Botaanik: detsembris õitsev nõiapuu sobib meie kliimasse hästi

Botaanikaaed tutvustab teisipäeval hiliseid õitsejaid ja paneb majandushoonele nurgakivi.

Pilt: Ilja Matusihis

Botaanik: detsembris õitsev nõiapuu sobib meie kliimasse hästi

Kai Maran

Botaanikaaed tutvustab teisipäeval hiliseid õitsejaid ja paneb majandushoonele nurgakivi. "Kõige üllatavam on ehk see, et avamaalgi õitsevad veel paljud taimed," rääkis botaanik Urmas Laansoo. "Mitte ainult pika ja sooja sügise tõttu, vaid nende loomulik õitseaeg ongi novembris või detsembris."

"Kõige üllatavam on ehk see, et avamaalgi õitsevad veel paljud taimed," rääkis Laansoo. "Mitte ainult pika ja sooja sügise tõttu, vaid nende loomulik õitseaeg ongi novembris või detsembris. Üks selline on suurelehine nõiapuu - paari meetri kõrgune põõsas on tihedalt kollaseid õisi täis! Nõiapuu nimetus tulenebki sellest, et ta õitseb nii ebatavalisel ajal - kas veebruaris- märtsis või oktoobris-detsembris. Taim jätab oma ebatavalise õitsemisega mulje, nagu tas oleks ära nõiutud."

Mõnel taimel on praegu veel viljadki küljes, kuid süüa neid siiski ei maksa.

"Õitsejaid on veelgi, kuid vaatleme oma huviringil ka puukoori, puupungi ja vilju," ütles Laansoo.  "Räägime ka, milliseid ohtlikke taimi parkides, metsas või mere ääres kõndides näha võib. Kõike ei maksa süüa! Näiteks paakspuu või türnpuu mustad viljad on siiani puudel küljes, kuid süüa neis siiski ei maksa."

Mürk võib magusaltki maitseda

Iga mürgine taim siiski kibeda või ebameeldiva maitsega ei hoiata.

"Eestiski kasvab surmavalt mürgiseid taimi, mis on maitsvad," hoiatas Laansoo. "Näiteks mürkputk, mille kerged õhukambriga risoomid võivad randa hulpima jääda. Kui kogemata proovida, siis paha maitsega ta pole, kuid on väga mürgine! 1 gr ehk pöidlaküüne suurune tükk võib täiskasvanu tappa."

Parkides ja aedades tavaline lumimari pole küll ohtlikult mürgine ja paari marja suhupistmisest kõht valutama ei hakka, siiski tasub Laansoo sõnul jätta needki marjad suhu pistmata.

"Mõnel taimel on mürgine ka pungad ja koor," ütles Laansoo. "Jugapuul on surmavalt mürgised kõik organuid – okkad, koor ja puit." 

Botaanikaaed peab 1. detsembril 59. sünnipäeva ja kutsub kõiki sõpru sel puhul külla. Botaanikaaia väliskollektsioone tutvustab sel päeval huvilistele Laansoo.

Sünnipäevast ringkäiku alustab Laansoo kell 12 ja kell 14 botaanikaaia välikassa juurest. Ekskursioonid vältavad poolteist tundi, kasvuhoonetesse pääseb iseseisvalt. Sissepääs tavahinnaga, pilet täiskasvanule maksab 2 ja sooduspilet ühe euro. Botaanikaaeda külastades tuleb järgida 2+2 reeglit ning kanda viiruse leviku tõkestamiseks maski.

Sünnipäeva tähistab botaanikaaed teisipäeval veel uuele majandushoonele nurgakivi panekuga.

Majandushoones viljastavad tingimused teadustöödeks

Kui praegu rendib botaanikaaed haldusosakonna jaoks perekond Pätside ühte hoonet, siis kerkivas majandushoones leidub ruumi teadustöödelegi. 

"Sinna on kavas kolida herbaarium, samuti saavad ehitatavas hoones olema ruumid teaduritele ja laboratooriumitele," ütles abilinnapea Eha Võrk. "Uus majandushoone peaks olema külastajatele  avatud järgmise aasta sügisel."

"Laboreis saame teha mitmesuguseid rakendusuuringuid," rääkis botaanikaaia direktor Urve Sinijärv. "Uue hoone kasvuhooned annavad uuringutele paremad võimalused. Tegemist pole lihtsalt uue majandushoonega, vaid see muudab botaanikaaia olukorda põhimõtteliselt. Kinnistule kolib näiteks praegune teeäärne katseaed, mille asemele saame rajada külaliste parkla. Peamajja saame herbaariumi ja raamatukogu kolides paigutada külastuskeskuse koos piletimüügi, korraliku poe ja toitlustusega."

Korralikud riietus- ja puhkeruumid saavad hooajatöötajad ja tööruume jagub avamaa osakonnalegi. Kahekorruseline majandushoone kerkib teletorni vahetus naabruses ja selle sisehoovis leiab koha ka botaanikaaia masinapark.

"Teletorni poolse osa soovime kujundada avalikult kasutatavana, seega laieneb ka botaanikaaia külastusala," lisas Sinijärv. "Samuti on uuele kinnistule kavandatud kompostimisväljak."

Nõiapuud võiks Laansoo sõnul aga kasvada koduaiaski.

"Botaanikaaia nõiapuu on Ameerika päritolu, kuid osa selle taime liike kasvab ka Aasias, Hiinas ja Jaapanis," ütles Laansoo. "Kuigi ta pole Euroopa taim, saab teda meilgi kasvatada ja tema istikuid eri sortidena kauplusest osta. Osa nõiapuid õitseb kevadel märtsist mai alguseni ja osa hilissügisel detsembrini. Kaunite lehtedega nõiapuud on üsna talvekindlad taimed."

 

 

Laadimine...Laadimine...