"HÄBIPOSTI" PIDAJAD: Eriti nahaalsed on sarivõlgnikud, sest nad arvavad, et on karistamatud

"Hästi lihtne on inimesi petta väikeste summadega, sest selle peale lüüakse tavaliselt käega," ütleb Grete Osso, kellele petturist müüja lapsele mõeldud raamatu saatmata jättis. Sajad temataolised on võlglaste andmed avalikustanud Facebookis, et teisi hoiatada. Kuid seaduse silmis on taoline "häbipost" piiripealne mäng, mille eest võib selle pidajatele määrata suuri trahve.

Pilt: erakogu

"HÄBIPOSTI" PIDAJAD: Eriti nahaalsed on sarivõlgnikud, sest nad arvavad, et on karistamatud

Virkko Lepassalu

"Hästi lihtne on inimesi petta väikeste summadega, sest selle peale lüüakse tavaliselt käega," ütleb Grete Osso, kellele petturist müüja lapsele mõeldud raamatu saatmata jättis. Sajad temataolised on võlglaste andmed avalikustanud Facebookis, et teisi hoiatada. Kuid seaduse silmis on taoline "häbipost" piiripealne mäng, mille eest võib selle pidajatele määrata suuri trahve.

Kui palju leidub Eestis inimesi, kes on võlgu kellelegi, olgu  mõnele finantsasutusele või teisele inimesele? Ühes võib olla kindel. Neid on märgatavalt rohkem, kui statistika põhjal arvata  võiks.

Näiteks pankade poolelt tundub pilt ju esmapilgul ilus. Eesti Panga andmetel on kodumajapidamistel tasumata eelmise aasta lõpu seisuga veidi üle 180 miljoni euro ulatuses laene. Kogu laenuportfellist vaid veidi alla kahe protsendi. Hinnanguliselt vaid 15 000 võlas olevat laenulepingut.

Kohtutäiturite kõneisik Risto Sepp väidab samas, et see on vaid klants pealispind ja pankadegi ees võlgu olijate tegelik arv Eesti Panga statistikas ei peegeldu. Järgmine number pole tõepoolest enam nii ilus. Kui pankade võlgnikud juurde arvata, leidub Eestis kokku suurusjärgus 123 000 võlgnikku ning täiturite menetluses on 600 000 täiteasja. Aastas tuleb juurde suurusjärgus 120 000 täiteasja ja päris lootusetuid juhtumeid leidub vast 5%.

Kolmanda sammuna jõuame aga täiesti kaardistamata maa-alale. Sellest vaikivad statistika ja andmebaasid. Teisisõnu leidub hoomamatu arv nõudeid, kus eraisik võlgneb raha eraisikule, aga sageli on käega löödud või loodetud abi võlglase avalikustamisest Facebookis (FB). Taoliste inimeste, kelle kas osa või kõik võlad ei ole "ametlikud" ega kajastu kusagil, palett on lai. See ulatub sõltlastest ja elukutselistest petturitest kuni end "kinni laenanud" tavaliste noorte ja pereinimesteni. Kui taolised suusõnalistel kokkulepetel põhinevad pettused, võlad ja võlakesed kokku liita – millest paljudele on võlausaldajad käega löönud –, siis kas tuleks lisaks 600 000 täiteasjale veel 100 000 juurde? Täiesti võimalik.

Kümmekond tänapäevast "kaaki"

Sotsiaalvõrgustiku "häbiposte" ehk võlglaste avalikustamise gruppe leidub umbes kümmekond. FB-s tegutsevad need põhimõttel, et administraatorile tuleb esitada veebivestlus või SMS-kirjad, mis tõestavad, et võlgnik ei soovi maksta. See riputataksegi siis ilmarahvale imetlemiseks üles – koos hoiatusega, et taolise inimesega ei tohiks rahalisi suhteid sõlmida. Hoiatus jääb üles, kuni võlg tasutud. Summad on sageli väikesed, alates kümnest eurost.

Keskajal oli häbipost ehk kaak tavaliselt püstitatud kuhugi kiriku- või turuplatsile ja karistatavatele jagati seal ihunuhtlust. Kui enamik kaasaegseid "häbiposte" FB-s on suure auditooriumi eest suletud, ligipääs tagatud vaid registreeritud kasutajatele, siis grupp "Petturid ja võlglased avalikuks" on kõigile näha samamoodi kui keskaegne kaak. Lihtsalt selleks, et võimalikult suur hulk inimesi võlglastest ja petturitest teada saaks. Avalikust grupist leiavad interneti otsingumootorid petturi nime kergemini üles.

"Grupi esmane eesmärk on siiski teisi hoiatada," väidab grupi kaheksa administraatori nimel ettevõtja ja omavalitsuspoliitik Tiit Leier. "Sarivõlgnike puhul on muidu raha saamise lootus minimaalne, ent sellegipoolest tasub proovimist. Sarivõlgnikke avalikud hoiatused tavaliselt väga ei morjenda. Seega nemad arvavadki, et on karistamatud. Opereerivad teiste kontodega, välismaiste pankadega. Töötavad mustalt, et mitte võlgu maksta. Grupis on mõnikümmend "püsiklienti". Osa võlgnikud ja osa õhumüüjad."

Petta on suuremal või vähemal määral ka ise saanud kõik tolle grupi kaheksa administraatorit. Pärast oma nime ja võlaandmete riputamist Facebooki pidavat võlgnikud tihti oma õigusi nõudma. Lubatakse politseisse anda või kohtusse kaevata. Administraatorid soovitavad seepeale hoopis võlausaldajaga arusaamatusi selgitada.

Kui selle võlanõudegrupi FB lehekülge uurida, leidub seal kirjeldusi uskumatult labastest petmistest. Näiteks üks ema ootab siiamaani lapse jõulukingiks mõeldud raamatut "Dinosaurusejaht", mida poest polnud saada. Ilmselt kogenud pettur KK sai temalt raamatu eest veidi üle kümne euro, aga raamatut mõistagi ei saatnud. Tundub, et tema "hitt" ongi lasteraamatute müük.

"Mina ostsin detsembri alguses lapsele raamatu, mida oli vaja koolis lugeda," ütleb sealsamas teine ema Grete Osso. "Panin ostusoovi, sain pildiga vastuse, tegin ülekande ja loomulikult ei saanud raamatut."

Osso räägib Pealinnale, et tema sai esimest korda elus nõnda petta. "Ta nii ilusti veel ütles, et homme paneb posti. Hästi lihtne on inimesi petta väikeste summadega, sest selle peale lüüakse tavaliselt käega. Kirjutasin ka talle tookord, et loodetavasti oli tal seda raha hädasti tarvis, ja soovisin häid pühi."

Avalikustamiseks petturi nõusolek

"KÕIGILE, kes te olete petta saanud KK-lt (nimi on toimetuse eemaldatud), PALUN tehke avaldus politseisse (saab teha netis)," kirjutatakse sealsamas grupis. "Tänasest hakatakse antud isikuga tegelema, kogutakse materjali ja on võimalik saada oma raha tagasi. Isegi kui summa on ainult 5 eurot, siis kokku võib see teha tuhandeid eurosid."

Miks me ei kirjuta KK-st kui tuntud petturist nimeliselt, ja sellest, mis firmaga ta tegutseb, kui ta ometi ripub kõigile nähtavana populaarses sotsiaalvõrgustikus Facebook?

Väga lihtsal põhjusel. Andmekaitse inspektsiooni (AKI) selgitust mööda on petturite ja võlglaste isikuandmete avalikustamine seadusevastane. Üks võimalus oleks saada võlglase luba. Aga oma loa saada avalikustatud võib ta iga hetk tagasi võtta. Siis tuleks nimi kähku ka Pealinna internetiväljaandest ära kaotada. Ajalehe trükiversioonist aga seda enam välja ei raiuks.

Kuna pettur KK-ga meil ühendust saada ilmselt ei õnnestuks, sest teda otsivad niikuinii sajad pettasaanud, ja vaevalt ta oma nime meedias näha tahaks, siis ei riskigi tema nime avaldada.

"Kui andmete avaldaja ei suuda põhjendada, et andmeid avalikustatakse seaduslikult, tuleb nende avalikustamine lõpetada," märgib AKI jurist Ingrid Lauringson. "Kui nõuet siiski ei rahuldata, võib AKI teha ettekirjutuse, mille täitmata jätmisel saab rakendada sunniraha."

Lauringson lisab, et sunniraha määramise võimalus tuleb isikuandmete kaitse seadusest. Rikkumise eest võib karistada rahatrahviga kuni 20 000 000 eurot. "Oleme ettekirjutusega teinud rikkujatele ka sunniraha hoiatusi," mainib jurist.

Jutt käib tõepoolest kuni 20 miljonist. Nii suured numbrid tulevad 2016. a Euroopa Parlamendi heaks kiidetud isikuandmete kaitse üldmäärusest, mida on siis ka Eestis kohaldatud. Täiesti arusaadav – kui näiteks mõni hiiglaslik lennukompanii käiks kliendiandmetega lohakalt ringi, siis olekski imelik karistada vähema summaga.

Ent kas nutta või naerda – FB-s võlglaste ja petturite nimede avalikustajad riskivad teoreetiliselt samasuguse "kirvega".  Vaevalt muidugi et AKI neile tingimata 20 miljonit trahvi määrab ja portaalide administraatorid endid eluaegseteks võlgnikeks muudab. Ilmselt käib jutt väga palju väiksematest summadest. Siiski tuleb möönda, et mäng käib piiri peal.

Ükshaaval, juhtumi põhjal lahendamine näib aina lõputuma sõelaga vee kandmisena.

"Kuna sotsiaalmeedias avalikustatakse arvukalt eraisikute võlaandmeid, on inspektsioon otsustanud algatada selliste Facebooki lehtede ja gruppide osas üldise järelevalve menetluse," võib jurist Ingrid Lauringsoni sõnade taga näha tõusmas äikesepilve. "Me tahame tuua olukorda selgust terviklikult, mitte iga üksikisiku kaebuse alusel eraldi."

Üks petturi ohvriks langenu, Anete Saarna näeb samas taolistes FB gruppides päästjat, mis võimaldava teisi inimesi petturite eest hoiatada. "Kandsin raha üle, aga rohkem ei kuulnud temast midagi," räägib ta oma õnnetust katsest sotsiaalvõrgustiku ostu-müügikeskkonnas umbes 70 euro eest voodipesu osta. "Pideva küsimise peale mind FB-s hoopis blokeeriti. Ma tegin selle vea, et jätsin tausta uurimata. Selle inimese kohta oli tehtud juba varem hoiatavaid postitusi. Käisin politseis ja tarbijakaitses. Politseis uuritakse. Mulle öeldi ka, et võin iseenda kuludega ta kohtusse anda. Ma arvan, et tegemist on süsteemse petturiga."

Võlausaldaja sport on meeleheide?

Kui naised kurdavad tavaliselt selle üle, et ostetud esemed on jäänud postiga saatmata, siis mehed koos rahaga ära kadunud ehitajate ja sõpradele-tuttavatele antud ja maksmata laenude üle. Asi on jõudnud sinnamaani, et FB "häbipost" on umbes nagu Kredex, mis garanteerib laene. Kui keegi annab võlgu, siis klausliga, et maksmata jätmise korral lubab võlglane nime FB-sse riputada.

Võlglaste avalikustamise idee arendajaks Eestis võib pidada jurist Tanel Riivitsat. "Nägin tihti kohtutäituri võimetust ja võlgniku irvitamist, et mis siis, et kohtuotsus," ütleb ühe kaasaegse "kaagi" pidaja. "Võlgnik esineb sageli ettekäändega, et mul pole ei palka ega vara ning elan vanaema juures. Sealt sai alguse mõte, et kui asuks pahausksete võlgnike eest avalikult hoiatama. Väga paljud võlgnikud, kelle suhtes täiturid jäid edutuks, asusid seepeale lahendusi pakkuma."

AKI ette võetavad sammud, sealhulgas võimalik sunniraha nn võlagruppide administraatorite suhtes Riivitsat ei hirmuta. "Loodan, et AKI ei taha soodustada võlgnike märkamatuks jäämist, mis omakorda toetaks nende tegevust," ütleb ta. "Nii jätkuks kahjude saamine, kui avalikkusel pole infot, keda võib rahalistes suhetes usaldada ja keda mitte. Minu hinnangul ei saa tõele vastav ehk siis ametlikku kinnitust leidnud võlafakt – näiteks kohtulahend – kahjustada võlgniku isiklikke huve. Rääkida tuleks ennekõike nendest, kelle huvid on ülekaalukalt kahjustada saanud,  ja võlasuhtes on nendeks eranditult võla sissenõudjad."

Kohtutäiturite kõneisiku Risto Sepa arvates peegeldub sotsiaalvõrgustike "häbipostide" taga aga lihtlabane võlausaldajate meeleheide ja iha omakohtu järele.

Sepa sõnul süvendab seda asjaolu, et teatavasti 2011. aastal vastu võetud seadusemuudatus langetas täitemenetluses olevate tsiviilnõuete aegumistähtaja 30 aastalt kümnele. Toonase otsuse tõelist mõju hakkame tundma 5. aprillil. Kui praegu on üldse menetluses suurusjärgus 600 000 täiteasja, siis 85 000 neist langeb aprillis välja.

"Kui arvestada, et ühe aegunud asja keskmine suurus on 2000 eurot, siis läheb mahakandmisele kokku 170 mln eurot," ütleb Sepp ärritust varjamata. "See number on ikka ületamatult suur! Me justkui meelitame investoreid Eestisse, aga samas peaksime siiski ka tagama, et kui neil midagi halvasti läheb, saavad nad  midagigi kaotatust tagasi. Praegu aga anname välja sõnumi, et võlgu elamine on meil täiesti ok. Ja et võlgnik võibki täituri küsimuse peale, millisele meilile talle dokumente saata, vastata, et pashol@nah.ee (venekeelne ropendamine, ehkki võlgnik polnud venelane – toim) – nagu see on tegelikkuses ka juhtunud."

Kas võlgnike avalikustamise gruppidesse sotsiaalmeedias lisanduvad kevadel veel kümned tuhanded võlglaste nimed, kelle suhtes nõuded aegunud? Ja kelle suhtes soovitakse vähemalt moraalsetki kompensatsiooni? Ja kas naasevad 90ndad, sest kui täiturid enam aegunud nõuetega ei tegele, siis tursketel meestel on ehk paremad tulemused?

Politseiuurija: petavad ka võlausaldajad

  • Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhtivuurija Maarja Tagu sõnul on internetis eraisikute vahelised laenutehingud – eriti siis, kui üksteist juba varem ei tunta – riskantsed ja sageli üsna prognoosimatute tagajärgedega.
  • "Eraisikuna teiselt eraisikult laenu võtmisel on tegu omavahelise kokkuleppega ning alati tuleb olla ettevaatlik ja arvestada kõikvõimalike riskidega," ütleb uurija. "Selliste tsiviilõiguslike kokkulepete puhul, eriti kui need on fikseerimata ja suulised, ei saa kunagi kindel olla, mis on laenu võtmise tagajärg. Näiteks lepitakse kokku teatud intressiprotsendis, ent hiljem ei nõustu laenuvõtja enam protsendiga ja viitab pettusele." Kuna laenuvõtja oli tingimustega nõus ja kaalus kaasnevaid riske, ei olnud tal aga võimalik hiljem väita, et peteti.
  • Juhul, kui laenu andmise-võtmise järel selgub pettusele viitavaid asjaolusid, milles kokku ei lepitud, näiteks palutakse laen kanda kolmanda inimese arvele, ei vastata enam kõnedele või küsitakse raha juurde, soovitab uurija kindlasti teha avalduse politseile. Võib ka helistada politsei infotelefonile 612 3000 või suhelda veebikonstaabliga. Vahel võib selguda, et laenuandja osas on juba mõni kriminaalasi menetluses või on teda varem kelmuses karistatud.
  • "Enne kui sellise laenuvõtmisega nõustute, soovitan kindlasti uurida võimaluse piires laenuandja tausta," soovitab juhtivuurija Maarja Tagu. "Tuletan ka meelde, et tundmatutele inimestele ei tohi avaldada enda isikuandmeid, PIN-koode ega enda ID-kaardi või passi koopiat. Pidage meeles, et sotsiaalmeedias või internetis reklaamitavad laenupakkumised võivad olla loodud ka ainult selleks, et teie isikuandmeid kuritegevuslikul eesmärgil hiljem ära kasutada."

Jurist: Aegumine ei tähenda, et võlg kaob

  • Jurist Tanel Riivits ütleb, et kuigi ees ootab suurem kohtutäituri menetluses olevate võlanõuete aegumise laine, ei tähenda see, et võlgnikud saaksid kohe kergemalt hingata, sest neid saab edasi survestada.
  • "Tuletan võlgnikele meelde, et aegumise täitumisel kaob ära üksnes võimalus võla sissenõudmisega jätkata kohtutäituri vahendusel," ütleb Riivits. "Kuid see ei võta ära õigust algatada sissenõudjal võlgniku suhtes pankrotimenetlus või jätkata võlainfo avaldamist. Võla aegumisega ei kao ära mitte võlg ise, vaid üksnes võimalus seda sisse nõuda kohtutäituril, kui võla aluseks on kohtulahend või notariaalne võla tasumise kokkulepe."
  • Riivitsa sõnul ei tasu ka unustada, et aegumine puudutab vaid kohtulahendeid asjades kuni 2011. aasta lõpuni. "Niisamuti tuletan võla sissenõudjatele meelde, et nüüd on teil suhteliselt viimane aeg oma õigused maksma panna enne, kui teie võlanõude võimalused kohtutäituri juures ära kaovad."

Andmekaitse inspektsioon: sotsiaalmeedias ei tohi isikuandmeid avalikustada

  • Jurist Ingrid Lauringsoni sõnul võiks teise inimese andmeid avalikustada erandina vaid oma lähikondsetele või kitsas sõpruskonnas isiklikul eesmärgil. Mõistagi ei mahu selle erandi alla aga otsimootorite abil leitavate postitustega sotsiaalmeediagrupp.
  • Seadus annab võimaluse avalikustada inimese andmeid ka ajakirjanduslikul eesmärgil, kuid seda siiski vaid rangetel tingimustel. Tegemist peab olema ajakirjandusliku eesmärgiga, avaldamine peab olema kooskõlas ajakirjanduseetika reeglitega ning konkreetse inimese identiteedi avalikustamise vastu peab olema avalik huvi. Teadaanne eraisiku võla kohta FB-s neile tingimustele ei vasta.
  • Kui keegi pole rahul, et ta on nn häbiposti pandud, tuleb esmalt pöörduda sotsiaalmeediagrupi administraatori poole. Kui sellest abi pole, saab edasi kaevata AKI-sse, millele siis järgneks ettekirjutus, võimalik sunniraha vms.
Laadimine...Laadimine...