Haridus- ja teadusminister: kriis ei lõpe märtsiga

Haridusvaldkond peab olema valmis selleks, et kriis ei saa läbi märtsi lõpus koos piirangutega, ning oluline ülesanne on aidata järjele lõpuklasside õpilased, ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna teisipäeval ETV saates "Esimene stuudio".

Pilt: Mats Õun
Tervis Haridus Liiklus

Haridus- ja teadusminister: kriis ei lõpe märtsiga

Haridusvaldkond peab olema valmis selleks, et kriis ei saa läbi märtsi lõpus koos piirangutega, ning oluline ülesanne on aidata järjele lõpuklasside õpilased, ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna teisipäeval ETV saates "Esimene stuudio".

Nelja nädala jooksul kehtivate piirangute jooksul on oodata nakatumiste vähenemist, küll aga ei tähenda see koroonakriisi täielikku lahenemist.

"Haridusvaldkonnas ka me peame tegema ettevalmistusi selleks, et see kriis ei lõppe märtsi lõpuga," sõnas ta.

"Me oleme jõudnud kriisi juhtimises sinnani, et inimesed võtavad vastu sõnumit läbi selle, kui karmid on piirangud, mitte läbi isikliku vastutuse. Me ei ole neile andnud võib-olla piisavalt isiklikku vastutust selle kriisi ajal," ütles Kersna.

Uute piirangute järgi saavad lõpuklasside õpilased märtsi keskpaigast kontaktõppele kuni kaheks päevaks nädalas.

Lõpuklasside õpilased saavad õpilünkasid täita

"On hästi oluline see, et lõpuklasside õpilased saaksid tegeleda oma võimalike õpilünkadega, et nad saaksid vaadata oma õpetajale silma, vaadata õppematerjale koos, arutada," rääkis Kersna.

Samuti jätkavad õpet koolides 1.-4. klasside õpilased ja erivajadusega õpilased, hajutatult ja väikestes gruppides lubatakse ka konsultatsioone. Haridusministri sõnul arutas valitsus ka teadusnõukoja pakutud varianti jätta kõik lapsed koju – seda küll lühemaks perioodiks.

Kersna sõnul otsustas valitsus pärast konsultatsioone koolijuhtidega, et mõistlikum on teha pikema vaatega otsus ja jätta õpilased koju terveks kuuks, selle asemel, et iga nädala tagant uusi otsuseid teha.

"Eksamid toimuvad ja eksamid on kohustuslikud. Põhikoolis on see muutus, et läheb lapse tunnistusele eksamil sooritatud punktide arv ja lõpetamine ei sõltu sellest, vaid sellest, millised on hinded põhikooli lõputunnistusel," ütles minister.

Iga lapsega peab personaalselt tegelema

Gümnaasiumiõpilastel jätkub eelnev süsteem, kus peab eksamil saama kooli lõpetamiseks vähemalt ühe punkti, see on aga tõstatanud küsimuse, mis saab siis, kui õpilane on isolatsioonis või haige nii esimesel kui ka lisaeksamil. Selle olukorra lahendamine vajab seaduse muutmist.

"Selleks me peame tõesti seadust muutma ja läheme seda ka paluma riigikogult, et saada valitsusele volitus näiteks vajadusel korraldada lisaeksam või kui näiteks valitsus peaks kehtestama liikumispiirangud sel ajal, kui meil on eksamid planeeritud, siduda lahti lõpetamise tingimustest need eksamid," selgitas Kersna valitsuse plaani.

Minister ei kiida heaks ideed alustada kõikides klassides kooliaastaga otsast peale, kuna osadele õpilastele on distantsõpe sobinud.

"Sellepärast arvan, et sellised lausalised lähenemised ei ole head. Küll aga peame kindlasti personaalselt tegelema iga lapsega ja tema õpilünkadega," ütles Kersna.

Õpilüngad on plaanis kaardistada erinevates kooliastmetes testide ja tasemetööde abil.

"Kui saame teada, kus konkreetsel lapsel need õpilüngad on, saame temaga personaalselt tegeleda," sõnas ta.

Laadimine...Laadimine...