Eesti ja Läti riigipead arutasid Riias digi- ja rohepöörde küsimusi

President Kersti Kaljulaid kohtus teisipäeval Riias Läti riigipea Egils Levitsiga - kahe riigi de iure tunnustamise sajandale aastapäevale pühendatud kohtumise peateemadeks kujunes koostöö kroonviiruskriisi vastu võitlemisel, rohe- ja digipöörde soodustamine ning välis- ja julgeolekupoliitika.

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

Eesti ja Läti riigipead arutasid Riias digi- ja rohepöörde küsimusi

Pealinn

President Kersti Kaljulaid kohtus teisipäeval Riias Läti riigipea Egils Levitsiga - kahe riigi de iure tunnustamise sajandale aastapäevale pühendatud kohtumise peateemadeks kujunes koostöö kroonviiruskriisi vastu võitlemisel, rohe- ja digipöörde soodustamine ning välis- ja julgeolekupoliitika.

"Avaldan kaastunnet nii Eestis kui Lätis kroonviiruse tõttu lähedase kaotanuile. Pandeemia riigipiire ei tunnista ja nii on omavaheline koostöö selles võitluses äärmiselt oluline. Kogu selle kriisi väitel on meie ametkondade ja poliitikute suhtlus olnud tihe. Ainult niimoodi, omavahel suheldes, andmeid vahetades ja koostööd tehes saame taastada ka inimeste vaba liikumise nii Balti riikide vahel kui tegelikult kogu Schengeni alal. Oluline on viirus maha suruda ja mitte miski muu peale eduka vaktsineerimise meid siit tegelikult välja ei aita. Kutsun veelkord inimesi üles usaldama meie arste ning võimaluse avanedes ennast vaktsineerida laskma," sõnas president Kaljulaid pärast kohtumist. 

Riigipead arutasid kohtumisel pikalt digi- ja rohepöörde ning energiaküsimuste üle, seda nii meie regiooni vaates kitsamalt kui ka kogu Euroopa kontekstis. "Viimase aasta viiruskriis, kui tavapärased kontorid Euroopa pealinnades on suletud ning füüsiline bürokraatia tihti halvatud, on selgelt toonud esile vajaduse liikuda digilahendustega edasi kiiremini ja üheskoos. Selle aluseks on vastastikku tunnustatavate digitaalsete isikutunnistuste kiire juurutamine," rõhutas Kaljulaid kohtumise järel. 

Kaljulaid sõnul on samamoodi möödapääsmatu ja paratamatu rohepöörde saabumine. "Meie stardipakud on küll pisut erinevad, aga ellu tuleb see viia mõlemas riigis ning see on meie valik, kas olla kiirete muutuste genereerijate hulgas või siis vaadata pealt, kuidas maailm me ümber muutub. Mina eelistan alati esimest," ütles president Kaljulaid ning avaldas lootust, et Liivi lahte kavandatav kahe riigi ühine meretuulepark saab olema üheks lipulaevaks kogu Läänemere regiooni energiavõrgu rajamisel. "Nii tagame tulevikus oma riikide varustuskindluse. Riikide ülesanne on siin luua toimiv turg – õigusruum ja taristu – ja kui me sellega hakkama saame, on rohepööre ka majanduslikult kasu-, mitte kuluprojekt." 

Eesti riigipea tõstis esile ka edukat ja tihedat koostööd riigikaitse valdkonnas. "See, mida me teeme koos lätlastega ja koos teiste liitlastega NATO Põhjadiviisi staabis Adažis, on koostöö musternäide. Koos liitlastega siin harjutades teeme me iga päev NATO-t paremaks ja tänan Lätit selle hea ja vajaliku koostöö eest," sõnas Kaljulaid. 

Riigipead arutasid ka olukorda Valgevenes, Gruusias ja Armeenias, kolme Balti riigi ühisprojektide nagu Rail Baltic ja elektrivõrkude Euroopa sagedusele sünkroniseerimine hetkeseisu, koostööd Kolme Mere Algatuse formaadis ning Euroopa Liidu arenguga seotut. 

President on teisipäeval ühepäevasel töövisiidil Lätis, et tähistada saja aasta möödumist kahe riigi de iure vastastikusest tunnustamisest. Lätist suundub riigipea täna õhtul edasi visiidile Leetu.

Laadimine...Laadimine...