Elanikud säästavad kõnniteedelt ise lund lükates  15 miljonit aastas

Kui linn võtaks kõikide kõnniteede hoolduse enda peale, tähendaks see lisaks umbes 1600 labidamehe ja ka traktoribrigaadi palkamist.

Pilt: Ilja Matusihis

Elanikud säästavad kõnniteedelt ise lund lükates 15 miljonit aastas (1)

Priit Liiviste

Kui linn võtaks kõikide kõnniteede hoolduse enda peale, tähendaks see lisaks umbes 1600 labidamehe ja ka traktoribrigaadi palkamist.

Mitut Põhja-Tallinna korteriühistut haldav Sirje Igalaan on rahul, et nende kojamehed saavad segamatult tööd teha. Tänu sellele on kortermajade ümbrus ka varasemast puhtam.

"Puhangu ja Sõle tänava ääres oli varasematel lumega talvedel probleeme sellega, et teehooldusmasinad lükkasid hommikuti autoteed lumest puhtaks, aga tekitasid kõnniteedele suured lumevallid, mida siis kojamehed omakorda labidatega ära lükkama pidid," rääkis ta. "Tänavu ei ole majahoidjatel siinkandis kõnniteedele lükatud vallidega probleeme olnud. Üksikuid kitsaskohti siin-seal tekib, aga siiski võib öelda, et sel aastal on olukord majade ümbruse puhtana hoidmisega palju parem, kui mõni aasta tagasi."

Tallinnas peavad maaomanikud (nii eraisikud kui ka ühistud) koristama lume ka oma krundi kõrval asuvatelt kõnniteedelt. Eesti omanike keskliit ja Eesti korteriühistute liit tegid hiljuti regionaalministrile ühispöördumise, nõudes selle kohustuse tühistamist. Igalaan aga märgib, et see peaks tähendama linlaste maksukoormuse tõusu.

"Teehooldustööd nõuavad märkimisväärselt raha," selgitas ta. "Linn ei saa pakkuda lumekoristust kõigile ilma linlaste maksukoormust tõstmata või mõne olemasoleva teenuse rahastamist vähendamata. See ei oleks aga paljude elanike jaoks mõeldav variant. Maksutõusu küll keegi ei taha. Meil on osa inimesi, kes elavad väga kitsalt – paraku kõik ei ole IT-spetsialistid ja ei tööta selliste kohtade peal, kus normaalselt teenib. Nendes majades, millega siin tegelen, elab väga palju selliseid inimesi, kes ajavad niigi üsna kitsalt läbi."

Veebruarist abi olemas

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg mõistab küll inimeste soovi lihtsamalt läbi ajada, samas nendib ta, et nö oma aiataguste kõnniteede puhastamine on tavaline praktika, mida rakendavad ka Põhjamaad. Mis sest, et neil on justkui rohkem raha, mida lumelükkamisele kulutada.

"Kõik tahaksid, et kohustusi oleks vähem ja õigusi oleks rohkem," lausus Sulg. "Kui omanikel lumelükkamise kohustust ei oleks, siis mis oleks alternatiiv? Kui linn võtaks kõikide nende kõnniteede hoolduse enda peale, tähendaks see umbes 1600 labidamehe ja ka traktorite brigaadi palkamist, mis poleks ilmselgelt mõistlik lahendus," selgitas Sulg. "Sellisel juhul peaks linn võtma oma palgale kõik need inimesed, kes praegu ühistute jaoks seda tööd teevad."

Linna lumest ja jääst puhastamine maksab praegu 15 miljonit eurot. Kui sinna lisada ka 2,5 miljonit m2 kõnniteid, mida praegu ühistud hooldavad, kasvataks see kulud sisuliselt kahekordseks. "Põhjamaades ei ole kusagil seda teed mindud," lausus Sulg. "Pigem vastupidi – Soomes oli veel mõne aasta eest kinnistu omanikul kohustus puhtaks rookida ka oma pool sõiduteest."

Maaomanikele, kes ise kõnniteid hooldada ei jaksa, pakub linn siiski lähiajal abi. Veebruari alguses alustab tööd Tallinna enda tänavapuhastusüksus, mida hakkab haldama Kadri-oru Park.18 töötaja ja kuue puhastustraktoriga üksuse põhitöö saab olema aastaringne linna parkide, surnuaedade ja rohkem kasutatavate rattateede hooldamine. Samas saab vajadusel need töötajad mõõduka tasu eest ka appi kutsuda. "Kui on mingi eriolukord, näiteks suurem lumeuputus, siis me aitame ilmselt kinnistuomanikel selle töö ära teha," ütles abilinnapea Kalle Klandorf.

Maaomanik saab oma soovist kommunaalametile või linnaosavalitsusele märku anda ja sõlmida lume koristamise tasulise lepingu. Hinnad on linnaositi pisut erinevad ning loomulikult oleneb hind ka sellest, kui suur töö ees ootab. "Kojamehe palkamine ei pruugi sugugi odavam tulla," nentis Klandorf.

Uued lumekoristusbrigaadi töötajad on leitud ja nende väljaõpe peaks lõppema alanud nädala keskel.

Üldiselt omanikud tublid

Mupo menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Triin Uudeväli ütles, et omanikud teevad majaümbruse kõnniteedelt ise lund lükates tublit tööd. "Üldine pilt sel aastal on üllatavalt hea – kinnistuomanikud on olnud töökad," lausus ta. "Ilmselt on inimesed oma kohustustest teadlikud ja mõistavad ka, et see töö tuleb nii või naa ära teha."

Uudeväli märkis, et kui lund sajab lakkamatult juurde ja  inimesed koristavad vastavalt oma võimekusele, siis pole mingeid sanktsioone karta. Kirjalikke teavitusi ja trahve teeb mupo ainult juhul, kui on näha, et lund pole pikka aega koristatud. Või kui libeduse ja jääpurikatega pole võideldud piisavalt, nii et see võib olla juba jalakäijate elule ja tervisele ohtlik.

Aasta algusest on mupo teinud maaomanikele 159 kirjalikku teavitust ja hulgaliselt suulisi märkusi. "Trahv tuleb viimase meetmena, esmalt teeme suulise või kirjaliku hoiatuse, mida vajadusel kordame," lausus Uudeväli. "Kui on näha, et see ei mõju, saab teha ettekirjutuse sunnirahaga. Üldjuhul see paneb tegutsema."

Füüsilist isikut võib tahtliku hooletuse tõttu oodata kuni 400-eurone ja juriidilist isikut kuni 1300-eurone trahv.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...