ASENDUSEMA RÄNGA MINEVIKUGA LAPSEST: Ma ei kujuta enam ette, kuidas temata elaksin

Tallinn osaleb sotsiaalkindlustusameti pilootprojektis, pakkudes lastele kriisihooldusperet.

Pilt: Scanpix

ASENDUSEMA RÄNGA MINEVIKUGA LAPSEST: Ma ei kujuta enam ette, kuidas temata elaksin

Krista Kiin

"Laps kaalus sündides vaid kaks kilo. Seitsmekuusena meile sattudes oli lähedus talle võõras – laps tõrjus meid kätega. Ta oli pidevalt haige ega osanud veel istuda," rääkis tallinlanna Katrin, kes võttis abikaasaga kasvatada bioloogilise ema alkoholitarvitamisest kannatada saanud beebi. Tublid pereemad ja -isad on oodatud väärkohtlemist kannatavatele lastele kriisivanemateks hakkama.

Nüüd 11-kuune beebi sündis fetaalse alkoholisündroomiga, sest tema bioloogiline ema tarvitas raseduse ajal pidevalt alkoholi. "Küll õigeaegselt sündinud, kaalus beebi ilmale tulles kõigest kaks kilo ning elas esimestest elupäevadest saati turvakodus," rääkis Katrin. "Oli selge, et lähedus on talle võõras – näiteks kui beebi sülle võeti, tõrjus kätega eemale."

Katrini perre tulles seitsmekuune tita veel ei istunud, lamas vaid selja peal ning suutis end kõhuli pöörata.

Nüüdseks on tegemist täiesti tavalise beebiga, kes oma mõne nädala pärast saabuvaks esimeseks sünnipäevaks paistab kõndima hakkavat ning tema lemmiksõnaks – kuna peres elab ka kaks kassi – on "kiisu". "Tõsi küll, ta on siiani palju väiksem kui teised temavanused, kuid arenes kiiresti. Õpetasime ta roomama ja istuma," lausus Katrin. "Tänaseks on ta pereeluga harjunud ega  võõrista kedagi."

Et pisikesel oli hoolivas peres elamist väga vaja, kinnitab asjaolu, et turvakodus võttis beebi külge aina uusi haigusi ja sattus mitu korda isegi haiglasse. Tema immuunsüsteem ei olnud väga tugev. "Meie juures pole tal olnud ühtegi respiratoorset haigust, tegu on tubli ja terve lapsega," kinnitas Katrin.

Väärkohtlemised ja hooletusse jätmine

Tallinn osaleb sotsiaalkindlustusameti pilootprojektis, pakkudes taolistele lastele kriisihooldusperet. "Põhjused, miks lapsed võivad vajada perest eraldamist, on erinevad: vanemate ootamatud haigused, sõltuvused jm kriisiolukorrad," rääkis sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna asendushoolduse talituse peaspetsialist Agnes Kulmar.

On esinenud seksuaalse väärkohtlemise kahtlust ning väikelaste hooletusse jätmist vanemate joomingu käigus.

"On esinenud seksuaalse väärkohtlemise kahtlust ning väikelaste hooletusse jätmist vanemate joomingu käigus," lisas hooldusperede teenust vedava SOS lasteküla Eesti ühingu arendusjuht Elmet Puhm. "Ühel juhul tekitati lapsele tõsine tervisekahjustus, mistõttu ta haiglast otse kriisihooldusperre viidi."

Linn kutsub endast teada andma kaht peret, kes soovivad pakkuda kriisiolukorda sattunud lapsele ajutist peavarju ja turvatunnet oma kodus. "Koroonakriis on tekitanud peredele lisapingeid ja raskendanud toimetulekut, samas ei tahaks lapsi turvakodusse saata," selgitas Kulmar. "Kriisihooldusperre viiakse peamiselt oma vanematega elavad lapsed, kel ei ole võimalik ka lühikeseks ajaks minna hoolitseva vanaema vt lähedaste juurde. Soovime pakkuda lastele turvalist kasvukohta pigem peredes, mitte mõnes asutuses. Seni on kiiret eraldamist vajavad lapsed paigutatud peamiselt turvakodusse."

Laps perre kahe tunniga

Lisaks on oodatud ühinema üks kutseline erihoolduspere, kes suudab kodu pakkuda suurema hooldusvajadusega lapsele. "Taolised lapsed vajavad individuaalset pühendumist ja teadmistel põhinevat pidevat tuge," tõdes Kulmar.

Puhmi sõnul on kriisihoolduspere eelkõige imikute ja alla kolmeste väikelaste puhul turvakodust igal juhul parem variant. "Nii väike laps vajab lähedust ja individuaalset tähelepanu," põhjendas ta.

Kriisihoolduspere eelkõige imikute ja alla kolmeste väikelaste puhul turvakodust igal juhul parem variant.

Kulmar kinnitas, et peresse paigutatud laste puhul on rõõm näha edusamme uute oskuste õppimisel, kõnes ja emotsionaalses arengus. "Need edasiminekud on kriisihooldusperes lapsele pakutud turvatunde, hoole ja tähelepanu tulemus," ütles Kulmar. "Kriisihoolduspere kõige olulisem roll ongi pakkuda lapsele väikseid ja n-ö tavalisi, turvatunnet tekitavaid asju ning stabiilset ja rahulikku keskkonda lapsele väga keerulisel ajal."

Hetkel oodatakse kriisihoolduspere pilootprojektiga ühinema veel kaht peret. "Need pered peaksid olema valmis pakkuma ajutist hooldust eri eas ja vajadustega lapsele," märkis Kulmar. "Kriisihoolduspereks saamisel on vajalik laste kasvatamise või lastega töö kogemus. Mõistagi on väga olulised ka inimese omadused – hoolduspere vanemaks sobib avatud, empaatiline ja soe inimene, kellel on soov, võimalus ja valmisolek avada oma süda ja kodu lapsele, kes seda nii väga vajab. Oluline on paindlik ajagraafik, mis võimaldab hoolitseda vajadusel väikelapse või kooliealise eest. Suur erinevus nn tavahooldusperedest on projektis osalevate kriisihooldusperede valmisolek lapse perre tulekuks kuni kahe tunni jooksul. Selle eest saavad kriisihoolduspered ka n-ö valmisolekutasu."

Joomatsükli eest varjule

Puhm täiendas, et kuna kriisihoolduspere peab 24/7 olema valmis last vastu võtma, seab see pere elukorraldusele omad eeldused: "Kui laps tuuakse öösel või nädalavahetusel, peaks vanema tööaeg või -viis olema paindlik," selgitas ta. "See eeldab kas kodust vanemat või ametit, mis võimaldab koju jäämist – näiteks kui olla ise ettevõtja või muu paindliku tööajaga elukutse esindaja. Kriisiolukorrast ära toodud lapsega tuleb esmalt tegeleda – vajadusel ka juba öösel –, alles siis saab muu juurde asuda. Ilmselt ei ole see mõeldav vanema puhul, kes on tööl kaubanduses või koolis, kuhu peab kella pealt jõudma. Seepärast ongi antud teenuse puhul ette nähtud ka valmisolekutasu."

Ka tuleb kriisihooldusperel teadlikult valmis olla, et perre saabuva lapse näol võib kokku puutuda emotsionaalselt keerulise juhtumiga.

Ka tuleb kriisihooldusperel teadlikult valmis olla, et perre saabuva lapse näol võib kokku puutuda emotsionaalselt keerulise juhtumiga. "Näiteks on lapse bioloogilistel vanematel joomatsükkel peale tulnud, naabrid kutsuvad politsei, laps on viibinud väga halbades tingimustes – ja see võib šokeerida," kirjeldas Puhm. "Seepärast hoitakse paljudes riikides lahus klassikalise (asendus)hoolduspereks ning kriisihoolduspereks olemine – viimasel puhul peavad pered olema spetsiaalselt ette valmistatud, et nad suudaksid toime tulla ka keerulise olukorra ja kõigi seonduvate nüanssidega."

Selleks läbivadki pered lisaks hindamisele veel hooldusperedele mõeldud PRIDE koolituse ning traumakoolituse. "Eriti on oodatud PRIDE koolituse juba läbinud pered," lisas Kulmar. "Siiski võivad märku anda needki pered, kes pole vastavat koolitust läbinud – sobivusel saame nad pilootprogrammiga ikkagi liita," mainis Puhm.

Katrin meenutas, et nende perre sattus laps mullu detsembris väga kiiresti ja asjade suisa ekstreemsete kokkusattumuste tõttu. "Hoolduspereks soovisime saada juba 2019. aasta lõpus. Möödunud aasta augustis alustasime PRIDE eelkoolitusega, mille ajal mind töölt koondati. Seetõttu soosis elukorraldus novembris lühiajalise hoolduspere otsust kiiresti vastu võtma."

Pered saavad tuge nõustamise, võrgustikutöö ja materiaalsete vahendite näol. "Toetavaid teenuseid on võimalik saada nii kriisihooldusperedel kui ka kõikidel teistel lühi- ja pikaajalist hooldust pakkuvatel peredel," kinnitas Kulmar.

Lapsed, kes peredesse tulevad, on erinevad. "Ühes kriisihooldusperes on juba selle lühikese aja jooksul olnud neli last ja teises üks laps," lausus Puhm. "Kõige pisem neist on olnud neljakuune ja vanim 16-aastane."

Kiindumus tekib kiiresti

Ühe olulise asjaoluna peab kriisihoolduspere olema endale teadvustanud, et laps ei jää nende juurde pikaks ajaks, vaid lühiajaliselt ehk peagi tuleb lapsest suuta n-ö lahti lasta. "Ka üheksa, mitte üheksakümne päeva jooksul on võimalik perre tulnud lapsesse ära kiinduda," tõdes Puhm. "Professionaalsuse ja inimlikkuse vahele tuleb piir tõmmata, seepärast me räägimegi asjad alati potentsiaalsete kriisihooldusperedega läbi ning küsime, kas tegu on lapsendamissooviga. Viimase puhul on protsess teistsugune."

Samas pole Puhmi sõnul päriselt välistatud seegi variant, et ühel hetkel saab kriisihooldusperest tavaline, klassikaline hoolduspere ehk asendushoolduspere.

Kiindumine on tuttav ka Katrinile, kelle peres kasvava väikelapse ema käib oma hooldusõiguse pärast kohut. "Kuigi bioloogiline ema pole osale lapsega kohtumistele ilmunud, võitleb ta oma lapse eest ja võib juhtuda, et laps ei jää meie juurde," nentis Katrin. "Lapsel on ometi vaja stabiilset keskkonda, ta ei ole katsejänes. Sellel emal on veel 7- ja 13-aastane laps, kes praegu on lastekodus."

Mõistagi annavad Katrin ja tema abikaasa endale aru, et lühiajaliseks hoolduspereks olemise juurde kuulubki väljavaade, et laps ei jää hooldusvanemate juurde pikaks ajaks, kuid meeleolu on hetkel ärev. "Ma ei kujuta ette, kuidas ilma temata elaksin," tunnistas Katrin.

Seni ei ole ükski laps kriisihooldusperes elanud lubatud maksimumini ehk 90 päeva.

Seni ei ole ükski laps kriisihooldusperes elanud lubatud maksimumini ehk 90 päeva. Selle aja jooksul korraldab omavalitsus lapse edasise elu. "Kriisihooldusperest edasi asenduskodusse ehk lastekodusse on läinud üks laps ning perekodusse suundus kaks last," lausus Puhm.

Oma pere juurde tagasi pole läinud

Oma bioloogilise pere juurde pole seni naasnud ükski laps. "Tavaliselt me ikkagi eeldame, et 90 päeva jooksul saavad lapse pärisvanemad omadega nii kaugele, et laps võib tagasi minna," ütles Puhm. "Mis lahendus lapsele leitakse, sõltub omavalitsuse tööst ja asjaolust, kui tõsised pereprobleemid on. Kui on näha, et oma perega taasühinemist ei toimu, püütakse reeglina leida lapsele teine hoolduspere, kes võtaks ta n-ö pikaajalisele hooldusele."

Lapse seaduslik esindaja on seejuures kohalik omavalitsus, märkis Agnes Kulmar. "See tähendab jagatud vastutust – pere ja omavalitsus sõlmivad lepingu, mille alusel pere last kasvatab. Omavalitsus on pere põhipartner ja tugi, ta võtab vastu olulisemad lapsega seotud otsused, näiteks tervise või hariduse teemal. Ent kõiki neid otsuseid tehakse koos lapse ja perega ning need lähtuvad lapse vajadustest."

Samal ajal on väga oodatud endast märku andma ka pered, kes oleks valmis asuma n-ö tavapärases mõttes hoolduspereks. Sel puhul on lapse perre jõudmise protsess pikem, nii et perel jääb aega teha ettevalmistused lapse perre tulemiseks. "Otsime üle Eesti inimesi, kes kaaluvad võimalust pakkuda ühele või mitmele lapsele kodu, armastust ja hoolt," julgustas Kulmar. "On oluline, et lapse kõrval oleks kindel täiskasvanud inimene, kes hoolib ja mõistab – keegi, keda saab usaldada ja kellele igapäevalt toetuda. Need, kes soovivad tuge hoolduspereks saamise mõttele, võivad julgelt võtta ühendust elukohajärgse lastekaitsetöötajaga või pöörduda sotsiaalkindlustusameti spetsialistide poole."

Tallinna lastekodu juhataja Meelis Kukk tõi välja viimaste aastate statistika, mille kohaselt on umbes 40 last aastas väikelaste turvakodus. Neist ligikaudu pooled lähevad tagasi sünniperre, üks lapsendamisele ning ülejäänud eestkoste- või hooldusperesse. "Keskmiselt viibib laps turvakodus 2,5-3 kuud, kuid on ka olukordi, kus laps jääb teenusele pikemaks," täpsustas Kukk.

Toeks muredes ja rõõmudes

Kulmar lisas, et samas hoolitseb hoolduspere lapse eest pikka aega, sageli kuni täiskasvanuks saamiseni. "Hoolduspere vanem on lapsele nagu ema või isa, kes toetab teda rõõmudes ja muredes," ütles ta. "Peresid omakorda toetavad eri organisatsioonid – igal perel on võimalik saada toetavad teenuseid, nii individuaalselt kui ka grupi toel. Riik ja kohalik omavalitsus pakuvad nõustamist, ettevalmistust ja tuge, et tagada hooldusperre tulnud lapse kasvatamisel kindlustunne ja kompetents."

Reeglina otsitakse lapsele perekonda tema sünnikoha lähedal, et säilitada lapsele harjumuspärast elukeskkonda ning suhtlust vanemate ja teiste lähedastega.

Reeglina otsitakse lapsele perekonda tema sünnikoha lähedal, et säilitada lapsele harjumuspärast elukeskkonda ning suhtlust vanemate ja teiste lähedastega. "Täiskasvanul tuleb toetada lapse sidet oma juurtega," tõi Kulmar välja. "Iga laps tuleb uude perre ju oma loo ja kaotuse kogemusega ning hoolduspere vanemate kätes on aidata lapsel oma perelooga sõber olla."

Peresid, kes veel kõhklevad, kas nad söandavad hooldusvanemaks asuda, tahab Katrin tingimata julgustada. "Kindlasti ei pruugi hoolduspereks olemine tähendada, et laps kindlasti oma bioloogiliste vanemate juurde tagasi läheb, iseäranis pikaajalise hoolduspere puhul," kinnitas ta. "Lapsendamiseks on lapsi vähe, hooldusperet vajavaid lapsi aga väga palju. Selle asemel, et lapsendamisega aastaid oodata ja kibestuda, võtke süda rindu! Lapsel on kindlasti parem kasvada turvalises kodukeskkonnas, isegi kui see on vaid lühiajaliselt. Meie oleme õnnelikud, et saame beebikest aidata, toogu tulevik mida tahes."

ABILINNAPEA BETINA BEŠKINA: Iga laps vajab kodu ja perekonda

Vahel tekib paraku olukordi, kus laps ei saa elada oma sünniperes,  ning siis tuleb teda aidata.

Abilinnapea Betina Beškina sõnul soovib linn pakkuda lastele kasvamist peres ka siis, kui sünnipere seda mingil põhjusel ei võimalda. "Iga laps vajab kodu ja perekonda, hoolitsevaid ja armastavaid vanemaid," lausus Beškina. "Kuid vahel tekib paraku olukordi, kus laps ei saa elada oma sünniperes – siis tuleb talle pakkuda uut peret. Tore, et paljud pealinna pered on juba läbinud koolituse ja valmis hakkama hoolduspereks. Kuid hooldusperesid ei jätku veel kõigile lastele ning eriti on juurde vaja peresid, kes oleksid valmis võtma enda juurde lapse, kelle edasine elukorraldus ei ole veel selge."

Kuidas lapse hooldajaks hakata?

• Kriisihoolduspere ja kutselise erihoolduspere teenuse projektiga liituda soovivatel peredel palutakse helistada SOS Lasteküla Eesti ühingu projektijuhile Elmet Puhmile telefonil 58147797 või kirjutada Elmet.Puhm@sos-lastekyla.ee

• Uuri lisa ka asendushoolduse infotelefonilt 655 1666 või kirjutades aadressile asendushooldus@sotsiaalkindlustusamet.ee

• Lisainfot leiab ka veebilehelt https://tarkvanem.ee/kasupere/

• Laste paigutamise kohta hooldusperesse, kas lühi- või pikaajaliselt, leiab lisainfot https://tarkvanem.ee/kasupere-artiklid/kuidas-pakkuda-kodusoojust-lapsele-kes-ei-saa-elada-sunniperes

• Kriisihoolduspereks saab olla kuni 90 päeva.

• Aastas vajab turvalist kasvupaika umbes 40 last.

Laadimine...Laadimine...