Eesti vaktsiinitarkvara jõudis katsetusteni

Kui näiteks Eesti patsient on saanud Tabasalu perearstikeskuses kaks vajalikku vaktsiinidoosi ja tahab seejärel sõita näiteks Taisse, siis sealsele piirivalvurile ei pruugi Tabasalu perearstikeskuse nimi suurt midagi öelda.

Pilt: Rene Suurkaev/ Foto on illustreeriv

Eesti vaktsiinitarkvara jõudis katsetusteni

Toimetaja: Sandra Lepik

"Süsteemi eri osaliste kokkutoomine ja kõigile ühise info kättesaadavaks tegemine reaalajas ongi selle lahenduse tugevus võrreldes teiste väljapakutud lahendustega," sõnas Guardtime’i meditsiinivaldkonna juht Ain Aaviksoo.

Plokiahela- ja küberturbeettevõte Guardtime teatas, et on koostöös Eesti valitsuse, Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja mitmete teiste osalistega jõudnud katseprojektini oma tarkvaraga VaccineGuard, mis võimaldab koroonavaktsiini kasutamist jälgida nii, et inimeste isikuandmed oleksid kaitstud, vahendas BNS Postimeest. 

Tarkvaralahendusest loodetakse abi koroonakriisist alguse saanud eelseisva, inimajaloos pretsedenditu ulatusega vaktsineerimisprogrammi elluviimisel, kus tekib tõenäoliselt hulgaliselt probleeme. Näiteks levivate vaktsiinide ehtsuse, vaktsineerituse ja palju muu tõendamisega. Lahendusega on astutud samm edasi tavapärastest sertifikaatidest, see võimaldab usaldusväärselt, ent inimeste privaatsust riivamata tõendada, kas esitatud andmed vastavad tõele või ei.

"Süsteemi eri osaliste kokkutoomine ja kõigile ühise info kättesaadavaks tegemine reaalajas ongi selle lahenduse tugevus võrreldes teiste väljapakutud lahendustega, kus räägitakse vaid QR-koodil põhinevast sertifikaadist. Lisaks info sertifikaadiga garanteerimisele anname ka kinnituse, et info pärineb reaalsest allikast. Reaalajas info saamine võimaldab massvaktsineerimist teha tõhusamalt," selgitas Guardtime’i meditsiinivaldkonna juht Ain Aaviksoo.

Inimeste privaatsust ei rikuta

Tähtsaks peab ta seda, et inimeste privaatsust sealjuures ei rikutaks. Praegu tegelebki WHO töörühm Eesti valitsuse diginõuniku Marten Kaevatsi juhtimisel sellega, et koostada ülemaailmne Eesti X-tee tehnoloogial põhinev standard ja andmemudel. See hõlmaks muu hulgas ka näiteks usaldusväärsete ja süsteemi kaasatud tervishoiuasutuste nimekirja. Kui Eesti-suguses väikeriigis on selline info olemas – terviseamet teab kõiki 450 asutust, kes võiksid potentsiaalselt inimesi vaktsineerida –, siis suuremate riikide ja globaalsete vaktsiiniliikumiste puhul on see tunduvalt keerulisem. Praegu uuritaksegi, kas Guardtime’i loodud tehnoloogia sobitub asjasse hõlmatud riikide olemasolevate süsteemidega.

"Ei ole vaja teada, et Ain Aaviksoo sai vaktsiini, aga on teada, et nüüd on üks vaktsiinidoos kasutatud," ütles Aaviksoo.

Kui näiteks Eesti patsient on saanud Tabasalu perearstikeskuses kaks vajalikku vaktsiinidoosi ja tahab seejärel sõita näiteks Taisse, siis sealsele piirivalvurile ei pruugi Tabasalu perearstikeskuse nimi suurt midagi öelda. Küll aga võimaldaks VaccineGuardi süsteem WHO loodud usaldusarhitektuurile tuginedes kinnitada, et sertifikaadis esitatud info vastab tõele.

VaccineGuardi põhimõte on, et andmeid koguda ei tohi ning info peaks jääma inimese enda kätte – küsitakse ainult kehtivuskinnitust. "See on ka ainus asi, mida üldse väljaspool haiglat talletatakse. Ei ole teada, mis infoga tegemist on, mida verifitseeriti või kellele see info kuulus. Lihtsalt hoitakse vastavuskinnitusi ja kui kusagil infot näidatakse, siis saab meie loodud krüptomärgise kaudu kontrollida, kas see märgis on tol konkreetsel ajahetkel eksisteeriv. Nii saab ka kindel olla, et dokumenti ei ole vahepeal muudetud," ütles Aaviksoo.

Reaalajas info jälgimine

Muu hulgas tähendaks reaalajas info jälgimine ka võimalust tagada, et kui ideaalis võiks näiteks ühest pudelikesest ehk viaalist saada viiskuus või isegi seitse viaali, siis suurema koguse väljapigistamine looks süsteemis kohe märke ja välistaks sellise tegevuse. Samamoodi oleks välistatud olukord, kus mõnele Kolmanda Maailma riigile mõeldud vaktsiinikogus läheb tarneahela käigus lihtsalt kaduma ja ilmub musti radu pidi välja Londoni mustal turul.

Guardtime’i teate järgi on praegu Eesti KSI-tehnoloogial põhineva süsteemi katsetamisega niiöela pardal Eesti, Island ja Ungari, kuid nagu ütles firma tegevjuht Ain Aaviksoo, käivad läbirääkimised. Iga hetk on oodata uute riikide lisandumist. Vaktsiinitootjatest osaleb praegu katseprojektis AstraZeneca Eesti esindus, kuid seda kokkuleppel ravimifirma globaalse peakontoriga. Praegu kasutavatest PfizerBioNTechi ja Moderna omadest traditsioonilisema ja mitu korda odavama AstraZeneca vaktsiini turule jõudes tõotab vallanduda tõeline massvaktsineerimine. Selle käigus muutuvad kõikvõimalikud logistikat toetavad sertifitseerimis- ja tarkvaralahendused ka eriti vajalikuks.

Laadimine...Laadimine...