Härma: kooliminekuga on suurenenud haigestumus laste seas

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil koroonaviiruse hetkeolukorrast, et seoses kooliminekuga on suurenenud haigestumus laste seas.

Pilt: Mats Õun

Härma: kooliminekuga on suurenenud haigestumus laste seas

Toimetaja: Toomas Raag

Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma märkis kolmapäevasel pressikonverentsil koroonaviiruse hetkeolukorrast, et seoses kooliminekuga on suurenenud haigestumus laste seas.

Härma sõnul on nakatumistega seotud põhja piirkonnas 10 kooli, lõuna piirkonnas 21 kooli, ida piirkonnas kaks kooli ja lääne piirkonnas neli kooli.

"Nakatunud õpetajad viivad nakkust õpilastele. Paneks õpetajatele südamele, et õpetajate toad on need, kus nakkus levima pääseb, mistõttu tuleb vaadata, kuidas hajutamist korraldada," ütles ta. 

Kolm juhtumit on seotud uue mutatsiooniga

Härma sõnul on Eestisse sissetoodud juhtude osakaal sama ehk eelmisel nädalal 111 juhtu, sealhulgas ligi pooled ehk 48 juhtu Venemaalt.

Terviseametile on saabunud teade kolmest mutatsiooniga koroonaviiruse juhtumist, mis on sisse toodud Inglismaalt. Nakatunutel lasus karantiinikohustus ning nad püsivad kodus. Samuti jätkatakse Tartu Ülikooli projektiga koostööd, et Terviseametil oleks püsiv ülevaade,kas uut varianti võidakse sisse tuua.

Euroopa haigestumus on hakanud jälle kasvama. Lätis on nakatumine kasvutrendis, Leedus ja Soomes on hakanud haigestumine seevastu langema. Stabiliseerumist näitab ka Rootsi.

Haiglaravi vajavad üha nooremad patsiendid

"Hospitaliseerimist vajavate inimeste vanus on hakanud langema ning ka noorematel on ägedamaid sümptomeid," nentis Härma.

Härma tõdes, et surmajuhtumites hetkel veel stabiliseerumist näha ei ole. Eelmisel nädalal lisandus 47 surmajuhtu. Ligi 40% surmajuhtumitest on tulnud hoolekandeasutustest.  "Kasvutrendis liigume, keskmine vanus on 78, 2 aastat. Kõige noorem surnu oli 38-aastane mees, samuti tõsiste terviseprobleemidega," ütles Härma.

"Vaktsineerimine kasvab, kuid viirus esitab jätkuvalt väljakutseid," ütles Härma.

Eestis on vaktsineeritud 20 478 inimest

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ütles, et teisipäevahommikuse seisuga oli esimese doosi saanud vaktsineerituid 20 478. Mõlema vaktsiinidoosi on kätte saanud 841 inimest.

"Oluline on, et iganädalaselt hakkab kasvama kõige kõrgemas eas olevate vaktsineerimiste arv. Praegu on esimese vaktsiinidoosi saanud üle 70-aastaseid 3000 ja iga päev nende hulk kasvab," ütles ta.

Tema sõnul kasvab õendusabi osutajate osakaal, kes vaktsineerivad, kuid vaktsineerimise kiirust mõjutavad vaktsiinitarnete kogused ja ebamäärasus tulevaste tarnete kogustes.

"Pfizeri teade tarnete vähendamisest selle nädala vaktsineerimist ei mõjutanud. Küll aga mõjutas see seda, et ei saanud avada vaktsineerimist ootel olevatele tervishoiutöötajatele - hambaarstid, apteekrid," nentis Jesse.

Jesse sõnul on osades riikides otsustatud pikendada intervalli kahe doosi vahel ning Eestis on seda arutanud immunoprofülaktika komisjon.

"Konsensuslik otsus oli, et meie tänaste andmete pealt ei hakka intervalli pikendama, kuna ei taha riskida vaktsiini maksimaalse mõju saavutamisega," ütles Jesse.

Vaktsineerimisplaan on Jesse sõnul uuendatud ning peamine on riskirühmade määratluse täpsustamine ning riskirühmade sees prioriteetide loomine.

Laadimine...Laadimine...