Eesti lipp kerkis Pika Hermanni torni juba päev pärast riigi sündi

Südid eestlased ei hoolinud võõrvõimude tulekust ja tõmbasid nende kiuste rahvuslipu vardasse kasvõi päevaks – ja nii paljudel kordadel.

Ajalugu Eesti

Eesti lipp kerkis Pika Hermanni torni juba päev pärast riigi sündi (2)

Jaak Juske, ajaloolane

Südid eestlased ei hoolinud võõrvõimude tulekust ja tõmbasid nende kiuste rahvuslipu vardasse kasvõi päevaks – ja nii paljudel kordadel.

Laialt on levinud info, et sinimustvalge heisati Pika Hermanni torni esimest korda pärast Saksa okupatsiooni lõppu kas 12. novembril või 12. detsembril 1918. Pigem on õige teine kuupäev, sest varem oli Toompea loss veel Saksa vägede käes. Mis aga veelgi olulisem – tegelikult tõusis Eesti lipp Pika Hermanni torni korraks juba päev pärast Eesti Vabariigi sündi 25. veebruaril 1918.
25. veebruari päikeselisel varahommikul läksid lipuga torni neli meest – 3. Eesti polgu ohvitserid kapten Johan Schmidt, lipnikud Artur Sälg ja Johannes Lippus ning Toompea lossi ametnik, tulevane kirjamees Johannes Üksi. Seal aga selgus, et lipunöörid on katki ja varras jäätunud – oli ju külm veebruaripäev. Pärast ebaõnnestunud katseid sai lipnik Sälg, kes oli meestest kõige noorem ja kergem, kinnitada lipu poolde vardasse. Ajalugu oli sündinud.

Õpilased tõmbasid uuesti lipu üles

Plaaniti hankida jäärauad ja lipp lõunaks korralikult heisata, ent see ei õnnestunud, sest juba keskpäeval marssisid Tallinna võidukad keiserliku Saksamaa väed, kes hõivasid ka lossi ja asendasid õige pea sinimustvalge oma lipuga.

Pärast Saksa okupatsiooni lõppu 1918. aasta sügisel lehvis Eesti lipp Pikas Hermannis rahulikult kuni 1940. aasta pöördelise suveni. Juunipöörde ajal asendati Eesti riigilipp esimese hooga Nõukogude Liidu punalipuga, seejärel lehvisid kaks lippu tornis koos, aga peagi hõivas okupatsioonivõimu sümbol tornis koha täiesti endale. Pärast aastat punalipu all heisati trikoloor Toompeal taas 1941. aasta 28. augustil. Peatselt ilmus selle kõrvale Saksa haakristilipp. Kaks lippu lehvis tornis lühikest aega koos, kuni ainuõigus anti taas uute vallutajate sümbolile.

On andmeid, et Eesti Vabariigi 25. aastapäeval, 24. veebruaril 1943 heisati sinimustvalge lühikeseks ajaks Pikka Hermanni, kuni Saksa komandantuur selle maha võtta käskis.

Poolteist aastat hiljem käis rinne taas Tallinnast üle. 1944. aasta 20. septembri õhtupoolikul otsustasid Toompea vahtkonda kuulunud Eesti ohvitserid heisata Pika Hermanni tippu trikoloori. See ärritas aga taanduvaid sakslasi ja nii lepiti kokku, et järgmisel päeval tõmmatakse Eesti lipu kõrvale Saksa sõjalipp. 22. septembri keskpäeval tungis Tallinna punaarmee ja 8. Eesti laskurkorpuse eelsalk heiskas torni nõukogude punalipu. Nõukogude Liidu, hiljem ENSV lipu all mäletatakse Pika Hermanni torni 44 ja pool aastat.

Alates 24. veebruarist 1989 lehvib selle vardas aga taas uhkelt sinimustvalge. Rahvuslipu heiskasid toona Tallinna 54. keskkooli 7. klassi õpilane Helen Lepalaan, Tallinna 3. keskkooli 8. klassi õpilane Madis Laansalu, Tallinna 37. keskkooli 8. klassi õpilane Sille Priks (nüüd Tamm) ja Tallinna muusikakeskkooli 8. klassi õpilane Rauno Tagel.

Kerkib igal päikesetõusul

Tänapäeval heisatakse riigilipp Pika Hermanni tornis igal päikesetõusul (aga mitte varem kui kell 7.00) ning langetatakse igal päikeseloojangul. Lipu heiskamisel kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu "Mu isamaa on minu arm" fragmendi baasil loodud signatuuri. Kuni aastani 2009 mängiti lipu langetamisel laulu "Mu isamaa armas". Kord aastas, jaaniööl on lipp mastis terve ööpäeva.

Kõik tornis lehvinud lipud nummerdatakse, neile lisatakse tornis lehvimise aeg ning need säilitatakse riigikogu väärikate kingitustena. Lippe on kingitud eestluse säilitajatele, olümpiavõitjatele, maailmaränduritele ja endistele riigikogu esimeestele.

Igal vabariigi aastapäeval toimub Toompeal päikesetõusul riigilipu pidulik heiskamine, millest võtavad lossi juures osa tuhanded inimesed. Koroonaviiruse jätkuva suure leviku tõttu on aga riigikogu juhatusel palve, et inimesed vaataksid sel aastal tseremooniat televiisorist ning heiskaksid pidulikult sinimustvalge  lipu oma kodumajale.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...