EKRE ETTEHEIDE: Kas autod tõrjutakse kesklinnast välja?

Linnaeelarvesse on planeeritud jalgrattastrateegia jaoks 8,3 miljonit, millega luuakse juurde eraldiseisvaid jalgrattateid, millele lisanduvad veel suuremate teeobjektide raames rajatavad jalgrattateed.

Pilt: Ilja Matusihis

EKRE ETTEHEIDE: Kas autod tõrjutakse kesklinnast välja?

Priit Liiviste

"Töötame, et kesklinnas oleks ka igapäevasteks sõitudeks piisavalt rattateid, kuid linnasüdames peavad liikuda saama ka ühissõidukid ja autod," lausus linnapea Mihhail Kõlvart viimasel volikogu istungil, mis järgmise aasta eelarvet vaagis.

Tublisti üle südaöö kestnud istungil sai palju kiita Tallinna arengustrateegia ja jalgrattatranspordi arendamine selle raames.

EKRE esindaja Mart Kallas heitis siiski ette, et strateegia üritab autosid linnast välja tõrjuda. "Tallinn on Eesti majanduse mootor. Paljudel on auto töö- mitte lõbusõiduvahend," lausus Kallas. "Kaupu ei veeta jalgrataste ega liinibussiga. Miks on rattastrateegias tooni andev, et autod tuleb linnast välja tõrjuda? Palju neid jalgrattaid siis linnas on?"

Kõlvart lükkas Kallase väite ümber. "Selleks, et jalgratas saaks eelistatud transpordivahendiks, tuleb tänavaid muuta," ütles Kõlvart. "Samas ei ole ma nõus, et need muudatused peaks panema aasta või kahega peatänava autodele kinni või tegema Reidi teed kitsamaks. See ei ole kindlasti lahendus, sest autod kuhugi ei kao. Ka saastevabad elektriautod peavad samamoodi kusagil sõitma."

Linnapea sõnul peavad liikuda saama kõik. Rataste jaoks tuleb luua aga mõnusad sõiduvõimalused ka talvel. Soojem kliima toob igal aastal järjest rohkem talvel rattureid tänavatele. "Ma usun, et uuele põlvkonnale ei ole see enam ainult mugavuse valik, vaid ka mõtteviis," selgitas Kõlvart.  Rattureid on järjest rohkem, kuid me ei saa sellepärast teid kinni panna ja hakata ainult autode arvelt jalgrattateid ehitama.  Kesklinnas on igapäevasteks sõitudeks vähe rattateid ja seda ma tunnistan. Töötame, et olukord paraneks, kuid ma ei ole nõus, et probleemi lahendamiseks peaks kesklinn jääma ainult jalgrattale ja jalakäijale Me ei saa öelda, et ratturid, sõitke Amsterdamis, ega saa ka lähtuda ka teisest äärmusest, et jalgratas on kõige tähtsam ja autod võivad ummikute seista."

Linnaeelarvesse on planeeritud jalgrattastrateegia jaoks 8,3 miljonit, selle abil saab luua eraldi asuvaid jalgrattateid.

Lasteaiaõued särama

Reformierakondlase Õnne Pillaku arvates saavad lasteaialapsed pimedal ajal liiga vähe õues olla, sest seal pole piisavalt valgusteid. Linnapea hinnangul on tegu väga olulise teemaga. Lasteaiahoovide valgustust parandatakse jooksvalt kogu aeg ning selle jaoks on ka lisareserv, mis on mõeldud väiksemate objektide remontimiseks. "Selle raha eest parandame ka lasteaedade valgustust paikades, kus seda kõige enam vaja on," lausus linnapea.

Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid kiitis linnapead ja linnavalitsust eduka eelarve kokku panemise eest. Samas uuris ta, miks pole tänavate hooldamise kulud viimased viis -kuus aastat kasvanud. Linnapea lükkas selle väite ümber. "Tegelikult on kasv olnud märkimisväärne," ütles Kõlvart. "Järgmisel aastal on teede remondiks ja ehituseks planeeritud peaaegu 54 miljonit eurot," rääkis Kõlvart. "Võrreldes esialgse eelarvega see on ju 27% rohkem. See on päris suur kasv, mis näitab, et teed on linnale tähtis valdkond."

EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas päris, kas tõepoolest kaob peagi Jõe ja Pronksi tänaval kaks autorada, et teha ruumi jalgratturitele. "Sellest on veel vara rääkida, sest projekt vajab täpsustamist," vastas linnapea. "Küll aga vastab tõele, et viimasel ajal püüame me iga suurema projekti puhul arvestada ka rattatee ehitamisega. Selliste otsuste puhul kaalume alati põhjalikult mõju kogu liiklusele."

Toetused väiksematele

Teine reformikas Kristen Michal küsis oma arupärmises, miks taastas Tallinn lasteaedade kohatasu, millest kevadel loobuti.  "Me oleme lugupeetud Kristen Michaliga seda teemat päris mitu korda arutanud. Kevadel olid meil ka sellised perioodid, kus Tallinna lasteaedades oli kokku võib-olla tuhat last," meenutas linnapea. "Hiljem hakkas see arv kiiresti kasvama. Sügise alguseks oli tavaelu suuremas osas taastunud ja nii hakkas ka lasteaiatasu taas kehtima. Tuletan meelde, et Tallinna 71,25 eurone lasteaia kohatasu on naabritega võrreldes päris mõõdukas. Rae vallas on see 80 eurot, Kiili vallas 116, Saku vallas 116, Sauga Saue vallas 116."

Linnapea lisas, et kuna abivajajate hulk on kasvanud, kehtestas linn lasteaialastele toetusi.  Tasuta lasteaiakohti saavad endiselt majanduslikesse raskustesse sattunud perekonnad ning Tallinna lasteaedades on toit lastele tasuta. "Linn annab lasteaedadele järgmisel aastal  peaaegu 101 miljonit eurot," märkis linnapea. Vaatame, mida kriis toob ja kuidas hakkab arenema ja püüame operatiivselt reageerida."

Kolmas reformikas Keit Pentus-Rosimannus uuris arupärimises linnapea Mihhail Kõlvartilt, miks ei ole järgmise aasta eelarves ette nähtud lasteaiaõpetajate palgatõusu. Linnapea sõnul tõstab linn aga alati kõigi oma õpetajate palku vastavalt üldisele palgatõusule hariduses. "Aastate jooksul on Tallinnas on tekkinud kindel valem, et lasteaiaõpetajale tõstetakse palka paralleelselt kooliõpetajate palgatõusuga," märkis Kõlvart. "Nii on juhtunud ka käesoleval aastal. Just Septembris said õpetajad palgatõusu. Ja oktoobris tõsteti ka lasteaedade juhtide palka. Samas praegu pole riik haridussüsteemis palgatõusu ette näinud. Arvan, et ei oleks ka õige antud olukorras tõsta palka ainult lasteaia õpetajatele."

RIISALU: Lauluväljakule tuleb uhke külastuskeskus

Loodavad laulva revolutsiooni külastuskeskus ja laulupeomuuseum hoolitsevad, et ka turistid ja noored oskaks taasiseseisvumise aega hinnata.

Reformierakondlane Vilja Toomast päris volikogus abilinnapea Aivar Riisalult aru, kui palju maksis Rahvarinde muuseumi kolimine Lauluväljaku külastuskeskusse. "Tubli muuseumitöötaja koos aktsiaseltsiga Tallinna tööstuspargid, kelle käes ta ruume renditi, kolisid muuseumi märkimisväärsete kuludeta," lohutas abilinnapea murelikku küsijat. "Maksta tuli vaid kolimisauto paarisaja eurone rent."

Lauluväljakule on ette nähtud esialgu 250 000 eurot, et sinna kujundada uhke külastuskeskus. "Sinna tuleb selline keskus, nagu on teil kõigil silmade ees lennusadam ja Teletorn," märkis Riisalu. "See saab olema väga-väga ilus asi. Me ei tohi karta linnarahvale taoliste võimaluste andmist ja mis seal salata, eks ta on palju ka turistidele suunatud. Läbi laulva revolutsiooni külastuskeskuse ja laulupeomuuseumi räägime oma lugu laiemalt. Taasisesisvumisest on 30 aastat möödas. Inimesed, kes sündisid üheksakümne esimesel aastal, ei saa ehk enam väga täpselt aru, mida me tegelikult tollel ajal korda saatsime. Soovime sellist olukorda vältida."

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...