Inimõiguste keskus uuele valitsusele: naiste koormus mitteametlike hooldajatena peab vähenema

Inimõiguste Keskus jälgis koalitsiooniläbirääkimisi hoolega ning saatis omaltpoolt kõige olulisemate soovitustena tagada alaealiste psühhiaatrilise abi kättesaadavus, võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid ning kriminaliseerida vaenukõne. Psühhiaatrilise abi kättesaadavuse parandamise punkt on koalitsioonilepingus olemas ning uus peaminister Kaja Kallas on rõhunud selle olulisusele.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Inimõiguste keskus uuele valitsusele: naiste koormus mitteametlike hooldajatena peab vähenema (1)

Jaanika Valk

"Uus valitsus peab tegema samme, et toetada kõiki Eesti naisi, et praegune sooliselt tasakaalus valitsus ei jääks juhuslikuks välgatuseks. Peame vähendama soolist palgalõhe, tagama pere- ja tööelu ühildamise ning leidma võimalused, et naiste koormus mitteametlike hooldajatena väheneks," sõnas Eesti Inimõiguste Keskuse juht Egert Rünne.

Rünne sõnul loeb koalitsioonileppest välja tahte liikuda paremuse suunal. "Juba see, et esindusdemokraatiale kohaselt on pea pooled meie ministritest naised, näitab juhtimisstiili muutust," sõnasta.

Rünne sõnul on koalitsioonileping kõikides valdkondades napisõnaline ja otseselt inimõigusi edendavaid lubadusi jõudis sellesse vähe. Sooline tasakaal valitsuses loob tema sõnul aga eeldused otsuste tegemisel arvesse võtta laiemaid vaatenurki ja elukogemusi. 

Kõik ühiskonnagrupid peavad olema kaasatud

Selleks, et üldised lubadused muutuksid konkreetsemaks ja ühiskonna polariseerumine peatuks, peab Rünne sõnul uus valitsus tagama kõigi ühiskonnagruppide kaasatuse uute algatuste väljatöötamisse.

Inimõiguste Keskus jälgis koalitsiooniläbirääkimisi hoolega ning saatis omaltpoolt kõige olulisemate soovitustena tagada alaealiste psühhiaatrilise abi kättesaadavus, võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid ning kriminaliseerida vaenukõne. Psühhiaatrilise abi kättesaadavuse parandamise punkt on koalitsioonilepingus olemas ning uus peaminister Kaja Kallas on rõhunud selle olulisusele.

Lepingu järgi lubab koalitsioon, et perekonnaseaduses sätestatud abielu mõistet ei muudeta, küll aga seatakse eesmärgiks erinevates kooselumudelites elavate inimeste õiguse kaitse, mis võib tähendada kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise.

"Olen sellel veendumusel, et seadusandja väljendas oma tahet kooseluseaduse vastuvõtmisel, see tähendab, et rakendusaktid on see, mis peab seda seadust toetama, seega rakendusaktid tuleb ära teha," ütles Kallas esmaspäeval riigikogult mandaati küsides. 

"Meil on erinevad pered, kellel peaksid samad õigused olema. Meil ei ole selles osas kindlat kokkulepet, et kõik valitsuse hääled sellise kokkuleppe taga on ja seega otsimegi riigikogus konsensust ja sotsiaaldemokraatide toetust, et rakendusaktid ikkagi ära teha. See selge tahe on olemas," lisas peaminister. 

Eesti Puuetega Inimeste Koda: oleme mõõdukalt optimistlikud

Inimõiguste keskus loodab, et uus sotsiaalkaitseminister viib uude valitsusse võrdse kohtlemise seaduse muutmise eelnõu, millele Keskus on korduvalt tähelepanu juhtinud, et kõik Eesti inimesed oleksid diskrimineerimise eest kaitstud. Sama lootus on ka Eesti Puuetega Inimeste Kojal.

"Nimelt ei taga seadus kõigile vähemustele võrdset kaitset, sest rahvuse ja nahavärvuse alusel on tagatud laialdane kaitse, kuid usutunnistuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel piirdub seaduse kaitse üksnes töövaldkonnaga. Selline olukord pole kooskõlas ka põhiseaduse võrdse kohtlemise põhimõttega. Meie seisukoht on jätkuvalt, et diskrimineerimise kaitse peab olema võrdne kõikide tunnuste alusel ühtemoodi ja seega põhiseadusega vastuolus oleva vahe tegemine tuleb kaotada," sõnas Rünne.

Eesti Puuetega Inimeste Koda loodab, et lubadus toetada vähenenud töövõimega inimeste suuremat kaasamist tööturule ning tagada valdkondade üleselt võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise kaitset tähendabki just võrdse kohtlemise seaduse muutmist, mis aastaid veninud on. 

Lepingu üldistuse aste on ka Puuetega Inimeste Koja hinnangul üsna kõrge, kuid nad on rahul, et mitmed nende poolt koalitsiooniläbirääkimiste osapooltele teele läinud soovitused on leppes kajastatud. Nende soovitustest on näiteks olemas patsiendikindlustus, psühhiaatrilise abi seaduse muutmine viisil, et alaealised pääseksid hõlpsamini psühhiaatri juurde ning lubatakse ka käivitada erivajadustega laste tugisüsteemi reform, edendada erivajadustega inimeste sportimis- ja liikumisvõimalusi ning lubatakse leevendada lähedaste hoolduskoormust.

"Kui millestki puudust tunneme, siis erihoolekande teenuse probleemistiku väljajäämisest, kuid arvestades leppe üldistatuse astet võivad need plaanid peituda ka hoolduskoormuse vähendamise ploki sees," sõnas Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht.

Töö aga alles algab ning Habichti sõnul saavad nad hinnangut anda ainult valitsuskoalitsiooni plaanidele, mis lubavad olla mõõdukalt optimistlikud. 

SEOTUD LOOD

Kaja Kallas: minu eeliseks Jüri Ratase ees on parem koalitsioonipartner

Reps: see on kriisist väljatulemise ja uue kasvu koalitsioon

VIDEO JA GALERII! Ratas: Keskerakonna ministrikandidaadid on end tõestanud tugevate tegijatena

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...