Eesti teeb raudteeaastal 122,5 miljoni eest investeeringuid

"Valmib ka uus niit Rohukülla ning jõuame selguseni, kuidas oleks võimalik liita raudteega Tallinn ja Helsingi kaksiklinnaks," lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv

Eesti teeb raudteeaastal 122,5 miljoni eest investeeringuid

Toimetaja: Sandra Lepik

"Valmib kiire ja roheline raudtee Euroopa südamesse, siseriiklik raudtee saab elektrifitseeritud ja kiirused kuni 160 km/h-ni tõstetud," sõnas majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Alanud Euroopa raudteeaastal teevad Elron, Rail Baltic Estonia, Eesti Raudtee ja Operail 122,5 miljoni euro eest investeeringuid ja arendusi, et luua paremaid tingimusi rongireisijatele ning muuta raudtee ettevõtjatele atraktiivsemaks.

"Euroopa raudteeaasta markeerib hästi, kuidas 20ndad on ka Eestis liiprite päralt. Valmib kiire ja roheline raudtee Euroopa südamesse, siseriiklik raudtee saab elektrifitseeritud ja kiirused kuni 160 km/h-ni tõstetud. Valmib ka uus niit Rohukülla ning jõuame selguseni, kuidas oleks võimalik liita raudteega Tallinn ja Helsingi kaksiklinnaks," lausus Aas. "Möödunud aastal sättisime stardipakke ning sel aastal 122,5 miljoni euro eest tehtavate arendustega soovime saada hoo sisse rohelisema, kiirema ja ohutuma taristu loomisele," ütles Aas. 

1. jaanuaril algas Euroopa raudteeaasta. Sel aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu all raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eelised. Raudteeaastaga soovitakse motiveerida inimesi ja ettevõtjaid rongi kasutama, et ühiste pingutustega saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Elron alustas seda aastat rohepöördega, lülitades enda elektrirongid üksnes taastuvenergiale, lisaks on uued tellitavad rongid keskkonnasõbralikud elektrirongid, mis jõuavad liinile 2024. a lõpus, kui valmib elektrifitseeritud Tallinna-Tartu raudteeliin. Samuti tihendas Elron sõidugraafikut ning jätkab sel aastal piletisüsteemi täiustamisega, et pakkuda reisijatele paindlikumaid võimalusi ja tuua rongides olevatesse piletimasinatesse kaardimaksevõimalus.

Jätkatakse elektrifitseerimisega

Eesti Raudtee 2021. aasta pea 53 miljoni euro eest tehtavate investeeringute ja arendustega kavatsetakse jätkata elektrifitseerimisega, turvangusüsteemide moderniseerimisega, raudtee õgvendamistega, jaamade läbilaskevõime suurendamisega ning peatuste mugavamaks ehitamisega. Jätkub ka Turba-Rohuküla raudtee arendamine, mille valguses valmivad projektid Turbast Ristini ja alustatakse projekteerimisega Ristist Haapsaluni. Samuti keskendub Eesti Raudtee kogu taristu ja sellega ristuvate kohtade ohutumaks muutmisele ning liikluskorralduse protsesside automatiseerimisele.

Rail Baltic Estonia suunab sel aastal ehitusse vähemalt 45 miljonit eurot. Rail Baltic soovib 2021. aasta esimeses pooles sõlmida koostöölepingud pea kõigi valdadega, kuhu peatused ehitatakse, et alustada kiiresti detailplaneeringute ja projekteerimistega. Alanud aastal jõuavad ehitusse ka Tallinna ja Pärnu rahvusvahelised reisiterminalid ning lisanduvalt hangitakse vähemalt 14 rajatise ehitustööd.

Operaili 2021. aasta olulisemate 18,7 miljoni euro eest tehtavate projektide ja investeeringute peamisteks märksõnadeks on keskkonnahoid, uute tehnoloogiate kasutusele võtmine ja efektiivsuse tõstmine. Ettevõte jätkab vesinikuveduri ehituseks vajalike eeltöödega ning ehitab selle aasta jooksul valmis kuus uut moderniseeritud C30-M vedurit. Lisaks alustab Operail Baltimaade ja lähiregiooni esimese LNG-liiniveduri ehitustöödega. Ühtlasi kavatseb Operail vähendada paberimajandust ja võtta kasutusele uue kaubaveo infosüsteemi RailCube’i ning samuti arendab ettevõtte jätkuvalt multimodaalse kaubaveo teenust, et tuua rohkem kaupu maanteelt raudteele.

MKM rahastab CEF vahenditest Edelaraudtee AS-ile kuuluva Lelle ja Pärnu vahelise raudteelõigu rekonstrueerimist Rail Baltica materjalivedude tarbeks 5,8 miljoni euroga. Samuti uurib MKM sel aastal kas ja kuidas tuleks raudtee valdkonna planeerimine liita Transpordiametisse. 

Värske valitsus on koalitsioonileppega otsustanud pöörata suuremat tähelepanu ka Tallinn-Helsingi tunnelile, et jõuda Soomega ühistele arusaamadele, kuidas projektiga edasi minna. 

Laadimine...Laadimine...