinna punkreid, kus kodutud elavad. Ka linnaümbruse metsad on telkivaid kodutuid täis. On selliseid, kes ütlevad ausalt, et neile meeldib tänaval elada ja odekolonni juua, sest nii ei pea elama režiimi järgi. Teised aga otsivad meeleheitlikult väljapääsu."
"On ettevõtlikke inimesi, kes suudavad maal oma ettevõtte püsti panna, aga ülekaalus on ikkagi maalt linna põgenejad," nendib täna 60. sünnipäeva tähistav maalikunstnik Epp Maria Kokamägi, kes on ka ise maale elama asunud ja tõestanud end tubli ettevõtjana. Tema meelest peaks maaelu rohkem toetama. "Näiteks ähvardatakse meil kinni panna postkontor. Maainimesed aga on sedavõrd tagasihoidlikud, et nad ei teegi häält, kannatavad vaikselt."
Kampaania "Stopp kiusamisele"! üks kõneisikuid Mihhail Kõlvart, Eesti Taekwondo Liidu president ja Tallinna Linnavolikogu esimees korraldab Eesti lahtiseid võitlusspordimänge, millega liitus esmakordselt võitlusspordigala The League. Gala igast piletist 1 euro läheb kampaania toetuseks.
Kui inimene jätab suitsetamise maha, teeb trenni ning elab tervislikult, siis ta peaks saama osa sotsiaalmaksust tagasi, kuulutab Eesti 200 üks juhte Liina Normet. Peame taas jõudma arusaamani, et perekond on püha – meie suurim probleem on ebakindlad peresuhted, lausub Vabaerakonna juht Kaul Nurm. Leo Kunnas EKRE-st leiab, et Eesti pole praegu hästi kaitstud, ning roheliste liige Aleksander Laane sõnul vajab Eesti majandus tõelist mahepööret, sest vaid nii saab hoida rahva tervist.
"Psühholoogiline realism olgu teatris omal kohal. Etenduses peab olema sügavus ja sisu," räägib 80. sünnipäeva tähistav näitleja Tõnu Aav.
Tallinna volikogu esimees Mihhail Kõlvart osaleb Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia kampaanias "Stopp kiusamisele!". Kõlvart andis intervjuu, kus ta selgitab koolikiusamise tagamaid ja miks tuleb selle olulise probleemiga tegeleda.
"Madalama sissetulekuga inimestele tuleb sotsiaalelamuid rajada: seda peab tegema valitsus või erasektor või siis mõlemad kombineerituna," väidab Eesti kinnisvaraturul sisuliselt kerjusena alustanud ja kuningana lõpetanud Paul Oberschneider.
"Kohati tunnen, et ma ei ole Eesti patrioot, aga jään alati Tallinna patrioodiks. Siin on igal kivil oma lugu rääkida ja üheski teises linnas ei teki sellist kokkukuuluvuse tunnet," nendib multitalent Mart Sander Pealinnale antud intervjuus. "Filmist "Verekivi" tuleks uus versioon teha. See näitaks maailmale, et Tallinnas on demokraatlikud traditsioonid, mida mujal maailmas annab otsida."
Müüja Tana (18) on väga rõõmus selle üle, et ta jõuluturule tööle tuli. "Ma ei ole siin varem olnud. Kõik on siin väga ilus."
Munitsipaalpolitseinik Imre (58) ei oota ühiskondlikult elult erisoove. "Peaasi, et tööd, leiba ja riiki oleks. Soovin lihtsaid asju, mida meil siis nii väga vaja on."
Kirikuõpetaja ja teoloogiaprofessor Arnele (57) jäi mööduvast aastast enim meelde paasvsti külaskäik ja diskussioon rändeleppe üle. "Niisuguseid asju ei tohi otsustada ilma teemasse süvenemata."
"Helsingi-Tallinna tunnel põhimõtteliselt kaotaks Tallinna," leiab Isamaa esindaja Mart Luik. Ta arvab ka, et mupole tuleks õigusi juurde anda või see siis üldse kinni panna. Ekskohtunik Helve Särgava (SDE) meelest peaks tegelema just kampade ninameestega. "Peame seisma ka selle eest, et saaks eesti- ja muukeelse kogukonna rohkem kokku liita," lisab ta. Linnapea Taavi Aasa sõnul pakub linn paljudele eluaset: "Anname seni ka politseinikele ametikortereid, et nad tuleks Tallinnasse tööle ja püsiks siin tööl."
"Ma saan aru, et paljudel inimestel on raske ja neil on omad hirmud," räägib 40. sünnipäeva künnisel Eesti popmuusika taeva Põhjanael Koit Toome. "Aga soovin, et uuel aastal saaksime kõik rohkem omavahel läbi – ükskõik, milline on kellegi maailmavaade. Et me suudaks kuidagi ilma vihata läbi saada. Eestlasi on ju vaid käputäis."
"Meil on soodsaid sportimisvõimalusi juurde tulnud, ja kui veel tasuta treeningud sinna kõrvale panna, oleks spordisaalide täituvus parem kui Elroni rongides," ütles hiljuti Keskerakonna ridades poliitikasse läinud Kaido Höövelson ehk Baruto (34). "Mulle on väga oluline maainimeste eest seismine. Et oleks transport, mis viib inimesed sinna, kuhu neil on vaja minna, et oleks kauplus, postkontor ja kool. Et oleks töö."
"Sa pead õppima nautima valu, nautima nn veremaitset suus," kirjeldab äsja Reformierakonnaga liitunud kauaaegne suusakuulsus Kristina Šmigun-Vähi (41) spordis kehtivat võiduretsepti. Poliitikas soovib ta seista selle eest, et lapsed ja kogu rahvas liiguks rohkem. Lisaks peab ta oluliseks tublide tunnustamist. "Mulle tundub, et me teeme ühiskonna lödiks, kui püüdlemist ja pingutamist ei väärtusta," lisas ta.
"Kes on siin andnud esimese musi, kes nutnud südamevalu pärast. Kadrioru park on kogukonna tagahoov, mis on täis mälestusi," rääkis 28 aastat Kadrioru pargi direktorina töötanud Ain Järve, kes sai äsja linnalt aasta linnakodaniku tiitli. "Puuliike on siin tänu jaapani aiale kindlasti 140 kanti, samas kui Eesti keskmine pargi liigirikkus jääb 20-40 liigi piiresse."
"Mu austajad sõidavad minuga igale poole eri riikidesse kontsertidele kaasa," räägib legendaarne laulja Anne Veski. "Sellised austajad on juba nagu sõbrad. Üks neist, Pihkvast pärit Jekaterina, olles ise inglise keele õpetaja, õppis minu lauludest arusaamiseks ära eesti keele ja praegu õpetabki ta Pihkvas eesti keelt. Teine austaja, Maša, oskab samuti juba eesti keeles algtasemel suhelda. Nii võib öelda, et olen olnud oma fännidele eesti keele õpetaja."
"Paavsti visiit meenutas meile, et elus on midagi muud kui tehnoloogia, tarbimine ja võimu otsimine," lausus aasta sündmuse korraldanud katoliku peapiiskop Philippe Jean-Charles Jourdan.
"Tundub, et üles on kasvanud selline lastevanemate põlvkond, kes ise väga hästi taimi ja loomi ei tunne ega oska neid ka lastele õpetada," nendib Rohelise kooli projektijuht Sirje Aher, kelle sõnul on seetõttu koolis eriti tähtis anda heal tasemel loodusõpetust. "Loodusarmastust ja säästlikkust tasub õpetada väikesest peale!"
"Vihkan keeldusid ja käskusid," lausub äsja 65. sünnipäeva tähistanud telestaar ja erakonna Isamaa liige Maire Aunaste. "Samamoodi ei salli ma igasugust võimuvõitlust ja n-ö karjääritegemist. Minu meelest peaksid inimesed olema võrdsed, ja vabadusest midagi tähtsamat maailmas pole."
"Elus on palju imelisemaid asju, kui juua bussijaama taga Säästu kanget. Elus on palju imelisemaid sõltuvust tekitavaid asju kui viin ja kanep," leiab tänavu 60. sünnipäeva tähistanud näitleja Andrus Vaarik Pealinnale antud intervjuus. "Neid asju on meeletult palju, need on tasuta ja kinni ka ei panda nende tarvitamise eest kedagi."
"Tsiviliseeritud ühiskonna aluseks on solidaar-sus," kritiseerib reformierakondlane Igor Gräzin omaenda erakonna juhi Kaja Kallase ideed kaotada sotsiaalmaks. "Minu arust pole see võimalik. Ja on vale, et meil ei kindlustata prillide ostmist ja hammaste ravi, see tuleks samuti sisse viia."
"Alkohol muudab ka vanad mehed noorteks kukkedeks. Päris probleemsed on mitmed neljakümnendates aastates või vanemadki mehed, kes on kas ise toime pannud mingi rikkumise või siis hakkavad innukalt kaitsma oma patustanud kaaslast," räägib tüüpilistest tülinorijatest oma töös Roland Sikk – Tallinna munitsipaalpolitsei patrulli- ja valveosakonna juhataja, kes koos teiste tublide linnapolitseinikega sai mupo hiljutisel 15. sünnipäeval tubli töö eest autasu. Pealinn vestles temaga tööst ja linnaelust.
Umbes kümne aasta jooksul asendatakse Euroopas ligi pooled töökohad automaatikaga ja heal järjel riikides hakatakse maksma kodanikupalka, ennustab intervjuus Pealinnale Reformierakonnast lahkunud IT ja innovatsioonide spetsialist Andrei Korobeinik, kelle sõnul töötavad teadlased praegu välja ka tehnoloogiaid, mis aeglustaksid inimeste vananemist.
"Eelnevate revolutsioonide kogemus näitab, et niipea kui rikkad unustavad, et neil on ka vastutus, ja kui võim selle unustab, siis tuleb kollaps," lausub Mihhail Vladislavlev. "Me tõmbleme ka praegu nagu nõukogude ajal, kui kehtisid sellised loosungid, nagu näiteks saavutada termotuumareaktsioon Lenini sünnipäevaks," viskab nalja Aleksandr Zukerman. Tänavu oktoobrist jookseb vana hea "Subboteja" saade Tallinna TV kanalil.
"Igaüks tahab olla armastatud, tahab olla tähele pandud," lausub äsja 50-aastaseks saanud lauljanna Siiri Sisask, kelle sõnul hakkavad näiteks noored hulkuma, kui nad seda kõike kodust ei saa. "Aga me kohtleme ka oma eakaid ebaväärikalt," leiab Sisask, kelle loodud MTÜ Saagu Valgus uus hiiglaslik eesmärk on aga hakata koos teadlaste abiga vähendama Eestis vaesust.
"Saksofonimäng on nagu tennis. Kui bänd lööb palli õhku, siis publik peab selle tagasi lööma. Ja kui see edasi-tagasi mäng toimib, tuleb ka väga hea kontsert," rääkis oktoobri keskel Taff-Clubi avakontserdiga kolmekümnendat muusikuaastat tähistav populaarne muusik Raivo Tafenau. Uue hooaja avaõhtule soovitab ta aga publikul kaasa võtta tantsukingad.
"Oi kui palju sponsorite raha läheb sportlastele, kes ei võida, aga muusikaga me võidame niikuinii," leiab äsja muusikamaailma Oscari, Gramophone’i, saanud dirigent Neeme Järvi (81), kelle sõnul on Eestile vaja nii kultuuri kui majanduse õitsemiseks parimaid muusikasaale. "Vaid kultuurne riik suudab teha ka head äri!"
"Olen olemas tänu ema suurele ja ennastohverdavale armastusele. Olin sünni järel koomas ja ema andis kogu oma Eestist toodud varanduse ära, et mind päästa," meenutab tänavu 75. sünnipäeva tähistanud ja juubelituuriks valmistuv Heidy Tamme üle noatera ellujäämist lapsepõlves. "See on ennastohverdav armastus, mis kinkis mulle elu."
"Meie ühiskond on väga individualistlik, materiaalne olukord muutub üha paremaks, aga see on tekitanud egoismi. Loodust hävitades ja vaesusest kõrvale vaadates eirab inimene ligimese armastamise käsku," räägib intervjuus piiskop Philippe Jourdan, lisades, et õnneks hakkab suhtumine noorte seas juba muutuma. "Eestisse tulles olin hämmastunud, kui raske on eestlaste näoilmest nende sisemist reaktsiooni välja lugeda – ilme ei reeda vähimalgi määral, mida nad mu jutust arvavad. Samas võtavad eestlased räägitut tõsiselt."
"Mõistan üha enam, kui oluline on veeta aega oma pere ja lähedastega," räägib intervjuus Pealinnale menulaulik Eeva Talsi. "Tuletan meelde, kui olulised on meie juured – meie vanemad, vanaemad-vanaisad – ja kui palju tarkust on neil meile edasi anda."
Koolid saavad sellest sügisest alates palju enam aidata õpiprobleemidega lapsi, sest neil on võimalik tööle võtta lisaks 88 tugispetsialisti. Nad võivad palgata laste toetamiseks näiteks logopeedi, eripedagoogi või psühholoogi," kinnitab Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.
"Ühtepidi on nimetus "vabakutseline" irooniline, sest kindlalt palka teeniv kutseline näitleja on igakuiselt ilmselt materiaalselt vabam," tõdeb näitleja Piret Krumm.
"IRONMAN Tallinna etapi rada ei ole midagi eriliselt rasket, sest Põhja-Eesti maastik on pannkoogisile. Raskusi võib valmistada aga kindlasti jooksurada, kus Pika Hermanni torni jalamile tuleb kaheksa korda ronida," ütles triatloni maailmameistrivõistluste pronksivõitja Marko Albert. "Vaimse meelekindluse testi läbivad aga kõik sportlased rajal olles, need, kes lõpetavad esimestena ja ka need, kes lõpetava 17 tunniga."
Võrno talk show võtab teemad ette otse ja keerutamata ning käsitleb meeleldi selliseid seiku, millest massimeedia sageli vaikida eelistab.
"Tallinnal on merelinnana potentsiaali kõvasti. Tundub, et inimesed trügivad üha rohkem merele lähedale. Tulevikus võiks ka näiteks Linnahalli ja Patarei vangla vahelisel alal olla ilus valgustatud promenaad, mida mööda liikuda ja merd nautida," ütles Lennusadama sadamakapten Lauri Väinsalu, kelle sõnul võib maanteedel olla isegi ohtlikum, kui merel.
"Hulljulgusega kindlasti merel hakkama ei saaks, seal peab pigem olema palju kaameli kannatust ja kainet mõistust," ütles Tallinna Vanasadama kapten ja purjetaja Kalle Kuus, kelle sõnul purjetajaks sünnitakse, mitte ei saada. "Põhimõte on pigem selles, et kui sa oled noor ja roheline, siis ära mine tormise ilmaga kõva meest mängima."
"Ma olen Eesti suur fänn. Kui tahate, nimetage mind rahvuslaseks. Olen uhke, et olen eestlane ja seisan Eesti asja eest. Ma ei kavatse kuhugi minna," ütles olümpiavõitja Allar Levandi, kes pole poliitikasse läinud, kuna näeb igas parteis väärtusi. "Ma ei saa aru nendest, kellel kõigil on mingi partei ja kõik ajavad koguaeg mingit rida."
"Mind ja olen kindel, et ka televaatajat huvitab, milline see spordimehe elu tegelikult on olnud ja kuidas spordist tema elus äri sai," sõnab Hannes. 3. juuli õhtul on "Hannes Võrno 33 minutit" külalisteks Andrus Vaarik ja Allar Levandi.
"Soomes arvestavad inimesed rohkem, mida on riigil vaja, et ühiskond oleks hästi toimiv. Soomlased maksavad seetõttu makse porisemata. Eestis on ikka veel seda nõukaaegset suhtumist, et riik, see on midagi võõrast ja koledat," leiab nii siin- kui ka sealpool lahte elanud muusik Tõnu Aare, kes ansambliga Apelsin tänavugi jaanipidudel tuuritab. "Inimesed võtavad jaaniõhtut kui kokkusaamist lähedastega, mida nad on terve aasta oodanud, joomine on pigem teisejärguline."
"Kaubandus- ja teenindustöötajad on kõige vähem kaitstud, nende palgad ei kasva sugugi. Ja kergetööstuses on ettevõtteid, mis pole praegu suutelised töötajatele isegi miinimumpalka maksma," räägib Eesti ametühingute keskliidu juht Peep Peterson. "Kõige tähtsamad on töötasu, töötajate tervis ja erialateadmised. Et oma tervise eest hoolitseda, tuleb korralikult teenida, ja et edukalt töötada, on tarvis tervist."
"Katkistest peredest tulevad katkised inimesed ja neid vigu parandatakse terve elu," räägib lauljanna Hedvig Hanson. "Et mees ja naine ei kaotaks ka vanematena teineteist, peab neil olema aega kahekesi olemiseks. Vaja on inimlikku toetust, suureks abiks oleks vanavanemate tugi. Muidu on nii palju pingelist perestressi, et tihti ei osatagi teha muud, kui lahku minna."
"Brutaalselt võiks öelda, et kui ettevõte ei suuda oma töötajale korralikku palka maksta, siis tuleks see ettevõte kinni panna," lausus AS Mainor nõukogu esimees Guido Pärnits (53). "See kurtmine, et kahjuks ei saa ma töötajale suuremat palka maksta, ei ole õige. Mulle tundub, et ettevõtjad räägivad liiga tihti maksudest stiilis "parem kui ei peaks midagi maksma". Võib-olla peaks selle peale hoopis küsima, et äkki on ettevõtjate maksukoormus ikkagi liiga väike. Eesti ettevõtted on saanud elada ilma paljude mujal maailmas tuntud maksudeta, nagu ettevõtte tulumaks ja kinnisvaramaks. Need maksusüsteemid töötavad üle maailma väga edukalt."
"Dirigendi töö on ränkraske ja teda peaks palju rohkem väärtustama," ütleb Tallinna poistekoori dirigent Lydia Rahula, kelle sõnul saavad väga paljud dirigendid töö eest tasu nii, et lauljad teevad nende heaks korjanduse. "Kes on ainult koorijuht, see on mõistetud näljapajukile," lisab Rahula, kelle meeles peaks koolides taastama kohustusliku koorilaulu.
"Viinakast koi all on kahjuks saanud nii mõnelegi tublile kaptenile saatuslikuks," nentis kaugsõidukapteni paberitega meremees Peeter Veegen (78), kes hiljuti avaldas oma elutööst pajatava raamatu "Ajatuulte keerises". Seal jagab karastunud merekaru oma tähelepanekuid maalt ja merelt.
"Inimene on riigi kõige kallim vara ja teda tuleb hoida," nendib toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn, kelle sõnul on suhtumine vaesusse muutumas, kuid mitte veel piisavalt. "Näiteks kunagi vastas ekspeaminister Ansip ajakirjaniku küsimusele, kas toimetulekutoetust tuleb tõsta, umbes nii, et nad joovad selle niikuinii maha. Suhtumine oli selline, et nad on ise oma olukorras süüdi. Tegelikult peaks riik inimestele rohkem abi pakkuma."
"Me teame palju kaugete tähtede sisemusest, kuid ei tea ikka piisavalt, kuidas funktsioneerib ühiskond," lausub Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere intervjuus Pealinnale. "Me ei suuda ette näha riigipöördeid, inimeste protestiaktsioone ja rahulolematust. Mida rohkem on maailmas inimesi, seda laiem on spekter – on rohkem headust kandvaid inimesi nagu Mahatma Gandhi ja Ema Teresa, aga on ka rohkem vägivalda."
Tallinna Kirjanduskeskuse kohtumisõhtute sarja "Kirjanik Kadriorust" teine õhtu toimub täna kell 18 Eduard Vilde muuseumis. Kevadises Vilde elutoas on külas kirjanik, poliitik, diplomaat ja kadriorglane Jaak Jõerüüt.
"Mind teeb väga kurvaks, et vanalinn on õhtuti pime ja külm. Need, kes on vanalinna elanikena kirjas, omavad siin vaid pinda," räägib Kodulinna maja perenaine ja vanalinna üks sümboleid Tiina Mägi, keda Tallinna linn soovib austada oma vapimärgiga. Mägi lisas, et tasuta ühistransport on geniaalne: "Paljud inimesed olid kodudesse aheldatud, sest sõit oli vahepeal tõesti kallis."
"Vaesuse nimi on alkohol," nendib peagi saja-aastaseks saava Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas, kelle sõnul peab kiirabi kahjuks väga palju tegelema alkoholismist tulenevate terviseprobleemidega. Samas saavad inimesed ise oma kaaslaste elude päästmiseks palju ära teha. "Tahame, et kõik Tallinna gümnaasiuminoored oskaksid kaaslast elus hoida, kuni kiirabi appi jõuab," rõhutab Adlas.
"Eelmisel aastal kadusid taskuvargused Tallinna linnast peaaegu täielikult, ka röövimisi on üha vähem," nendib Põhja prefekt Kristian Jaani, kelle sõnul tuleks eakate elude päästmiseks alandada Tallinnas piirkiirusi ning paigaldada tänavatele rohkem kaameraid. "Suurem oht on Tallinnas langeda vägivalla ohvriks kodus, mitte tänaval," lisab Jaani.
"Hulk raskelt kogutud usaldust läks paraku tuulde ja seda tuleb taastama hakata," ütles abilinnapea Aivar Riisalu kommenteerides Tallinna Linnatranspordi AS ümber toimuvat.
"Termikas on täistuuridel töötav rockikoletis – oleme enim esinev bänd Eestis," lausub 45. sünnipäeva tähistanud Jaagup Kreem, kelle meelest peaks noortel olema võimalus eraldi oma loominguga rahva ette tulla. "Mina ei saa aru, miks on Eesti telekanalites välja suretatud sellised saated nagu näiteks "Seitse vaprat"," lisab Terminaatori solist ja suur armastuslaulude meister. "Ma ei ole siiamaani aru saanud, mis asi see armastus on," nendib ta.
"Ma arvan, et pingutama õppimise oskus on elus väga oluline. Olümpiavõitjaks ei saa ju ka keegi nii, et ei pinguta," lausub Talllinna Reaalkooli direktor Ene Saar, kelle juhitavas koolis õpetatakse lastele näiteks programmeerimist, ent samas on loobutud hinnete panemisest. "Oluline on teada saada, kus on midagi puudu, et siis saaks hakata asja edasi arendama. Sel juhul ei teki lastel ka omavahelist konkurentsi, et üks on viieline ja teine kaheline."
"Möödunud aastal ei saanud lastele teha skolioosioperatsiooni, sest raha lõppes. Sel aastal niisugust olukorda tekkida ei tohi," lausub Eesti Haigekassa uus juht Rain Laane, kelle sõnul läheb valitsuse poolt tervishoiule eraldatud lisarahast 5,5 miljonit eurot just laste arstiabi parandamisele. "Aastaid olid ka põlve- ja puusaliigese proteesimise järjekorrad kolm aastat. Nüüd saavad inimesed sedagi abi palju kiiremini," lisab ta.
"Karikaturist ei pea olema võimu poolt, vaid inimese poolt. Ka selle inimese poolt, kes veel piltlikult öeldes kartulikoori sööb," lausub legendaarne karikaturist Hugo Hiibus, kelle sõnul hirmutame me inimesi Putiniga, käitudes ise samuti putinlikult. "Kahjuks ei ole meie ajakirjandus enam üldse erapooletu. Näiteks kui Gori elaks, siis tema pilte Eesti lehed avaldada ei julgeks."
"Põlevkivi maa-alune kaevandamine pole efektiivne, me kasutame eilse päeva tehnoloogiat," räägib riigi vastloodud geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo. "Keegi ei tea, kuidas täpselt kaevandamise kahjusid kokku arvutada. Kaevandamise piiriks on aastas määratud 20 miljonit tonni, kuid see pole reaalselt arvutatud, vaid kokkuleppeline number."
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni juhtiv Ardo Ojasalu, kes uurib tsensoripilguga linnameedia artikleid, pillates meedias lauseid nagu "selgub, kas Taavi Aas pannakse kohe trellide taha või võib ta veel ringi käia", kirjeldab huvitavat meetodit, mille alusel eristab ta tavalist ajakirjanduslikku artiklit nn reklaamloost. "Südametunnistuse alusel. Iga meie komisjoni liige esindab enda arvamust," ütleb ta. "Piir jookseb sealt, kus on tavapärasest väljapoole jääv, ehk üle mõistuse," selgitab ta komisjoni teist tööriista.
"Ma usun, et riik peab ohjad enda kätte võtma, muidu ootame võrdsust veel väga pikka aega. Mõni mees arvab, et kõik on korras, kui ta peseb üks kord pesu või käib üks kord lasteaias lapsel järel. Sellest aga ei piisa!" tõdes Islandi riikliku soolise võrdõiguslikkuse keskuse erinõunik Hugrún R. Hjaltadóttir, kelle sõnul kasutab isapuhkust enam kui 80% Islandi meestest. "Isapuhkus on pannud mehed mõistma, kui palju vaeva kodutööd tegelikult nõuavad."
"Mul sai kõrini, et õhtul tulevad telerist vaid filmid, kus tegutsevad elavad surnud ja kummitused ning kus inimesi lõigutakse, tapetakse ning võisteldakse elu ja surma nimel," räägib oma uuest positiivsest saatest TTV-s näitleja, ajakirjanik ja saatejuht Jüri Aarma. "Tegelikult pole Eestis olnud kunagi nii hea elada nagu praegu. Ma tean, et käivitan selle ütlemisega ulguvate pingviinide koori, aga jään enda juurde."
"Jutt ei käi tavalisest, vaid maailma pikimast veealusest tunnelist," lausub Helsingi linnapea Jan Vapaavuori, kelle sõnul liiklus kahe linna vahel tänu tunnelile vähemalt kahekordistuks. "Juba praegu liigub üheksa miljonit inimest aastas ehk 25 000 inimest päevas meie linnade vahel. Innovatiivse piirkonnana oleme juba praegu Silicon Valley’le arvestatavad konkurendid," kinnitab linnapea.
"Suurimad vajaminevad omadused muusikule, kes soovib maailmas läbi lüüa, on töökus ja sihikindlus," ütles Curly Stringsi laulja ja viiuldaja Eeva Talsi. "Tagasilööke tuleb palju, aga nad on õpetlikud ja arenguks vajalikud. Positiivne suhtumine ükskõik, mis raskustest läbi minemisel on samuti tähtis."
"Ma loodan, et tulevased põlvkonnad saavad üle vasikavaimustusest, et saame infot vaid nii palju, kui kulub aega mõnda netilehekülge kiiresti üles-alla kerides ja ainult pealkirju haarates," ütles helilooja Erkki-Sven Tüür.
"Nägin 200 km kõrgusel kosmoses, kuidas tanker läks kaugele mereteedest salaja oma mahuteid pesema ja ümber laeva hõljus poolläbipaistev laik," rääkis detsembris Tallinna külastanud kosmonaut Vladimir Titov. "Võiks luua rahvusvahelise looduskaitse politsei. Kui märkame kosmosest niisugust korratust, anname kohe teabe edasi Maale, tanker arestitakse, nii kapten kui ka laeva omanik võetakse vastutusele."
"Mõnes James Bondi filmis saaks meie käsutuses olnud eelarve eest üles võtta ehk vaid stseenikese, kus tema kihutava auto alt ratas ära lendab," meenutas näitleja Tõnu Kark, kuidas sündis tõeline meistriteos, film "Rohelised kassid".
"Vot see on see, mis on minu jaoks Reformierakonna juures kõige vastikum. Et kui nemad tegid, siis oli kõik super, aga kui keegi teine teeb, siis on kõik jube pahasti," ütleb Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Aivar Riisalu, kelle meelest peaks riigi peamine ülesanne olema keskklassi taasloomine. "Õpetajate ja päästjate palgatõusud pole mitte sotsialism, vaid see, et ühiskonnale vajalikud liikmed saaksid oma töö eest väärilist palka."
"Londoni pommitamise järgselt avaldati ülevaated pommitamise mõjust loomade käitumisele. Selgus, et loomad on sellistes ekstreemsetes tingimustes väga sarnased inimestega," kirjeldas Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran. Nende käitumine on persooniti väga erinev. Ühe ja sama liigi isendite hulgas on neid, kes satuvad täielikku hüsteeriasse ja ka neid, kes muutuvad täiesti apaatseks."
"Ameerika ajakiri Science uuris maailma kõige keerukamaid elukutseid ja selgus, et see on organisti oma," ütles jaanuaris algavat Bachfesti vedav orelimängija Andres Uibo. "Organisti keha töötab kogu aeg. See amet on isegi keerukam kui südamekirurgi oma. Kirurg saab isegi operatsiooni ajal korraks kellegagi konsulteerida, organist aga, eriti kui ta mängib peast, ei saa kontserdi ajal poolteist tundi kellegagi nõu pidada."
"Facebook ja Google ei ole meedia, vaid nagu linnaväljak – sa võid sinna minna ja kuulda kõiki, nii rumalaid kui ka tarku," tõdeb New Yorgi ajakirjanduse kõrgkooli (CUNY) professor Jeff Jarvis, kelle sõnul on uus meedia tõhus relv, mille ohtlikkus sõltub sellest, kes päästikule vajutab.
"Eesti ühiskond peab järjest rohkem muutuma meiekeskseks, see ei tohi olla üksnes minakeskne," ütleb peaminister Jüri Ratas aastalõpuintervjuus Pealinna lehele. Jõulude kui perede kokkutulemise ajal räägib Ratas ka sellest, et meie pered võiks rohkem ühte hoida. "Perede purunemine on Eesti ühiskonnas probleem, olen selle pärast mures," rõhutab Ratas. "Samuti ei tohi Eestis olla mingit kohta perevägivallale. Parim jõulukink on see, kui meil oleks tulevikus võimalikult vähe inimesi, kes tunnevad end üksiku ja õnnetuna."
Peaminister Jüri Ratase sõnul aitaks Eesti peredel koos püsida nii riigipoolselt sotsiaalse turvatunde ja elukeskkonna parandamine, kui ka mõistmine, et pere loomisel võetakse vastutus. "Kui on astutud samm pere loomiseks, uue maailmakodaniku ilma tulekuks, siis see ei lõppe seal, vaid kõik alles algab," sõnab ta. "Pere loomine ei ole ainult ilus pidu ja kaunid pildid, vaid see on tohutu suur vastutus."
Soolevähk on kasvajate seas tõusnud surma põhjustajana teisele kohale. "Kui teil ilmnevad kehvveresuse nähud, nõrkus, jõuetus, kõhulahtisus, kaalulangus, isu kadumine ja kõhuvalu, minge kohe arstile!" räägib Pealinnale antud intervjuus Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloog Peeter Kõiva.