Eestit külastanud välisturistide arv langes 20 aasta tagusesse aega

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) turismiarenduskeskus tegi kokkuvõtted eelmise aasta majutusasutuste ja Airbnb statistika kohta, tuvastades, et Eestit külastanud välisturistide arv langes 20 aasta tagusesse aega.

Pilt: Albert Truuväärt

Eestit külastanud välisturistide arv langes 20 aasta tagusesse aega

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) turismiarenduskeskus tegi kokkuvõtted eelmise aasta majutusasutuste ja Airbnb statistika kohta, tuvastades, et Eestit külastanud välisturistide arv langes 20 aasta tagusesse aega.

Kui möödunud aasta kaks esimest kuud olid turismile mitmendat aastat järjest rekordilised, siis pandeemiast mõjutatud kuud tegid aasta kogulanguseks turistide ja ööbimiste koguarvus ligi 50 protsenti. Siseturistide ööbimisi oli 12 protsenti vähem, välisturistide ööbimised langesid ligi 70 protsenti. Viimati iseloomustasid sellised numbrid välisturismi Eestisse aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud Euroopa Liiduga ning oli reisisihtkohana avastamata maa nii Euroopas kui ka kaugemal.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2020. aastal ühtekokku 1,97 miljonit turisti, kes veetsid seal kokku 3,7 miljonit ööd. Välisturistide ööbimisi kogunes 1,4 miljonit – võrdluseks sobivad 1999. aasta, kui välisturistide ööbimisi kogunes Eestis 1,3 miljonit, ning 2000. aasta, mil neid oli 1,6 miljonit. Siseturistide ööbimisi kogunes mullu 2,27 miljonit ehk siseturism langes ligikaudu 2016. aasta tasemele, mil ööbimisi oli 2,21 miljonit.

"Maailm pöördus koju, nii ka Eestis. Kui tavapäraselt on ekspordi osakaal Eesti turismis kõrge ehk kaks kolmandikku on välis- ja kolmandik siseturismi, siis läinud aastal oli vastupidi," ütles EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Ainsad välisturud, kust saabunud turistide ööbimiste arv pärast pandeemiat paaril suvekuul ka kasvas, olid Läti ja Leedu. Nende kogulangus oli aasta kokkuvõttes välisturgudest ka kõige väiksem, ulatudes üle 40 protsendi. Aastat kahel esimesel kuul rohkem kui 20-protsendilise kasvuga alustanud Soome turg langes pärast pandeemia algust ülisuurde miinusesse ja jäigi sinna aasta lõpuni. Ööbimised Soomest vähenesid aasta kokkuvõttes 65 protsenti, ööbimised Venemaalt 70 protsenti ning Saksamaalt ja Suurbritanniast 72 protsenti.

Eesti piirkondade käekäik sõltus välisturismi osakaalust – mida suurem see on, seda suuremaks kujunes ka langus. Kõige suurem langus tabas Tallinna, kokku oli 63 protsenti langust ööbimistes, samas kui Hiiumaa oli ainus piirkond Eestis, kus siseturismi suure osakaalu tõttu kõigi ööbimiste arv aasta kokkuvõttes isegi kasvas nelja protsendi võrra. Kui võtta ainult siseturistide ööbimised, siis kasvasid need lisaks Hiiumaale veel ka Pärnu, Lääne ja Jõgeva maakonnas , kuid ööbimiste koguarv jäi erinevalt Hiiumaast siiski miinusesse.

Majutusettevõtetega sarnane muster iseloomustas Airbnb vahendusel broneeritud ööbimisi. Kõige suurem oli langus Harjumaal, samas kasvasid ööbimised mitmel pool, kus pakkumine on väike, nt Järva ja Põlva maakonnas.

Eestis tervikuna kasvasid ööbimised üüripindadel enne pandeemiat hoogsamalt kui majutusettevõtetes, haarates viimastelt turgu. Pakkumine kahekordistus kolme aastaga, jõudes 2000lt üüripinnalt 2017. aastal ligi 4000-ni eelmise aasta algul. Läinud aastaga vähenes pakkumine ja nõudlus taas 2017. aasta tasemele.

Laadimine...Laadimine...