Elanikud peavad suurimaks Eestit ähvardavaks ohuks epideemiaid

Enam kui pooled elanikest hindavad tõenäoliseks ka välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks  või ulatusliku merereostuse teket, vastavalt 56,1 ning 54 protsenti. 

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv
Eesti

Elanikud peavad suurimaks Eestit ähvardavaks ohuks epideemiaid

Toimetaja: Sandra Lepik

Eestlased peavad enamikke ankeedis loetletud ohtudest tõenäolisemaks kui mitte- eestlased, sealjuures kõige erinevamad on hinnangud küberrünnakute ja vihakõne leviku tõenäosusele.

Eesti elanikud peavad suurimaks Eestit ähvardavaks ohuks epideemiate levikut, vahendas BNS uuringut. 

Kaitseministeeriumi tellitud uuringust selgub, et sarnaselt ohtudega kogu maailmas hindasid Eesti elanikud 2020. aasta sügisel ka Eesti puhul kõige sagedamini tõenäolisteks ohtudeks epideemiate levikut, küberrünnakuid ja valeuudiste levikut, vastavalt  77,2 protsenti, 67,6 protsenti ja 66,8 protsenti. Enam kui pooled elanikest hindavad tõenäoliseks ka välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks  või ulatusliku merereostuse teket, vastavalt 56,1 ning 54 protsenti. 

Võrreldes 2019. aasta sügisega on elanike ohutunnetus enamiku ohtude osas püsinud muutumatuna. Epideemiate puhul on põhjuseks asjaolu, et selle ohu hindamiseks puuduvad ajalised võrdlusandmed, kuna see lisati Eestis puudutada võivate ohtude nimekirja alles 2020. aasta kevadel. Vähenenud on ohutunnetus küberrünnakute, vihakõne leviku, terroriaktide või välisriikides Eesti kodanike ründamise aset leidmise suhtes.

Eestlased peavad enamikke ankeedis loetletud ohtudest tõenäolisemaks kui mitte- eestlased, sealjuures kõige erinevamad on hinnangud küberrünnakute ja vihakõne leviku tõenäosusele. Erandiks on arvamused ulatusliku merereostuse, Eesti riigi majandusliku kokkuvarisemise, Eesti kodanike ründamise välisriikides ning massiliste tänavarahutuste esinemise tõenäosusest – nende ohtude osas eestlaste ning mitte-eestlaste tunnetus olulisel määral ei erine.

Vanuserühmade võrdluses peavad vihakõne ning valeuudiste levikut kõige sagedamini tõenäoliseks 30–49-aastased, kõige harvemini aga 15–19-aastased. Terroriakti toimumist või ulatusliku merereostuse teket hindavad keskmisest sagedamini tõenäoliseks 50–59- aastased, tuumakatastroofi Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas aga 60-aastased ja eakamad.

Turu-uuringute AS viis küsitluse läbi mullu sügisel kaitseministeeriumi tellimusel. Silmast silma intervjuude teel küsitleti 872 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja üle selle. Varem on riigikaitse-teemalisi suuremahulisi elanikkonnaküsitlusi üldjuhul läbi viidud kaks korda aastas. 2020. aasta kevadine suuremahuline uuring jäi koroonaviiruse leviku tõttu ära ning uuring toimus vähendatud mahus. Seetõttu pärinevad viimased ajalised võrdlusandmed enamiku teemade puhul 2019. aasta sügisesest uuringust.

Laadimine...Laadimine...