Aab: viiruseperioodi õppelünkade täitmiseks kulub aastaid, kooliaasta pikendamist siiski kavas pole

Koolid on olnud küll väga tublid, aga teatud lüngad on jäänud õpilaste teadmistesse nii või teisiti.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Aab: viiruseperioodi õppelünkade täitmiseks kulub aastaid, kooliaasta pikendamist siiski kavas pole

Priit Liiviste

„Isegi põhjalikuma analüüsita võib öelda, et koroonaviirusest tingitud olukord on tekitanud õppetöös lünki ja teatud laste hulgas ka mahajäämust. Lahenduseks võiks olla individuaalne õpe, grupiõpe ja ka õpetajate täiendõpe,“ selgitas haridus-ja teadusminister Jaak Aab. „Kooliaasta pikenemist hetkel me ei räägi.“

Aab tutvustas sel nädalal Riigikogu kultuurikomisjonile esialgset plaani õppetegevuse jätkamiseks koolides, mis näeb ette plaani järgmiste õppeaastate jooksul tänavuste võimalike õpilünkade täitmiseks.

„Haridus- ja teadusministeeriumi tegevuskava kohaselt tuleks esmalt selgitada, millised lüngad on õppetöös ja laste teadmistes tekkinud,“ lausus Aab, kelle sõnul tuleb arvestada olukorraga, kus koolid on olnud pikalt distantsõppel.

Õppetöö jätkub Aabi sõnul vastavalt nakatumise näitajate muutumisele ning ka haridusministeeriumil on olemas tegevusplaan ka tulevikuks.

„Alati tahetaksegi küsida, kas on mingi number, kust saab täpselt öelda, et millised klassid on kontaktõppes ja millised on distantsõppes? Sellist universaalset reeglit ei ole keegi tegelikult välja suutnud mõelda. On küll olemas teatud stsenaariumid, mida saab valida vastavalt nakatumiste tasemele,“ lisas Jak Aab.

Erinevad numbrid on Aabi sõnul näidanud juba detsembrist alates, et Ida-Virumaa ja Harjumaa nakatumiste tase on ülejäänud maakondadest kaks-kolm korda kõrgem ja järelikult piirkondlikud või regionaalsed piirangud on neis maakondades õigustatud.

„Ülejäänud maakondades on olukord paremini kontrollitav. Sellepärast oli ka see otsus, et ikkagi ülejäänud Eestis lasta koolid kontaktõppese,“ märkis ta.

Distants- ja tavaõppe vahel tuleb leida tasakaal

Haridus- ja teadusministri sõnul on väga oluline leida tasakaal, sest kui väga pikka aega suunata koole distantsõppele, siis hariduslikud lüngad süvenevad ja tekib küsimus, kuidas neid pärast kompenseerida ja täita.

„See on päris pikk protsess ja kindlasti ei tee seda poole aastaga. Nii et, et ka see väljumisstrateegia on aastate peale koostatud,“ lisas Aab, kelle sõnul tekkinud lünkade täitmiseks kooliaasta pikendamist siiski kavas pole.

„Kooliaasta pikenemist hetkel me ei räägi, puhtalt formaalselt ei ole ju ühtegi vaheaega ettepoole toodud või pikendatud, aga kuidas olukord edasi läheb, seda keegi täpselt ennustada veel ei oska. Momendil ei ole plaanis õppeaastat pikendada, kuna selleks pole ka formaalset alust, sest ühtegi koolipäeva iseenesest ära jäänud, need on toimunud distantsõppes,“ nentis Aab.

„Samas on distantsõppe või e-õppe, kui me räägime kitsamalt puhtalt õppekava täitmisest, toiminud sügise perioodil kindlasti paremini kui kevadel, kus see oli kõigile uus ja ootamatu. Suve jooksul tehti ka palju tööd ja täiustati neid juhendeid ja õppematerjale, mida siis distantsõppes või e-õppes on võimalik kasutada.“

Aabi sõnul on üldine arusaam, et ka eksamid peaksid toimuma võimalikult suures ulatuses.

„Kui eelmisel aastal see oli vabatahtlik, siis praegu on mõtlemine selles suunas, et need eksamid võiks ära teha, see annaks tagasiside. Ja teistpidi - võiks teha paindlikumaks nende eksamitulemuste arvestamise. Sest tänavused koolilõpetajad, on kindlasti ebavõrdsemas situatsioonis, kui need, kes lõpetasid mõni aasta varem. Need on omaette tegevused ja see on ka võib-olla seaduseelnõu muudatuste taga, mida me kultuurikomisjonis järgmisel nädalal arutama hakkame.“

Koolid saavad õpilünkade täitmiseks lisaraha

Koolid on ministri sõnul olnud küll väga tublid, aga teatud lüngad on jäänud õpilaste teadmistesse nii või teisiti. „Erinevate tasemetööde ja eksamikorraldusega püüame täpsemalt teada saada, kus ja millised on need hariduslüngad,“ lausus Aab.

Ministeerium üritab omalt poolt nii sel kui ka järgmistel aastatel Aabi sõnul toetada järeleaitamist ja lünkade täitmist.

„Ministeeriumi eelarves on lisaraha koolidele, kes meie hinnangul vajavad abi. Siin võib rääkida teatud lisatundidest, mis tähendab ju ka vastavate tundide tasustamist, ja mitte ainult sellel, vaid võib-olla ka järgmisel õppeaastal,“ ütles Aab.

Lisaks kavatseb ministeerium pakkuda õpetajatele täiendkoolitust, et õpetajad oskaksid hakkama saada olukorras, kus osa klasse või õpilasi tuleb järgi aidata.

Laadimine...Laadimine...