EKRE ETTEHEIDE: Kas autod  tõrjutakse kesklinnast välja?

Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul peavad liikuda saama kõik. Ratturitele tuleb aga luua mõnusad sõiduvõimalused ka talvel, sest soojem kliima toob neid igal aastal ka siis järjest rohkem tänavatele.

Pilt: Albert Truuväärt

EKRE ETTEHEIDE: Kas autod tõrjutakse kesklinnast välja?

Priit Liiviste

"Töötame selle nimel, et kesklinnas oleks ka igapäevasteks sõitudeks piisavalt rattateid, kuid seal peavad liikuda saama ka ühissõidukid ja autod," lausus linnapea Mihhail Kõlvart viimasel volikogu istungil, mis vaagis järgmise aasta eelarvet.

Tublisti üle südaöö kestnud istungil sai palju kiita Tallinna arengustrateegia ja jalgrattatranspordi arendamine selle raames. EKRE esindaja Mart Kallas (pildil) heitis siiski ette, et strateegia üritab autosid linnast välja tõrjuda. "Tallinn on Eesti majanduse mootor. Paljudel on auto töö- mitte lõbusõiduvahend," lausus Kallas. "Kaupu ei veeta jalgrataste ega liinibussiga. Miks on rattastrateegias tooni andev, et autod tuleb linnast välja tõrjuda? Palju neid jalgrattaid siis linnas on?" Kõlvart lükkas Kallase väite ümber. "Selleks, et jalgratas saaks eelistatud transpordivahendiks, tuleb tänavaid muuta," ütles Kõlvart. "Samas ei ole ma nõus, et need muudatused peaks panema aasta või kahega peatänava autodele kinni või tegema Reidi teed kitsamaks. See ei ole kindlasti lahendus, sest autod ei kao kuhugi. Ka saastevabad elektriautod peavad samamoodi kusagil sõitma."

Lasteaedade õued särama

Linnapea sõnul peavad liikuda saama kõik. Ratturitele tuleb aga luua mõnusad sõiduvõimalused ka talvel, sest soojem kliima toob neid igal aastal ka siis järjest rohkem tänavatele. "Ma usun, et uuele põlvkonnale ei ole see enam ainult mugavuse valik, vaid ka mõtteviis," selgitas Kõlvart, lisades, et rattureid on järjest rohkem, kuid me ei saa sellepärast teid kinni panna ja hakata ainult autode arvelt jalgrattateid ehitama. "Tunnistan, et kesklinnas on igapäevasteks sõitudeks vähe rattateid. Töötame selle nimel, et olukord paraneks, kuid ma ei ole nõus, et probleemi lahendamiseks peaks kesklinn jääma ainult jalgrattale ja jalakäijale. Me ei saa öelda, et ratturid, sõitke Amsterdamis, ega saa ka lähtuda teisest äärmusest – et jalgratas on kõige tähtsam ja autod võivad ummikute seista."

Linnaeelarvesse on planeeritud jalgrattastrateegia jaoks 8,3 miljonit eurot, selle abil saab luua eraldi asuvaid jalgrattateid.

Reformierakondlase Õnne Pillaku arvates saavad lasteaialapsed pimedal ajal liiga vähe õues olla, sest seal pole piisavalt valgusteid. Linnapea hinnangul on tegu väga olulise teemaga. Lasteaiahoovide valgustust parandatakse jooksvalt kogu aeg ning selle jaoks on ka lisareserv, mis on mõeldud väiksemate objektide remontimiseks. "Selle raha eest parandame ka lasteaedade valgustust paikades, kus seda kõige enam vaja on," lausus linnapea.

Sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid kiitis linnapead ja linnavalitsust eelarve eduka kokkupanemise eest. Samas uuris ta, miks pole tänavate hooldamise kulud viimased viis-kuus aastat kasvanud. Linnapea lükkas selle arvamuse ümber. "Tegelikult on kasv olnud märkimisväärne," ütles Kõlvart. "Järgmisel aastal on teede remondiks ja ehituseks planeeritud peaaegu 54 miljonit eurot. Võrreldes esialgse eelarvega on see ju 27% rohkem. See on päris suur kasv, mis näitab, et teed on linnale tähtis valdkond."

EKRE fraktsiooni esimees Mart Kallas küsis, kas tõepoolest kaob peagi Jõe ja Pronksi tänaval kaks autorada, et teha ruumi jalgratturitele. "Sellest on veel vara rääkida, sest projekt vajab täpsustamist," vastas linnapea. "Küll aga vastab tõele, et viimasel ajal püüame me iga suurema projekti puhul arvestada ka rattatee ehitamisega. Selliste otsuste puhul kaalume alati põhjalikult mõju kogu liiklusele."

Toetused väiksematele

Teine reformikas Kristen Michal küsis oma arupärimises, miks taastas Tallinn lasteaedade kohatasu, millest kevadel loobuti. "Me oleme lugupeetud Kristen Michaliga seda teemat päris mitu korda arutanud. Kevadel olid meil ka sellised perioodid, kus Tallinna lasteaedades oli kokku võib-olla tuhat last," ütles linnapea. "Hiljem hakkas see arv aga kiiresti kasvama. Sügise alguseks oli tavaelu suuremas osas taastunud ja nii hakkas ka lasteaiatasu taas kehtima. Tuletan meelde, et Tallinna 71,25 euro suurune lasteaia kohatasu on naabritega võrreldes päris mõõdukas. Rae vallas on see 80 eurot, Kiili vallas 116, Saku vallas 116, Saue vallas 116."

Linnapea lisas, et kuna abivajajate hulk on kasvanud, kehtestas linn lasteaialastele toetusi. Tasuta lasteaiakohti saavad endiselt majandusraskustesse sattunud perekonnad ning Tallinna lasteaedades on toit lastele tasuta. "Linn annab lasteaedadele järgmisel aastal peaaegu 101 miljonit eurot. Vaatame, mida kriis toob, kuidas hakkab arenema, ja püüame operatiivselt reageerida."

Kolmas reformikas Keit Pentus-Rosimannus (pildil) uuris arupärimises linnapealt, miks ei ole järgmise aasta eelarves ette nähtud lasteaiaõpetajate palgatõusu. Linnapea sõnul tõstab linn alati kõigi oma õpetajate palku vastavalt üldisele palgatõusule hariduses. "Aastate jooksul on Tallinnas tekkinud kindel valem, et lasteaiaõpetaja palka tõstetakse paralleelselt kooliõpetajate palgatõusuga," märkis Kõlvart. "Nii on juhtunud ka käesoleval aastal. Septembris said õpetajad palgatõusu ja oktoobris tõsteti ka lasteaedade juhtide palka. Samas pole riik praegu haridussüsteemis palgatõusu ette näinud. Arvan, et ei oleks ka õige antud olukorras tõsta palka ainult lasteaia õpetajatel."

RIISALU: Lauluväljakule tuleb uhke külastuskeskus

Loodavad laulva revolutsiooni külastuskeskus ja laulupeomuuseum hoolitsevad, et ka turistid ja noored oskaks taasiseseisvumise aega hinnata.

Reformierakondlane Vilja Toomast päris volikogus abilinnapea Aivar Riisalult aru, kui palju maksis rahvarinde muuseumi kolimine lauluväljaku külastuskeskusse. "Tubli muuseumitöötaja koos AS-iga Tallinna Tööstuspargid, kelle käes ruume renditi, kolisid muuseumi märkimisväärsete kuludeta," vastas abilinnapea. "Maksta tuli vaid kolimisauto paarisajaeurone rent."

Lauluväljakule on esialgu ette nähtud 250 000 eurot, et kujundada sinna uhke külastuskeskus. "Tuleb selline keskus, nagu on teil kõigil silmade ees lennusadam ja teletorn," rääkis Riisalu. "See saab olema väga-väga ilus asi. Me ei tohi karta linnarahvale taoliste võimaluste andmist, aga mis seal salata, eks ta on palju ka turistidele suunatud. Laulva revolutsiooni külastuskeskuse ja laulupeomuuseumi kaudu räägime oma lugu laiemalt. Taasiseseisvumisest on möödas 30 aastat, inimesed, kes sel ajal sündisid, ei saa ehk väga hästi aru, mida me tegelikult tollel ajal korda saatsime. Soovime sellist olukorda vältida."

Laadimine...Laadimine...