EKRE rahvusringhäälingut piirav seaduseelnõu ei saanud riigikogu heakskiitu

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Imre Sooäär küsis: "Kuhu me jõuame niimoodi, kui Riigikogu hakkab ükshaaval kõiki telesaateid reguleerima? Võib-olla oleks vaja natuke veel järele mõelda selle eelnõu üle ja see tagasi võtta."

Pilt: Albert Truuväärt
Poliitika Meedia

EKRE rahvusringhäälingut piirav seaduseelnõu ei saanud riigikogu heakskiitu (1)

Erki Varma

"Eelnõu sihiks on vajadus, et Eesti Rahvusringhääling oma saadete-programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise tasakaalustatuse printsiipi ega eelistaks ühte erakonda või poliitilist liikumist teisele. Samuti muudetakse eelnõuga sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine," selgitas riigikogu liige Kalle Grünthal. Riigikogu otsustas eelnõu siiski 62 häälega tagasi lükata.

Kalle Grünthal algatas eelnõu sooviga, et ERR toodaks olemasoleva kahe teleprogrammi ja nelja ööpäevaringse raadioprogrammi asemel üht tele- ja üht raadioprogrammil. Eelnõu kohaselt oleks kaotatud ka eetikanõuniku ametikoht ja seda kohta oleks hakanud täitma vastutav toimetaja. Eelnõu näinuks ette ka muid muudatusi.

'Tulenevalt kehtivast seadusest peavad rahvusringhäälingu programmid olema tasakaalustatud, sh poliitiliselt, aitama kaasa ühiskonna sotsiaalsele sidususele ning kajastama erinevaid arvamusi ja tõekspidamisi, kuid Grünthali hinnangul ERR neid nõudeid ei täida.

"Toon näitena samasooliste abielu kajastatud saated, kus pidevalt olid ekraanil vikerkaarevärvilised lipud ning stuudiot väisasid intervjuude tarbeks kohale kutsutud gei- ja lesbiaktivistid. Kui keegi tahab öelda, et samasooliste abielu pooldajatele anti võimalus samas mahus oma seisukohti esitada, siis tegemist on otsese valega, mis ei põhine faktidel," muretses ta.

Grünthal pakkus olukorrale ka lahenduse. "Enne Rahvusringhäälingu seadust olnud ringhäälinguseadus, kus oli olemas vastutava toimetaja ametikoht, kes kontrollis nõuete täitmist," soovitas ta. "See ametikoht tuleks taastada."

Vastutava toimetaja ametikoht oleks oluline Grünthali sõnul veel ka seetõttu, et ei toimuks toimetaja ega saatejuhi poolt otsest propagandat ühiskonna ühe või teise grupi kasuks. "Lisaks sellele, et vastutav toimetaja kontrollib n-ö tasakaalustuse printsiipi, lasub tal ka kohustus anda aru nii juhatusele kui ka nõukogule oma tegevusest."

Lisaks oleks Gürnthali sõnul põhjust ümber vaadata praegune ERR-i juhtimisstruktuur. "Näiteks ei ole võimalik minu hinnangul praegu tagasi kutsuda üldse juhatuse liikmeid. Ja kui juhatuse esimeest saab tagasi kutsuda näiteks raskete juhtimisvigade ilmnemisel või siis selle seaduse raskel rikkumisel, siis tekib küsimus, põhjendatult, milline on siis see raske juhtimisviga ning milline on see käesoleva seaduse raske rikkumine."

Reitelmann: ERR-is ei vastuta keegi millegi eest

Samuti EKRE-sse kuuluv riigikogu saadik Urmas Reitelmann teatas, et võib endise rahvusringhäälingu nõukogu liikmena kinnitada, et nõukogus või rahvusringhäälingu juhatuses ja loomingulistes kollektiivides ei vastuta mitte keegi mitte kunagi mitte millegi eest.

"Sealt mingit vastust, kes selle otsuse vastu võttis või kes selle taga on või miks oli selliselt motiveeritud, sellist vastust ei tule. Hästi informeeritud optimistina ehk pessimistina ma üldiselt kahtlen, kas teie poolt esitatud vastutav toimetaja suudab selle ülesande täita, sest tegelikult praegune seadus näeb ette ju ka kontrolli ja vastutust teatud määral, aga kui selle vastutava toimetaja maailmavaade on identne kultuurimarksistlike või selliste politrukkidena töötavate ajakirjanikega, siis ma kardan, et see vastutava toimetaja ametikoht ei ole piisavalt autoriteetne."

EKRE saadik Paul Puustusmaa aga leidis, et kuna ERR praegusel kujul pakub ebatervet konkurentsi meediaturul, olles sisuliselt turusolkija staatuses, siis oleks mõistlik ERR hoopis täielikult reorganiseerida ning kirjutada uus seadus, et tagada ERRi tegevuses ausus, selgus, konkreetsus, poliitilika neutraalsus.

Kert Kingo (EKRE) aga tundis muret televaatajate moraali pärast. "Kas ERR peaks oma saadetes lähtuma ka üldistest väljakujunenud moraalinormidest? Näiteks ERR-i sünnipäeval eetris oli ÖöTV, kus tutvustati põhjalikult Svingerite klubi ja saatejuht andis väga detailse ülevaate nende tegevusest, mis paistis ikkagi rohkem nagu reklaamina ja tundus lausa propagandana," muretses ta. 

Sooäär: riigikogu ei peaks ükshaaval saateid reguleerima

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Imre Sooäär leidis, et on tekkinud kummaline olukord saalis, kus väga paljud Grünthali erakonnakaaslased ikkagi leiavad, et see eelnõu ei hakka niimoodi tööle, ja on seda siin kritiseerinud. "Võib-olla oleks mõttekam uuesti läbi mõelda see, kas võiks selle eelnõu üldse tagasi võtta, sest selle teravik paistab olevat ühe saate, nimelt "Ringvaate" reguleerimine. Kuhu me jõuame niimoodi, kui Riigikogu hakkab ükshaaval kõiki telesaateid reguleerima? Võib-olla oleks vaja natuke veel järele mõelda selle eelnõu üle ja see tagasi võtta."

Kultuurikomisjoni esindanud Heidy Purga (Reformierakond) tegigi komisjoni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

"Protokolli huvides peaksin märkima, et komisjoni koosolekul viibinud Signe Kivi avaldas arvamust, et eelnõu on nõrk, ning tegi ettepaneku eelnõu edasist menetlemist mitte toetada. Komisjoni esimees Aadu Must pani Signe Kivi ettepanekust lähtudes hääletusele eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Poolt hääletasid Aadu Must, Eduard Odinets, Heidy Purga, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, vastu Jaak Valge. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 26. jaanuar 2021 (konsensuslikult). Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, kus poolt olid Aadu Must, Eduard Odinets, Heidy Purga, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, vastu Jaak Valge, erapooletuid ei olnud."

Eelnõu tagasi lükkamise poolt oli 62 Riigikogu liiget, vastu 19. Sellega on eelnõu on menetlusest väljas, tagasi lükatud. 

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...