Abilinnapea Novikov: jalgrattad peavad saama rohkem liiklusruumi kesklinnas

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.

Pilt: Albert Truuväärt

Abilinnapea Novikov: jalgrattad peavad saama rohkem liiklusruumi kesklinnas (5)

Andrei Novikov, Tallinna abilinnapea

"Algatus anda jalgratastele ja kergliiklusele kesklinna suurematel tänavatel üks sõidurada autode ja ühissõidukite arvel on kogunud hulga allkirju. Oleme nõus, et jalgratastele ja elektritõukeratastele tuleb kesklinnas anda rohkem liiklusruumi ja see on edaspidi ka plaanis," kirjutab Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.

Ma olen ratturitega nõus, et pikka aega on linna ehitatud niimoodi, et prioriteediks on olnud autod. Aga juba aastal 2005 alustas toonane linnapea Jüri Ratas alustas sihilikult jalgrattateede ehitust. Tasuta ühistranspordile üleminekuga ligi kümme aastat tagasi hakkasime aktiivselt jagama ümber liiklusruumi, tekitades eraldi koridori ka bussiradade näol. Aktiivne bussiradade rajamine algas 2012. aastal ja siis oli isikuid, kes kaebasid linna kohtusse, sest neile tundus selline initsiatiiv vastuvõetamatu. Edasi on teeruumi ümberjaotamise tendents autokesksuselt muudele transpordivahenditele ainult süvenenud – see on ka ainuvõimalik tee.

Linna areng ei saa toimuda järsku, vaid kõikide huve tasakaalukalt arvestades.

Tuleb möönda, et kõik eri sõiduliikide kasutajad tunnetavad, et just nemad peaksid olema prioriteetsed ja ühtlasi tahavad väljendada soovi, et kõik muutuks üleöö vastavalt nende huvidele. Paraku ei ole seda üleöö võimalik linna tingimustes teha, sest see tooks kaasa liikluses kaose ja kohati võiks halvata isegi sadamate või rongiliikluse sujuva toimimise. Linna areng ei saa toimuda järsku, vaid kõikide huve tasakaalukalt arvestades. Teiselt poolt võib hoogtööna see ka finantsiliselt ja sisuliselt kujuneda ebamõistlikuks.

Sel suvel ootab Tallinna senisest suurem rattakasutus

Linna ülesanne on tagada sujuv üleminek kaasaegsetele standarditele – Tallinna mõistes tähendab see suuremat panust kergliiklusele. Seega on mõneti ka arusaadav ühelt poolt nende nii inimeste soov, kes kunagi kaebasid linna kohtusse ühistranspordiradade rajamise pärast, kui ka nende soov, kes nõuavad praegu autodelt ühe sõiduraja äravõtmist. Samas järgib linna suund ühest ja õiget üleilmset tendentsi: liiklusruum tuleb ümber jaotada, andes suurema prioriteedi esiteks ühistranspordile ja teiseks ka kergliiklusele. Seetõttu jätkame ka ühistranspordiradade laiendamist.

Mõistan, et kui sa tahad muutusi, peadki olema radikaalne, kuid kui sa muutust läbi viid, siis sul lasub vastutus ja vastutus kõigi huvigruppide ees. Radikaalne siin olla ei saa - meie eesmärk on tasakaalustatud ja ühtehoidev areng ja mitte üksteisele vastandumine.

Sel suvel ootab Tallinna senisest suurem rattakasutus ja ka elektritõukerataste kasutus, kusjuures elektritõukeratastega sõitjaid on ilmselt tänavu suvel sama suures proportsioonis kui jalgrattureid.

Tallinna infrastruktuur vajab selles osas kindlasti tänapäevastamist. Kus on võimalik rattateid luua kiiremini, seal me seda kindlasti teeme. Hetkel töötame välja kesklinna jalgrattateede kiirete lahenduste rajamise kava. Selle lõplik kooskõlastamine võtab veel veidi aega, sest see tähendab, et näiteks postide ümberpaigutamiseks tuleb saada nõusolek na vaadata, et trolliliiklus või valgustus ei katkeks. Paberi peal saab teha ilusa pildi, kuid päriselus mõjutab tee asukohta suures osas maa-alune maailm, mida palja silmaga tavaliselt näha ei ole. Arvestada tuleb küttevõrgustike, bussipeatuste ja reklaamtahvlitega, mida tuleb siin-seal nihutada, et tagada jalgrattatee mõistlik kulgemine.   

Teetööde ajal on paratamatu Narva maantee liikluskoormuse tõus

Samas peame vaatama mõned sammud ette. Narva maanteel oleks põhimõtteliselt võimalik alates Petrooleumi tänavast kuni Kreutzwaldi tänavani luua jalgrattatee olemasoleva kõnnitee peale, edasi tuleb aga osa, kus tuleks võtta ära üks sõidurada või suunata ratturid ja jalakäijad ebamõistlikult kitsasse ruumi. Seda mõjutab ka Narva maantee ja Jõe tänava ristmik, mille puhul tuleb arvestada, et aasta lõpus algab Jõe tänava rekonstrueerimine. Seetõttu tuleb pärast Reidi tee rajamist Jõe tänavale siirdunud täiendav liikluskoormus ajutiselt tagasi Narva maanteele – pärast Reidi tee rajamist on suur hulk Piritalt, Lasnamäelt ja Viimsist Kesklinna poole sõitjaid hakanud kasutama nimelt Reidi teed ja sealt edasi Jõe tänavat. Teetööde ajal on paratamatu Narva maantee liikluskoormuse tõus. Rekonstrueerimise aegne liikluskoormuse tõus on üks põhjus, miks Narva maantee liikluskorraldust ei ole muudetud senini, kuigi liikluskoormus on Reidi tee tulekuga on objektiivselt vähenenud.

Tuleb arvestada, et kui üht tänavat remonditakse, tuleb teisele suurem koormus.

Seetõttu on Narva maantee sõiduradade vähendamine väga riskantne initsiatiiv. Selle juurde võib ja tuleb tulla tagasi pärast Jõe tänava rekonstrueerimist ehk järgmisel aastal. Seega ei ole osa ettepanekuid võimalik panna töösse mitte seepärast, et nende ettepanekute sisu on vale, vaid seepärast, et liikumist tuleb jätkuvalt tagada ja kohati isegi vajadused suurenevad. Tuleb arvestada, et kui üht tänavat remonditakse, tuleb teisele suurem koormus.

Paralleelselt on Tallinna transpordiamet tellinud ka liiklusuuringu Narva maantee ja Toompuiestee kohta. Nendel kahel tänaval ühe raja eraldamisel ratturitele oleks praegu suur risk, et lööme sassi liikluse just nendel tänavatel, kus on suur hulk ühistransporti: Narva maanteel ja teiselt poolt Toompuiesteel. Toompuiestee kaudu liigub mitu trolliliini ja palju maakonna bussiliine, seal on ka muu hulgas rongireisijaid teenindav Balti jaam – kõik see on oluline mitte autojuhtide, vaid ühistranspordi kasutajate seisukohast.

Sellistes kohtades, kus on suur ühistranspordi kasutatavus, on linna ülesanne mõelda kümme korda ja lõigata üks kord. Samuti tuleb arvestada ka tänavate rekonstrueerimise kava. Selliseid kaalutlemisvajadusi eri paikades on suhteliselt palju ja nende kohta on tunnetus linna eri ametitel parem kui teistel.

Meie eesmärk on samuti nagu petitsiooni kirjutajatel luua olukord, kus nii elektritõukerattad kui ka jalgrattad oleks Tallinna ühistranspordi osa. Sel eesmärgil panustame sel suvel oluliselt jalgrattateede kiirete lahenduste loomisesse kesklinnas. Juhin tähelepanu, et probleem on just kesklinnas ja linna südamest eemale jäävates linnaosades toimib jalgrattateede võrk suhteliselt hästi.

Jalgrattateid on kavas ehitada ligikaudu 5 miljoni euro eest

Sel saastal on Tallinnal kavas ehitada täiesti eraldiseisvaid jalgrattateid ligikaudu 5 miljoni euro eest. Rajada on kavas sadamaala kergliiklustee Kalaranna tänavast Reidi teeni, rattatee Majaka tänavale, Pärnu maantee ja Viljandi maantee vaheline kergliiklustee ning Järvevana tee ja Viljandi maantee vahelise kergliiklustee teine etapp.

Lisaks sellele on jalgrattateede kiiretele lahendustele kesklinnas sel aastal kava panustada suurusjärgus 1-2 miljonit eurot. Säärased ajutised lahendused on mõeldud kestma maksimaalselt kuni tee rekonstrueerimiseni. Meil on kavas ka katsetada eri teemärgistuste võimalusi nagu pollarid, helkurid ja värvkate. Sõltuvalt asukohast on võimalik, et lahendused on eripalgelised, sest igal pool peame kohandama jalgrattateede tähistust lähtuvalt ümbritseva keskkonna tingimustest.

Samas kõik uued projektid, sealhulgas Jõe tänava rekonstrueerimine, arvestavad eraldisesisva jalgrattateede taristuga. Seda on võimalik luua rekonstrueerimise käigus ja mitte jooksva remondi käigus. Olemasoleva linnaruumi kiirete vahenditega ümberkorraldamine ja põhjalik läbimõeldud lahendus on võimalik tänavate rekonstrueerimisega.

Ajalise kestvuse osas oleks meie nägemus mõneti erinev – me ei poolda lahendust mõneks suvekuuks ja seejärel endise olukorra taastamist. Näeme, et ratas oleks linnasisese ühistranspordi osa. Meil peab olema võimalus jalgrattaga sõita aasta ringi või vähemalt suurem osa aastast. Me paraku ei ole nii rikkad, et teha topeltinvesteeringuid väga lühiajalistesse lahendustesse, nagu radu suve alguses maha märkida ja suve lõpus maha kustutada.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...