ARSTIABITA EI JÄÄ: kindlustuseta inimesi kummitavad mitmed kroonilised haigused

79-aastane Evald Haviko, kes on tulnud Nõmme tervisekeskusesse Lasnamäelt, on arstile juba vana tuttav – selgi korral teevad mehele muret valutavad jalad. Evald on elanikeregistris küll Tallinnas, kuid tema kodu asub Lätimaal Ogres.

Pilt: Rene Suurkaev

ARSTIABITA EI JÄÄ: kindlustuseta inimesi kummitavad mitmed kroonilised haigused (1)

Krista Kiin

79-aastane Evald Haviko, kes on tulnud Nõmme tervisekeskusesse Lasnamäelt, on arstile juba vana tuttav – selgi korral teevad mehele muret valutavad jalad. Evald on elanikeregistris küll Tallinnas, kuid tema kodu asub Lätimaal Ogres. Pärast abikaasa surma leidis mees uue elukaaslase, kelle juures Lasnamäel nüüd elataksegi. Lennukimehaaniku kutsega Haviko kurdab, et tööd pole Eestis lihtne leida, ja seetõttu pole tal ka siinset ravikindlustust, olgugi pensioniiga juba ammu käes.

Nõmme tervisekeskusse võivad Tallinna ravikindlustamata isikud pöörduda esmaspäeviti ja neljapäeviti, vastuvõtt kestab korraga neli tundi. Kirurg võtab samas vastu neljapäeviti. Ravikindlustamata inimeste üldarstina töötava dr Jelena Agudina hinnangul on seda piisavalt. "Tänaseks on kirjas mõned patsiendid, aga esmaspäeval ei tulnud ega helistanud peaaegu mitte keegi," põhjendas arst.

Vajadusel antakse ka ravimid kaasa

"Enim tullakse külmetushaigustega: köha, nohu, palavikud ja kõik respiratoorsed sümptomid," loetles Agudina. "Ravikindlustamata inimeste teine suurem mure on kroonilised haigused: kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia ja suhkrutõbi. Mõnel juhul aga liigsest alkoholitarvitamisest tulenevad maksahaigused, gastriidid ja pankreatiidid. Sageli kohtab puudulikust hügieenist tekkinud probleeme nagu nahaparasiidid, iseäranis sügelised."

Sageli kohtab puudulikust hügieenist tekkinud probleeme nagu nahaparasiidid, iseäranis sügelised

Viimaste vastu on dr Agudinal ravimikapis terve karp medikamente, mida patsientidele kaasa antakse.

Harvem tullakse jäsemevalude, ainevahetushäirete, podagra või süvaveenitrombooside kaebustega. "Krooniliste haigustega patsiendid sageli ka helistavad ja pikendavad retsepti; poole aasta jooksul kutsun neid järelkontrolli, et teha vereanalüüs ja vajadusel ka röntgenipilt, et võrrelda haiguse dünaamikat," jätkas Agudina. "Vereanalüüsid ja röntgeni saab meie juures koheselt teha ja selle eest maksab linn."
Vältimatut abi vajavad haiged suunatakse analüüside või kaebuste alusel polikliinikust edasi EMO-sse. Edasine ravi eriarstide juures on juba tasu eest. "Sel juhul me rõhutame patsientidele haigekassa kindlustuse vormistamise olulisust," mainis dr Agudina.

On suur asi, et linn võimaldab ravikindlustamata inimestele üldarstiabi, sealjuures on vereanalüüside võimalused piiramata, mitte nagu perearstidel

Miks üldse tekib olukord, et inimestel puudub ravikindlustus ja kes on need n-ö lindpriid? "Enamus patsientidest töötab – võib-olla mitteametlikult, samuti välismaal, näiteks Soomes," nentis dr Agudina. "Kui inimene töötab, hoolitseb ta rohkem oma tervise eest. Mõistagi käib vastuvõtul ka alkoholiprobleemidega ja hüposotsiaalseid inimesi. Patsientidele, kel pole võimalust ravimeid välja osta – ravikindlustamata inimestel tuleb apteegis maksta ju täishind –, anname me mõnikord kaasa antibiootikume, vererõhuravimeid ja salve. Inimestel, kes töötavad – ja neid on enamus –, on siiski võimalik ravimid täishinnaga välja osta, seda enam, et arstiteenuse saavad nad ju tasuta. On suur asi, et linn võimaldab ravikindlustamata inimestele üldarstiabi, sealjuures on vereanalüüside võimalused piiramata, mitte nagu perearstidel."

Lindpriid eelistavad vabadust

Statsionaarset järelravi osutatakse ravikindlustamata inimestele Kallavere haiglas. Sealne ravijuht dr Rita Vissak nentis, et kui 2019. aastal oli haiglaravil 56 inimest, siis 2020. aastal langes see arv 39-ni. "Pean ligi 30%-lise languse üheks põhjuseks meie sotsiaaltöötajate tublit tegevust igasuguste dokumentide vormistamisel," märkis dr Vissak. "Võib ju mitmekülgseid teenuseid pakkuda ja kõigiti aidata, kuid eluheidikute probleem jääb kasvõi väikesel määral ikka alles – sama võime näha muudes maades. Teinekord on ravikindlustamata isikutel konkreetsed nõudmised – nad jätavad poolikuks töövõimekaotuse protsendi vormistamise, mida on alustatud haiglas, või ei tahagi minna püsielukohta sotsiaalmajutusüksuses. Viimastes kehtivad ju teatud reeglid, näiteks ei saa seal juua, kuid alkohoolikutel on see esmavajadus. Ka on nn lindpriid harjunud vabadusega teha, mida tahavad. Sellised muretud elavad sõna otseses mõttes päev korraga."

Ravikindlustamata isikute haiglasse sattumise peamiseks probleemiks nimetas dr Vissak alkoholismi. Vähem kohtab töötuid, kes on unustanud end regulaarselt näitamas käia ja kaotavad niiviisi ravikindlustuse. "Võib julgelt öelda, et pooled neist, kes meile tulevad, on kroonilised alkohoolikud ja asotsiaalsed isikud, kelle elustiil põhjustab eeskätt maksahaigusi. Tihti juhtub sellistel inimestel ka traumasid. Ka külmumisi on talvisel perioodil või varakevadel olnud, sest püsielukohta neil inimestel ju pole. Küllalt tõsiseid ajukahjustusi on esinenud kukkumiste tagajärel, ja mõistagi luumurde, pneumooniat ja aneemiat. Haavandid jalgadel, kus verevarustus üldse on kehvem. Kui hügieeniharjumusi ka ei ole, siis loomulikult vaevused ei parane ja see võtab haiglas tükk aega."

 Kui krooniliste haigustega inimene pärast haiglast väljakirjutamist ravimeid ei osta ja ei tarvita, satub ta sama murega – nagu näiteks südamepuudulikkus – paraku uuesti haiglasse

Vissak lisas, et kui krooniliste haigustega inimene pärast haiglast väljakirjutamist ravimeid ei osta ja ei tarvita, satub ta sama murega – nagu näiteks südamepuudulikkus – paraku uuesti haiglasse. "Küll aga kinnitan julgelt, et ravikindlustamata pealinlased saavad korralikku haiglaravi – täpselt samasugust nagu kindlustatud isikud. Tallinna linn tõesti hoolib oma ravikindlustamatutest ja teistel valdadel ja linnadel oleks siit palju õppida. Nii mõnestki teisest vallast antakse garantiikiri järelravi tasumiseks kümne päeva jooksul, aga mis on kümme päeva tõsise haiguse korral."

Sotsiaalmajutusüksuse Kauge 4 elanikele annab vältimatut abi koduõde. Varjupaikade ja sotsiaalmajutusüksuste tervishoiuteenuseid koordineeriva Medicumi õendusjuht Andra Õismaa rääkis, et õde aitab sotsiaalmajutusüksuse elanikke eeskätt õendusteenustega, mis jäävad koduõenduse valdkonda. Nii tehakse kõige rohkem sidumisi, mõõdetakse vererõhku, ravimitest saab pakkuda käsimüügiravimeid, näiteks köharohtu või valuvaigisteid. Suurt rõhku pannakse patsientide nõustamisele.

Sotsiaalmajutusüksuse elanike seas võib Õismaa sõnul kohata erinevaid inimesi – ühed elavad seal pikemalt, teised liiguvad edasi Iru hooldekodusse või satuvad haiglasse, kolmandad suunduvad vabasse õhku, kui ilm vähegi võimaldab. "Rohkem on mehi kui naisi – neid, kelle ihu ja hing on saanud elus kõvasti räsida, seega võivad nad näida tegelikust vanemad," nentis Õismaa. "On neidki, kes on üles kasvanud lastekodus ja hakanud mingil hetkel iseseisvalt elama, kuid kuna puuduvad oskused ja taust ning lisandub ka teatav vaimne või sotsiaalne mahajäämus, ei tulda sageli eluga toime. Keegi on ehk juba noorest peast sattunud kinnipidamisasutusse ja tal ei olegi mudelit või tugistruktuuri või inimesi, kes aitaksid teda sellest ringist välja."

Kõrge vererõhk ja epilepsiahood

Terviseprobleemid ulatuvad sotsiaalmajutuse elanikel seinast seina. "Hügieeniprobleemidest lähtuvalt kimbutavad sügelised, täid ja parasiidid," nentis Õismaa. "Mureks on kõrge vererõhk ja on ka epilepsiahooge. Palju tuleb teha sidumisi, kuna jalgadel esineb troofilisi haavandeid, mille põhjusteks on kroonilised haigused, mida pole kunagi ravitud. Kehvade riietele ja jalanõude tõttu ohustavad väljas liikujaid külmumised ehk siinse patsientuuri mured on põhjustatud nii keskkonnast kui ka tervislikust seisundist. Vaimse tervise probleemidega reeglina ei pöörduta – alkoholiprobleemist lähtuvalt inimese minataju, enesepilt ja kriitikameel ju muutuvad. Narkootikumid on suhteliselt kallis lõbu, kuid vägijoogina läheb "kaubaks" seegi, mida tavainimene alkoholina ettegi ei kujuta." Ent kui sooja või heaolutunde saamiseks neid kõige odavamaid vedelikke juua ja end mürgitada, mõjutab see aja jooksul paraku kogu keha.

 Narkootikumid on suhteliselt kallis lõbu, kuid vägijoogina läheb "kaubaks" seegi, mida tavainimene alkoholina ettegi ei kujuta

Nagu eeskõnelejadki nentisid, tahab osa ravikindlustamata inimesi elada vabalt ja kohustusteta, ning pärast niisugust eluteekonda on neid raske kohustustega taas ellu integreerida. "Nende jaoks võib nn päästmine olla piirav ja ahistav, nad on välja harjunud reeglitest, süsteemsusest, regulaarsusest või korrast," lisas Õismaa. "Nad tahavad, et aeg-ajalt oleks lihtsalt soe ja kõht täis, ja kui ilmaolud muutuvad leebemaks, lähevad "nipernaadid" jälle rändama. Loobuda alkoholist ja suitsetamisest on raske – need võivad olla elus ju peamised rõõmud."

Ka Õismaa nentis, et linn teeb ravikindlustamata isikute heaks palju. "Need inimesed ei ole mahajäetud ja abita, neil on võimalus saada ravi. Meditsiinilise abi osas saaks sotsiaalmajutusüksuse elanikele enamat pakkuda, kuid on iseküsimus, kas nad jõuavad teenuseni ja on oma tervise heaks võimelised koostööd tegema. Ilmselgelt väärtustavad sellise taustaga inimesed oma tervist erinevalt – see, mis meile tundub õige ja hea, ei pruugi nende jaoks nii olla. Meil tuleb lihtsalt leppida, et nad ongi sellised, ja püüda aidata neid inimlikul moel nii palju kui võimalik."

Tallinna elanikud pääsevad üldarsti juurde tasuta

Abilinnapea Betina Beškina

Kui haiguste ravimisega ei tegelda, võivad need tihtilugu krooniliseks muutuda, mõjudes sedapuhku tervisele hoopiski laastavamalt. Seepärast ei jäta Tallinna linn hätta ka ravikindlustamata elanikke – ambulatoorset abi korraldab AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja statsionaarset abi saab Kallavere haiglast, mis asub Maardus. Lisaks pakub meditsiiniabi Tallinna sotsiaalkeskuse varjupaik aadressil Kauge 4.

Kõikidele Tallinna elanike registrisse kantud inimestele on üldarsti ja kirurgiline ambulatoorne vastuvõtt tasuta. Enne üldarsti ja kirurgi vastuvõtule minekut peab end registreerima ning vastuvõtule tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument.

2020. aastal aitas Tallinn 642 ravikindlustamatut. Tegemist on arvestatava numbriga ja siinkohal julgustan kõiki tallinlasi tervisemurede korral alati arsti poole pöörduma.

Kus saavad ravikindlustuseta inimesed arstiabi?

• Tallinna elanike registrisse kuuluvad ravikindlustamata isikud saavad üldarsti ja kirurgilist ambulatoorset abi Lääne-Tallinna Keskhaigla korraldusel tasuta Nõmme tervisekeskuses aadressil Jaama 11. Üldarsti ambulatoorset abi osutatakse esmaspäeviti ja neljapäeviti kella 8-12. Kirurgilist ambulatoorset abi osutatakse neljapäeviti kella 9-11.30.

• Vältimatu arstiabi saamiseks saab pöörduda Tallinna haiglate erakorralise meditsiini osakonda.

• Ravikindlustamata inimeste Covid-19 haiguse diagnoosimise ja raviga seotud kulud katab haigekassa.

• Sotsiaalministeeriumi andmetel on ravikindlustamata inimesi Eestis kokku ligikaudu 66 000 ehk u 5% elanikkonnast.

• Tallinna elanikest oli ravikindlustamata 2019. aasta andmetel 7,5%.

• 2020. aastal käis vastuvõtul 4597 kindlustamata inimest

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...