Ida-Tallinna keskhaiglas suri kahe nädala eest vaktsineeritud päästja

Ida-Tallinna keskhaiglas suri kolmapäeval päästetöötaja, haigla ja ravimiamet uurivad, kas mehe surm võis olla seotud kahe nädala eest saadud vaktsiini või vaktsiini kõrvaltoimetega.

Pilt: Rene Suurkaev

Ida-Tallinna keskhaiglas suri kahe nädala eest vaktsineeritud päästja

Ida-Tallinna keskhaiglas suri kolmapäeval päästetöötaja, haigla ja ravimiamet uurivad, kas mehe surm võis olla seotud kahe nädala eest saadud vaktsiini või vaktsiini kõrvaltoimetega.

Ravimiametile saabus täna teave 31-aastase mehe surmajuhtumist, keda vaktsineeriti koroonavaktsiiniga 17. veebruaril. Amet alustas täiendava informatsiooni kogumist ja andmete analüüsi. 

Pärast AstraZeneca vaktsiini tekkis mehel tugev peavalu ja palavik, mille kestus ei ole meile teada. Kümme päeva pärast vaktsineerimist tekkis mehel raske terviserike, mis vajas haiglaravi. Täna teavitas Ida-Tallinna keskhaigla arst ravimiametit mehe surmast. "Avaldan sügavat kaastunnet lähedastele. Koostöös raviarsti ja ekspertidega täpsustame juhtunu asjaolusid," lausub Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. 

"Praegu käib Eestis laialdane eesliinitöötajate vaktsineerimine, jätkame vaktsiinide, nende toime ja kõrvaltoimete kohta info jagamist. Oluline on teada, et pärast vaktsineerimist tuleb oma tervist jälgida ja kui kõrvaltoimed ei leevene 3-4 päevaga või need on väga häirivad, tuleb kindlasti ühendust võtta arstiga," lisas Raudsepp.

Ravimiameti ohutusjärelvalve büroo juhataja Maie Uusküla ütles, et Ida-Tallinna keskhaigla teavitas kolmapäeval ravimiametit ka 39-aastase mehe surmast. Mees oli päästetöötaja, keda kahe nädala eest oli vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga. Uusküla sõnul tekkisid mehel esmalt tekkisid mehel esmalt palavik ja peavalu, mis on tavalised AstraZeneca vaktsiini kõrvalnähud. Kümne päeva pärast  tekkisid mehel tõsisemad sümptomid ning ta viidi haiglasse. Mees suri kolmapäeval.

Uusküla sõnul uuritakse, kas mehe surmas võis olla seos vaktsineerimise või vaktsiini kõrvaltoimetega. "Analüüsid andmete hindamine võtab aega, enne kui saame öelda, kas vaktsiinil võis olla mingi roll selles surmas," ütles Uusküla.

AstraZeneca vaktsiini on kasutatud sadadel tuhandetel inimestel ja ravimiohutusjärelevalve pole näidanud ohusignaale, millele ei viidanud ka kliiniliste uuringute andmed. 

Esmaspäeva hommiku seisuga on Eestis COVID-19 vaktsiinidoose tehtud 112 807 ja vaktsiinidega seoses on Ravimiametile saadetud 1209 kõrvaltoime teatist (1% vaktsiinidoosidest), neist 698 teatist Comirnaty,13 teatist Moderna ja 426 teatist AstraZeneca vaktsiini kohta. 

Sihtrühmad ja vaktsineeritute hulk, keda kolme vaktsiiniga vaktsineeritakse, on erinevad, mis võib tähendada ka erinevat teatiste üldarvus ja aktiivsust kõrvaltoimetest teatamisel. Eeltoodud numbrite põhjal vaktsiine omavahel võrrelda ei saa.

AstraZeneca koroonavaktsiini on Euroopa Ravimiametis põhjalikult hinnatud ja on kinnitatud selle ohutust ja tõhusust ning vastavust kvaliteedistandarditele. Tingimustega müügiluba tähendab, et tootja on kohustatud pärast müügiloa saamist edastama kahe aasta jooksul täiendavaid andmeid nii ravimi ohutuse, efektiivsuse kui kvaliteedi kohta. Euroopa ravimiamet jätkab andmete kogumist ja hindamist.

Laadimine...Laadimine...