7 viga, mis nullivad kätehügieeni

Käte desinfitseerimine on tõhus moodus pisikute hävitamiseks kui seepi ja sooja kraanivett pole parajasti käepärast. Sealjuures tasub ent teada apsakaid, mis nullivad kätehügieeni täielikult.

Pilt: Ksenija Kurs

7 viga, mis nullivad kätehügieeni

Toimetaja: Krista Kiin

Käte desinfitseerimine on tõhus moodus pisikute hävitamiseks kui seepi ja sooja kraanivett pole parajasti käepärast. Sealjuures tasub ent teada apsakaid, mis nullivad kätehügieeni täielikult.

Alustuseks tasub rõhutada tuntud tõde, et kõige mõistlikum on viiruste hooajal pesta käsi võimalikult tihti vee ja seebiga, kirjutab Iltalehti. Kindlasti peaks käsi pesema või desinfitseerima nuuskamise, köhimise või aevastamise järel ning enne sööma asumist. Kui kätepesuvõimalusi napib, võib appi võtta desoaine, mis hävitab bakterid ja viirused, ning aitab ühtlasi kaitsta end koroonaviirusse nakatumise eest. Ühtlasi tasub teada, et oksendamise ja kõhulahtisusega kulgeva noro- või rotaviiruse bakterite hävitamisel käte desinfitseerimisest kasu ei ole.

Milliseid vigu peaks vältima käsi desinfitseerides?

1. Desinfitseerimisaine on liiga lahja.

Batsille hävitava alkoholi protsent (etanoolisisaldus) peaks desoaines olema vähemalt 60. Maailma tervishoiuorganisatsioon WHO on öelnud koguni, et alkoholisisaldus võiks olla 70, et kätedeso oleks efektiivne. Samas tuleb kontrollida, et pudelikesel oleks ametlik märgistus. Osadel müügil olevatest käte desinfitseerijatest puudub müügiloa number täiesti, mis tähendab, et toode ei pruugi olla lubatud koostisega ning võib põhjustada kasu asemel hoopis kahju.

2. Käed on liiga räpased.

Kätedeso ei toimi liiga rasvaste või mustusega kaetud käte puhul. Kui kätel on nähtavat mustust, tuleks need siiski esmalt vee ja seebiga ära pesta.

3. Doseerid ainet liiga vähe.

Kätedeso piisav kogus on 3–5 ml, mis tähendab umbes teelusikatäit ainet. Väiksem doseerimine pole piisav kahjulike baktereite hävitamiseks.

4. Unustad 30 sekundi reegli.

Käte desinfitseerimisainet tuleb hõõruda hoolikalt sõrmedele ja üle kogu labakäe, kuni desoaine on imendunud ja käed täiesti kuivad. Kui käed jäävad niiskeks, halvendab seegi kätedeso mõju. Lisaks on niisked käed soodsaks kasvulavaks kõikvõimalikele mikroobidele. Desinfitseerimise protsess peaks kestma 20–30 sekundit, et efekt oleks piisav.

5. Osad kohad jäävad tähelepanuta.

Desoaine sipsutamine pelgalt sõrmedele ei mõju, vaid vahendit tuleks kanda ka sõrmevahedesse ja sõrmenukkidele. Esmalt tuleks näpud kasta peopesasse võetud desoaine sisse ja teha sama teise käe sõrmedega. Seejärel kantakse vahendit hoolikalt ka teistele käeosadele, sealhulgas pöialdele, käeseljale, sõrmede vahele, sõrmenukkidele ning küünealustele. Unustada ei tohiks nimetissõrme ja pöidla vahelist ala!

6. Võtmed ja telefon jäävad puhastamata.

Käte desinfitseerimisest ei ole suurt tolku, kui jätad puhastamata esemed, mida sageli puudutad. Nendeks on näiteks võtmed, mobiiltelefon ja arvutiklaviatuur – kõik need koguvad mustust ja mikroobe. Kui töökoha arvutit kasutab mitmeid inimesi, tasub klaviatuur pärast igat kasutamist desoainega üle pühkida. Kuid jälgima peaks, et puhastusaine ei rikuks seadme pinnakatet!

7. Säilita õigesti.

Suvel räägiti sageli, et kätedeso õige koht ei ole kuumaksköetud auto ega muu paik, kus võiks olla sädeme tekkimise ohtu – ohtralt etanooli sisaldav desoaine on kergesti süttiv. Nüüd on hea meeles pidada, et ka järjest külmemaks muutuvate ilmadega pole auto õige koht kätedesopudeli hoidmiseks, kuna selle mõju võib nii väheneda. Kõige parem koht on näiteks käekott, millega vajalik vahend alati kaasas võiks käia.

Laadimine...Laadimine...