JUHTKIRI: Tänavad romudest vabaks

Ühest küljest näitab järjest suurenev autode hulk meie tänavatel, et muutume aina  jõukamaks. Tegelikult peegeldab see hoopis vaesumist. Tolm ega ammugi mitte parkimiskohtade nappuse tõttu songermaaks sõidetud haljasalad ei tähenda rikkust.

JUHTKIRI: Tänavad romudest vabaks

Virkko Lepassalu

Ühest küljest näitab järjest suurenev autode hulk meie tänavatel, et muutume aina  jõukamaks. Tegelikult peegeldab see hoopis vaesumist. Tolm ega ammugi mitte parkimiskohtade nappuse tõttu songermaaks sõidetud haljasalad ei tähenda rikkust.

Samal ajal kui mõnel vanaemal on "tööülesanne" õhtupoolikul parkimiskohal seistes seda pereliikmele kinni hoida, vedelevad sealsamas kõrval masinad, millega enam ammu pole sõidetud. Hinnaliseks muutub taoline pikalt seisev auto omaniku jaoks tavaliselt vaid siis, kui mupo ametnik hakkab lammutusse viimist jutuks võtma. Kui sõiduautoga pressid end kõrvaltänaval kahe seisva autorivi vahelt veel läbi, siis üha tihedamini mõtled, et kas suur päästemasin ka mahuks seda millimeetri pealt tegema, või tuleks kellelegi appi tõttajatel kulutada ümbersõidule hulga hinnalisi minuteid.

Eriti just vanemad sõidukid maksavad väga vähe. Neid soetatakse arvestusega, et kestaks aasta või kaks. Siis ostetakse "uus vana", ja jäetakse "vana vana" kuhugi vedelema. Kõige nõmedam, et taolistesse laguautodesse, mille vastu omanik ammu huvi kaotanud, peavad mupo ametnikud aupaklikult suhtuma kui "väärtuslikku varasse", mida omaniku loata puutuda ei tohi. Ära ei tohi lasta vedada romu, mil kõik jupid küljes ja tuled-klaasid terved. See peegeldab seaduste poolelt 1990ndate suhtumist autosse kui "pühasse lehma", mil kasutatud Ford Sierra tähendas unistuste tippu.

Autoturul jätkuvad pahatihti veel 1990ndad. Tõhusaks "abiks" on "Leedu autotööstus", kust voolab avariide järel üles klopitud, kuid sageli eluohtlike vigadega sõidukeid. Ilmselt jäävad linna käed üksinda siin romude vastases võitluses lühikeseks. Seda vaatamata, et tänu mupo jõupingutustele koristati linnast mullu ära rekordarv ehk ümmarguselt 600 autolaipa.

Kui Poolas on vähemalt maks auto registreerimisel mootori töömahult, siis Eestis pole ainsa EL-i riigina veel ühtki automaksu. Üsna ilmselt on automaks õrn teema, sest lööks ennekõike väiksema sissetulekuga inimesi. Kuid nii või teisiti vajaksime jõulisemat riiklikku sekkumist. Vajaksime seadusemuudatusi, mis lubaks aastaid ilma liikluskindlustuseta, ühel kohal seisvaid sõidukeid romudeks tunnistada.

Kindlasti oleks mõttekoht, kas laiendada tasulist parkimist nendesse kohtadesse eriti just paneellinnaosades, mis kipuvad rohkem ummistuma. Nõnda nagu viitab ka roheliste erakonna üks juhtidest Züleyxa Izmailova, ei tapaks 10-20-eurone parkimistasu kuus sõiduki kohta tegelikult kedagi. Küll aga paneks mõtlema niisama seisvate autode omanikke.

Iga linlane, kellel auto tänaval või parklas juba kuid paigal seisnud, võiks endalt küsida: kas mul on teda edaspidi vaja või puudub taolisel igaks-juhuks-hoidmisel mõte? Eriti ajal, mil märksa odavam on inimesel, kes iga päev ei sõida, võtta vajadusel rendiauto. Vanaautost vabanemiseks saab alati nõu ja abi küsida munitsipaalpolitseist.

Laadimine...Laadimine...