Arhitektide Liidu president superministeeriumi kohta: Eesti vajab riiklikku arhitektuuri järelevalvet

Tallinna linnaplaneermise amet nõuab rajatava nn superministeeriumi kohta uue arhitektuurikonkursi korraldamist. Põhjus, miks riik kui tellija ei saanud planeeritava konkursiga kohe hakkama, jäi Eesti Arhitektide Liidu presidendi Indrek Allmanni sõnul lihtsalt tahtmise taha kinni.

Pilt: Scanpix

Arhitektide Liidu president superministeeriumi kohta: Eesti vajab riiklikku arhitektuuri järelevalvet

Lennart Käämer

Tallinna linnaplaneermise amet nõuab rajatava nn superministeeriumi kohta uue arhitektuurikonkursi korraldamist. Põhjus, miks riik kui tellija ei saanud planeeritava konkursiga kohe hakkama, jäi Eesti Arhitektide Liidu presidendi Indrek Allmanni sõnul lihtsalt tahtmise taha kinni.

Ärilehest võis hiljuti lugeda, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on esitanud seisukoha: Suur-Ameerika 1/ Väike-Ameerika 2 kinnistule rajatava büroohoone ehk nn superministeeriumi ehitamiseks tuleks korraldada uus arhitektuurikonkurss.

Arhitektide liidu nõue, nn superministeeriumi projekt peatada ja uus konkurss korraldada, tulenes lihtsast põhjusest, et algsest ideest, mille järgi pidi rahandusministeeriumi maja alles jääma, pole suurt midagi järel, sest see maja lammutatakse. Uus ehitis ei vasta seega aga detailplaneeringule.

"Teisalt - enne mingi ehituse tahtmist peab olema vastav lähteülesanne," rääkis Allmann.

"Täna riikliku ehitustegevuse professionaalne suunamine puudub. Eesti Arhitektide Liit on juhtinud juba aastat seitse tähelepanu, et Eesti riigis puudub vastava tasemega institutsioon, mis tegeleks järelevaatamisega, kuidas arhitektuuri ja rajatava keskkonnaga tegeletakse. See võiks olla väike koordineeriv üksus, mis tagaks, et riiklik arendus tehtaks parima praktika kohaselt. Et raha eest sünniks parim lahendus. Täna selline institutsioon puudub, ja peame arhitektide liiduna seda lünka täitma ja oma kompetentsi baasilt seisukohad välja ütlema, et avalik ruum meie ümber sünniks nii hästi kui võimalik."

Seejuures leidis Allmann, et uus konkurss ehituse kogumaksumust ei muuda ja ei tasu segamini ajada, et arhitektuur on justnagu lineaarses seoses ehituse maksumusega: "Küsimus on selles, et meil on olemas teatud hulk raha, ja kuidas me kasutame seda võimalikult nutikalt ja otstarbekalt, et iga euro tooks mitte ühe euro tulu, vaid kaks, ja seda saab tagada läbi võimalikult paljude ideede ja avaliku konkursi."

Teine küsimus on, kas hoone lammutamine üldse oli õige tegu.

Arhitekt Leonhard Lapin isiklikult kahtleb superministeeriumide vajaduses üldse. "Kui nii suurt hoonet lammutama hakatakse, siis tuleks asjatundjatelt nõu küsida, sest see oli plaanikomitee hoone ja seda ehitasid Nõukogude ajal parimad ehitajad, kelle käes olid tolle aja kohta parimad materjalid."

"Töö käib tänapäeval arvutitega, minu arust pole hoonekolosside olemasolu vajalik, sest miks ei võiks paljud spetsialistid teha tööd oma kodus ja tulla kokku nõupidamisteks," rääkis Lapin.

"Suurte hoonekolosside üles löömine tänapäeva infotehnoloogia maailmas pole vajalik. Eesti puhul räägitakse e-riigist, aga kui neid suurhooneid püsti pannakse, siis meil nagu polekski e-riiki," lisas ta.

Laadimine...Laadimine...