Feministid soovivad minimaalse abiellumisea tõstmist

Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik tõdeb, et kuna seksuaalse nõusoleku vanusepiiri ja abiellumisea üle pole Eestis eriti arutatud, siis võib selle taga olla pigem teadmatus kehtivast olukorrast.

Pilt: Kyle Martin
Poliitika Eesti

Feministid soovivad minimaalse abiellumisea tõstmist (3)

Jaanika Valk

"Soovitame muuta perekonnaseadust selliselt, et minimaalne abiellumisiga oleks 18 aastat,“ seisab Feministeeriumi poolt koalitsiooniläbirääkijatele saadetud kirjas. Praegu on võimalik Eestis kohtu loal abielluda juba 15-aastaselt. Samuti soovitatakse seksuaalse enesemääramise eapiiriks kehtestada senise 14 eluaasta asemel 16 eluaastat.

Erinevate pedofiiliaskandaalide väljatuleku valguses võib mõjuda kummaliselt, miks on seksuaalse enesemääramise eapiiriks kehtestatud endiselt 14-eluaastat, mitte 16. Sellele on tähelepanu pööratud vähe ja ühiskonnas ei ole tekkinud laiapõhjalist arutelu, miks on normaliseeritud olukord, kus näiteks 30-40 aastane inimene võib olla seksuaalsuhetes 14-aastase lapsega, samas kui selles vanuses noor inimene ei saa isegi valimistel oma häält anda.

Miks ei ole siis nii väikest aga olulist seadusemuudatust juba ära tehtud? Feministeeriumi toimetaja Kadi Viik tõdeb, et mainitud ettepaneku ärategemine on poliitilise tahte küsimus, kuid kuna seksuaalse nõusoleku vanusepiiri ja abiellumisea üle pole Eestis eriti arutatud, siis võib selle taga olla pigem teadmatus kehtivast olukorrast.

"Seksuaalse nõusoleku vanuse regulatsiooni mõjutas ka kindlasti teadmine, et noored seksivad omavahel ja seda ei tahetud kriminaliseerida. Sellega oleme täiesti nõus, sellepärast teemegi ettepaneku vanust tõsta, aga kasutada n-ö libisevat skaalat, kus sarnases vanuses noorte seksuaalpartnerite suhtes see ei kehti,“ sõnas Viik.

Karistusseadustik olgu kooskõlas Istanbuli konventsiooniga

Istanbuli konventsioonist lähtuvalt tuleks muuta ka karistusseadustikku selliselt, et vägistamise mõiste hõlmaks kõiki nõusolekuta seksuaalakte. Hetkel on Eesti karistusseadustikus vägistamine määratletud kui inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud aga, et vägistamist puudutavad õigusaktid, mis keskenduvad ohvri nõusoleku puudumise asemel üksnes või ülemäära jõu kasutamisele, on vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

Istanbuli konventsioon nõuab konventsiooni osalisriikidelt seksuaalvägivalda ja vägistamist käsitleva kriminaalseadustiku kohandamist moel, mis keskenduks nõusoleku puudumisele kui ühele osale kuriteo koosseisust. Konventsioonile on alla kirjutanud ka Eesti, ometigi ei ole määratluse sõnastuse muutmist veel ette võetud.

Viigi sõnul on Eesti probleem selles, et karistusseadustikus on tervelt kolm erinevat süüteo koosseisu, mida vägistamisjuhtumite puhul kasutada, kuid paraku ei vasta ükski neist rahvusvahelistele standarditele, sest kõik viitavad vägivalla kasutamisele ja ohvri võimele osutada vastupanu. Vägistamise määratluse puhul ei tohiks aga tähendust omada see, kas kasutati vägivalda või kas ohver osutas vastupanu või mitte, vaid see, kas ta oli andnud seksiks nõusoleku.

"Inimõiguste organisatsioon Amnesty International on analüüsinud 31 riigi seaduseid Euroopas ja leidnud, et üheksa neist kasutavad nõusolekupõhist lähenemist. Me soovime Eestis sarnast lähenemist ja see eeldab põhimõttelist mõttemuuudatust,“ selgitas Viik.

Nõusolekupõhist lähenemist kasutavate riikide seas on teiste seas näiteks UK, Iirimaa, Saksamaa, Belgia, Island ja Rootsi. Loodetavasti võib sellest nimekirjast varsti leida ka Eesti.

Millistest riikidest võiksime eeskuju võtta?

Muutuste eel lähtutakse tihti teiste riikide edulugudest, sest miks leiutada jalgratast kui see juba olemas on. Samas ei pruugi mõni lahendus, mis ühes riigis hästi töötab, teises riigis sama efektiivne olla.

Viik toob välja, et tähendust võivad omada väga erinevad asjad, näiteks see, milline on naiste töökultuur, lastehoid, kui tugevad on ametiühingud või millisena nähakse isa rolli. Sealjuures on erinevused isegi Euroopa riikide vahel üsna erinevad.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut on Viigi hinnangul Euroopa riike soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas võrrelnud ehk kõige adekvaatsemalt ja seal on ülekaalukalt esikohal Rootsi, millele järgnevad Taani ja Prantsusmaa.

 "Rootsit ja Taanit ühendab minu meelest see, et naistel on rohkem võimalusi kombineerida töö- ja eraelu kui paljudes teistes riikides. Lapsed ei välista seda, et naised saaks tööalaselt end teostada ja kui sünnib lisavajadustega laps, kes vajab palju hoolt, siis on ühiskonna tugi suur. Seal on palju hoiuvõimalusi ja hooldusvõimalusi ning see on naiste heaolule väga oluline,“ ütles Viik.

Lähisuhtevägivald on endiselt suur probleem

Feministeeriumi soovituste seast leiab ka perevägivalla arvestamist hooldusõiguse menetlemise, milleks on vaja eelkõige mõistmist, kuidas lähisuhtevägivald toimib. Lähisuhtevägivallaga tegelemisel on Eestis ka Viiki sõnul suuri edusamme tehtud. Abi on rohkem saada, teenused on riigi poolt tunduvalt paremini rahastatud kui näiteks 10 aastat tagasi ning politsei pöörab sellele rohkem tähelepanu.

Samas ei ole vägivald mitte kuskile kadunud. 2020. aastal anti politseile iga päev umbes 40 korral teada, et keegi on oma lähedase vägivalla tõttu saanud haiget või on hirmul. Kokku laekus politseile lähisuhtevägivalla teateid 16 347 korral. Harjumaal 7153, millest Tallinnas 5474.

Viigi sõnul ei ole tingimata vaja hooldusõiguste menetlemises seadust muuta, sest kõik algab kohtuniku suhtumisest ning menetlemisel on eelkõige vaja mõistmist, kuidas lähisuhtevägivald toimib. Istanbuli konventsioon näeb aga ette, et riigid võtavad ette vajalikke seadusandlikke meetmeid, et tagada, et laste eestkoste- ja külastusõiguste kindlaksmääramisel arvestatakse vägivalla juhtumitega.

Kuna Istanbuli konventsiooni jälgimise osas on Eesti suhtes äsja järelvalve alanud ja kodanikuühendustel on palutud oma tähelepanekud puudujääkide osas järelvalve komiteele esitada kevadel, siis praegu on Viigi sõnul veel vara rääkida sellest, kas Eesti on konventsiooniga liitumisega võetud kohustused täitnud. 

Paremäärmuslaste langemine annab lootust edasiminekuks

Kuigi osa ettepanekutest kuuluvad justiitsministri valitsemisalasse, siis on sotsiaalministeeriumil eriline roll soolise võrdõiguslikkuse edendamises. Feministeerium rõhutab, et hoolimata sellest, kes saab järgmiseks sotsiaalministriks, on neil ootus, et nende ettepanekuid võetaks tõsiselt.

Juhul kui senine sotsiaalminister jätkab samal kohal, näevad feministid, et valdkonda võiksid oodata mitmed edasiminekud. "Aega on vähe, aga mitmete asjade muutmine on lihtsalt tahte küsimus,“ sõnas Viik.

"Meil on ootus, et järgmine sotsiaalminister võtaks meie ettepanekuid tõsiselt. Tanel Kiik on olnud hea minister, ta oli lihtsalt valitsuses, mida domineerisid paremusäärmuslased ja kus inimõiguste teemadel polnud mingit šanssi,“ sõnas Viik.

Ootused uuele koalitsioonile on erinevate huvigruppide poolt suured, kuid uuel valitsusel on aega vaid kaks aastat lubaduste ning eesmärkide täitmiseks. Seega on Feministeerium valinud hoolega välja soovitused, mida oleks ka realistlik naiste õiguste edendamiseks kohe ära teha.

Feministeeriumi soovitused uuele koalitsioonile:

  1. Muuta karistusseadustikku selliselt, et vägistamise mõiste hõlmaks kõiki nõusolekuta seksuaalakte. Nii sätestab ka Istanbuli konventsioon, mille Eestit puudutav järelevalve äsja algas.
  2. Tagada, et perevägivalda võetaks hooldusõiguse menetlemisel arvesse.
  3. Muuta perekonnaseadust selliselt, et minimaalne abiellumisiga oleks 18 aastat. Praegu on kohtu loal võimalik abielluda juba 15-aastaselt.
  4. Kehtestada seksuaalse enesemääramise eapiiriks 16 eluaastat, v.a juhul, kui tegemist on võrreldavas vanuses partneritega.
  5. Suurendada kvaliteetsete ja taskukohaste hooldusteenuste kättesaadavust, et leevendada mitteametlike hooldajate (naiste) koormust, sõltumata sellest, kas hooldatavad on väikelapsed või teised ülalpeetavad sugulased (näiteks eakad või lisavajadustega inimesed). 

 

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...