102-aastaseks saav Eesti Punane Rist säästis tuhandeid elusid

Vabariigiga samal päeval, 24. veebruaril, tähistab sünnipäeva Eesti Punane Rist. 1919. aastal alguse saanud liikumine asus kohe appi Vabadussõja rinnetel ja tagalas, hoolitsedes ainuüksi sanitaarrongides 43 000 haavatu ja haige eest.

Pilt: Ilja Matusihis
Tervis Eesti

102-aastaseks saav Eesti Punane Rist säästis tuhandeid elusid

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Vabariigiga samal päeval, 24. veebruaril, tähistab sünnipäeva Eesti Punane Rist. 1919. aastal alguse saanud liikumine asus kohe appi Vabadussõja rinnetel ja tagalas, hoolitsedes ainuüksi sanitaarrongides 43 000 haavatu ja haige eest.

Sõjaaegsed abistamistingimused olid keerulised, ka varustust nappis. Rongivagunitesse tehti vigastatuile asemed konksude otsa riputatud vanadest soolakottidest. Kuna patju jm voodipesu nappis, võeti kasutusele saiajahukohtid, need pesti puhtaks ja täideti.

Kui haavatute ravimises saavutas Eesti Punane Rist kiiresti silmapaistva taseme, siis hoopis keerulisem oli haigustega ja seda eriti Vabadussõja algusperioodil. Puuduliku talvevarustuse tõttu vajas üle 3000 mehe arstiabi külmakahjustuste tõttu, ligi 1800 võitlejat haigestus kopsupõletikku.

Samuti oli suur nakkushaiguste levik. 1919. aastal jõudis idast siia nii tähniline kui ka kõhutüüfus. Nakkushaiguste vastu võitlemiseks pani punane rist käima sauna-desinfektsioonirongid. Need koosnesid vedurist ja kuuest vagunist – kütte-, riietumis-, pesemis-, desinfektsiooni-, personali ja laovagun. Ühest rongi otsast suunati inimene sisse, teisest otsast väljus ta puhta ja pestuna.

Vabadussõja järel Eesti Punase Risti tegevus jätkus: koolitati õdesid, loodi esmaabipunkte ning asutati sanatooriume ja hooldekodusid sõjainvaliididele ja teistele abivajajatele ning lastekodusid sõjaorbudele. Punane rist kutsus ellu ka eestimaise kiirabiteenuse ja hakkas korraldama vetelpäästet. Hulk plaane jäi aga plaanideks, sest aktiivse tegevuse katkestas 1940. aasta riigipööre.

Praegu on Eesti Punane Rist osa maailma suurimast humanitaarliikumisest, mis tegutseb 192 riigis 14 miljoni vabatahtlikuga. Eestis on tegevuse põhirõhk esmaabiõppel ja ennetustööl ning toidu jm abi jagamisel vähekindlustatud inimestele, muu hulgas tegutseb Tallinnas supiköök.

Laadimine...Laadimine...