Joe Biden pöörab Trumpi poliitika tagasi, maksukärped lähevad tühistamisele

Täna ametisse asuv USA valitud president Joe Biden teatas oma presidendikampaaniat alustades, et ta seisab kahe asja – töötajate eest, kes "ehitasid seda riiki", ja väärtuste eest, mis suudavad lõhesid ületada.

Pilt: Scanpix

Joe Biden pöörab Trumpi poliitika tagasi, maksukärped lähevad tühistamisele (1)

Erki Varma

Täna ametisse asuv USA valitud president Joe Biden teatas oma presidendikampaaniat alustades, et ta seisab kahe asja – töötajate eest, kes "ehitasid seda riiki", ja väärtuste eest, mis suudavad lõhesid ületada.

Kuna USA seisab silmitsi väljakutsetega alates koroonaviirusest kuni rassilise ebavõrdsuseni, on ta oma eesmärkidena nimetanud töötajatele uute majanduslike võimaluste loomise, keskkonnakaitse tähtsustamise, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning rahvusvahelised liidud.

Pealinn võtab välisajakirjanduses avaldatule toetudes kokku USA valitud presidendi seisukohad kaheksas põhiküsimuses.

Pöörab Trumpi poliitika tagasi

Esimese saja ametipäevaga lubab Biden muuta Trumpi poliitikat, mis eraldab vanemad lastest USA-Mehhiko piiril, tühistada varjupaigataotluste arvu piirangud ja lõpetada reisikeelu mitmest moslemiriigist. Samuti lubab ta kaitsta „unistajaid“ – lapsena ebaseaduslikult USA-sse toodud inimesi, kellel lubati Obama ajal riiki jääda - ning tagada, et neil on õigus saada riiklikku üliõpilasabi.

Universaalne eelkool, tasuta kolledž

Märkimisväärses nihkumisega vasakule on ta heaks kiitnud mitu suurt hariduspoliitikat - õppelaenuvõlgade andestamise, tasuta kõrgkoolide laiendamise ja üldise juurdepääsu eelkoolile. Need makstaks kinni Trumpi-aegsete maksukärbete tagasivõtmisest tagasi saadud raha eest.

Trumpi maksukärped toovad triljonitesse ulatuva puudujäägi

Nimelt allkirjastas Trump aastal 2017 suurimad muudatused USA maksunduses viimase 30 aasta jooksul, millega vähendati tuntavalt suurfirmade maksukoormust, et meelitada neid seeläbi rohkem USAsse investeerima ja vähendama kasumite paigutamist meretagustesse maksuparadiisidesse. 

Ettevõtete tulumaks langetati 35 protsendi pealt 21 protsendi peale, lisaks langetati eraisikute maksimaalselt maksumäära 39,6 protsendilt 37 protsendini. Maksumuudatustest võitsid kõige rohkem need eraisikud, kelle aastane sissetulek oli kõrgem kui 95% kaasmaalastel.

Suurfirmad tahtsid enamat ja aastal 2018 muudeti maksupaketti paljude ettevõtete jaoks veelgi soodsamaks - näiteks langetati pankade maksumäära 20% pealt 18% peale.

Tulemuseks on see, et lähima kümnendi jooksul jääks praeguse maksupoliitika jätkumisel föderaalvalitsusel võrreldes varasemate kümnenditega maksudena saamata sadu miljardeid dollareid. Alates Trumpi ametisse astumisest on USA eelarvedefitsiit kasvanud üle 50 protsendi ning aastal 2020 ületas see uue maksuseaduse „toel“ 3 triljoni dollari piiri – seda on kolm korda rohkem, kui aasta varem julgeti ennustada. Aastal 2019 oli eelarve puudujääk „vaid“ 984 miljardit.

Riiklik testimis- ja jälgimisprogramm

Bideni lähenemisviis koroonaviiruse vastu võitlemisel, mis on tema hinnangul praegu riigi jaoks kõige olulisem väljakutse, on pakkuda kõigile tasuta testimist ja palgata 100 000 inimest riikliku kontaktide jälgimise programmi loomiseks.

Biden soovib igas osariigis luua vähemalt 10 testimiskeskust, kutsuda föderaalasutusi üles kasutama oma ressursse ja anda föderaalsete ekspertide kaudu selgemaid riiklikke juhiseid. Tema sõnul peaksid kõik kubernerid kohustama inimesi maske kandma.

Keskvõimu suhtes kahtlevad ameeriklased võivad seda näha võimupiiride ületamisena, kuid see on kooskõlas Bideni ja demokraatide üldise arvamusega valitsuse rollist.

Miinimumpalga tõus ja investeeringud rohelisse energiasse

Koroonaviiruse kriisi vahetu mõju lahendamiseks on Biden lubanud kulutada „nii palju kui vaja“, et võimaldada laene väikeettevõtetele ja suurendada otseseid rahalisi makseid peredele. Ettepanekute hulgas on ka täiendavad 200 dollarit sotsiaalkindlustusmakseid kuus, mis tühistab Trumpi-aegsed maksukärped.

Bideni laiema majanduspoliitika nimi on "Paremini taastamise plaan“ (Build Back Better plan), ja selle eesmärk on rõõmustada kahte valijate sihtgruppi, kes traditsiooniliselt toetavad demokraate - noori ja sinikraelisi töötajaid.

Ta toetab riikliku miinimumpalga tõstmist 15 dollarini tunnis - see on noorte seas populaarne meede ja märk demokraatliku parte liikumisest vasakule. Ta soovib ka 2 triljoni dollari suurust investeeringut rohelisse energiasse, väites, et rohelise tootmise edendamine aitab ametiühingu töötajaid, kes teevad enamiku neist töödest.

Samuti on laual 400 miljardi dollari suurune lubadus riigi raha kasutamiseks Ameerika kaupade ostmiseks, lisaks laiemale kohustusele rakendada uute transpordiprojektide ellu viimisel põhimõtet "Osta Ameerika kaupa". Varem kritiseeriti Bidenit Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu (Nafta) toetamise eest, mis kriitikute sõnul saatis töökohti välismaale.

Kriminaalõiguse reform, toetused vähemusrahvustele

USA-t möödunud aastal räsinud  protestilainete tagajärjel ütles Biden, et tema hinnangul on USA-s rassismi ja sellega tuleb tegeleda. Vähemusi tuleb Bideni sõnul toetada laiaulatuslike majanduslike ja sotsiaalsete programmide kaudu. Tema "Paremini taastamise plaani“ sammas on 30 miljardi dollari suuruse investeerimisfondi kaudu vähemustele ettevõtlustoetuse loomine.

Kriminaalõiguse valdkonnas on Biden välja pakkunud poliitika vangistuste vähendamiseks, rassist, soost ja sissetulekust tulenevate erinevustega tegelemiseks õigussüsteemis ning vabastatud vangide rehabilitatsiooniks. Ta soovib luua 20 miljardi dollari suuruse toetusprogrammi, et innustada osariike investeerima vangistamise vähendamisse, kaotama kohustuslikud miinimumkaristused, dekriminaliseerima marihuaana ja tühistama varasemad kanepikaristused ning lõpetama surmanuhtluse.

Samas on ta tagasi lükanud üleskutsed politsei rahastamise vähendamiseks, öeldes, et ressursid tuleks selle asemel siduda standardite hoidmisega. Ta väidab, et osa politsei rahastusest tuleks suunata sotsiaalteenustele, nagu vaimse tervise eest hoolitsemine. Samuti soovib ta 300 miljoni dollari suurust investeeringut kogukondliku politsei programmi.

Taasliitumine ülemaailmse kliimakokkuleppega

Biden on nimetanud kliimamuutusi eksistentsiaalseks ohuks ja kinnitanud, et taasühineb Pariisi kliimakokkuleppega ning koondab ülejäänud maailma heitkoguste kiirema vähendamise nimel tegutsema. Leping, millest Donald Trump loobus, kohustas USA-d vähendama kasvuhoonegaase 2025. aastaks kuni 28%, võrreldes 2005. aasta tasemega.

Biden pakub ta välja 1,7 triljoni dollari suuruse föderaalse investeeringu keskkonnasäästlike tehnoloogiate uurimisse. See raha on plaanis kulutada järgmise 10 aasta jooksul ja eesmärgiks on, et USA saavutaks 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Sarnase kohustuse on endale võtnud juba üle 60 riigi, teiste hulgas ka Eesti. Kaks teist suuremat süsinikdioksiidi tekitajat peale USA - Hiina ja India - ei ole veel lubadusega liitunud. Investeeringud vastavad ka Bideni majanduskavale luua töökohti rohelise energia toodete tootmisel.

Ameerika rahvusvahelise maine taastamine

Biden on kirjutanud, et presidendina keskendub ta kõigepealt siseriiklikele küsimustele. Sellest vaatamata ei ole põhjust arvata, et ta oleks loobunud soovist osaleda maailmapoliitikas. Ta on korduvalt lubanud parandada suhteid USA liitlastega, eriti NATO-ga, mida Trump rahastamise kärpimisega ähvardas.

Biden on ka öelnud, et Hiina peaks vastutama ebaõiglase keskkonna ja kaubandustavade eest, kuid ühepoolsete tariifide asemel on ta pakkunud välja rahvusvahelise koalitsiooni teiste demokraatiatega.

Laiendab Obamacare'i

Bideni sõnul laiendab ta president Barack Obama ajal vastu võetud riikliku tervisekindlustuse skeemi ja rakendab plaani, et kindlustada hinnanguliselt 97% ameeriklastest. Biden lubab anda kõigile ameeriklastele võimaluse registreeruda riiklikus tervisekindlustuse valikus, mis pakub meditsiinilisi hüvitisi eakatele. Poliitiliselt erapooletu vastutustundliku föderaalse eelarve komitee hinnangul maksaks kogu Bideni plaan 10 aasta jooksul 2,25 triljonit dollarit.

 

 

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...