JUHTKIRI: Tervema  homse nimel

Pikaleveninud talvevaheajalt igatsevad koolimajja sõprade seltsi ka suurimad seanahavedajad. Paljud õhkavad oma hobide järele. Kaua sa ikka kelgutad või kaubanduskeskuses hängid, tahaks ka savi voolima või maadlusmatile mürama. 

Pilt: Maksim Toome

JUHTKIRI: Tervema homse nimel

Krista Kiin

Pikaleveninud talvevaheajalt igatsevad koolimajja sõprade seltsi ka suurimad seanahavedajad. Paljud õhkavad oma hobide järele. Kaua sa ikka kelgutad või kaubanduskeskuses hängid, tahaks ka savi voolima või maadlusmatile mürama. 

Laste vanemad ei raatsi ka kogu aeg teise maakonda sõita, et sauna ja spaasse saaks. Veelgi nukram on vaadata vanu reisipilte senistel kirglikel  rändajatel, kelle tiivad – nagu ka taevast maa peale sunnitud teraslindude omad – on kuude kaupa kärbitud.

Kuni nakatumisnäit lööb aina uusi rekordeid, tundub vaktsineerimine tunneli lõpus ainukese valguskiirena. Ent leidub neidki, kes on otsustanud end mitte vaktsineerida lasta. "Need hirmud on sageli irratsionaalsed ja põhinevad ammu ümber lükatud linnalegendidel-rahvajuttudel," tõdes perearstide seltsi esinaine Le Vallikivi. Teadustööd, mis on koroonavaktsiini taga, tasub end juba vaktsineerida lasknud perearstide kinnitusel usaldada.

Hoolimata sellest, et tänu vaktsineerimistele on seljatatud mitmeid raskeid nakkushaigusi, on vaktsineerimisvastasus WHO andmetel saanud üheks suuremaks terviseohuks maailmas. Ka Eestis kasvab viimastel aastatel järjekindlalt vaktsineerimisest keelduvate lastevanemate ja eri haiguste vastu kaitseta jäävate laste arv. Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul on Eestis 10 000 kuni 14-aastast last vanemate vastuseisu tõttu leetrite vastu vaktsineerimata. 1960ndatel laialdaselt kasutusele võetud leetrivaktsiini peetakse läinud sajandi üheks suurimaks läbimurdeks tervishoius. Millenniumivahetuseks oli varem miljoneid mõjutanud haigus arenenud riikides sisuliselt alistatud.

Ka tuntud lastearst Adik Levin on meenutanud, kui suur oli vanadel aegadel laste suremus ning kuidas vaktsineerimine on seda kurba statistikat muutnud.

Covid-19 on senitundmata viirus ja selle esile kutsutud haiguse kulg pole meile veel päriselt selge. Nagu aastate eest Ebola viiruse tekitatud nakkuse korral, võivad Covid-19 nakkusest tulenevad tõsised tervisehädad ilmneda mitu kuud – või isegi aastaid – pärast näilist tervenemist viirusnakkusest. Seda olulisem oleks, et suudaksime vaktsineerimisega Covid-19 viirusnakkuse kiiresti kontrolli alla saada. Mida rutem laseme end vaktsineerida, seda kiiremini saame naasta harjumuspärase elu juurde. Piiranguid ja pause on kogunenud varsti juba aasta jagu.
Uue aasta stardipakul tahaks väga, et meie kaaskondsed ei lähe  oma seisukohtade kujundamisel pseudoteaduse õnge, vaid teevad  realistlikke otsuseid. Iga inimese organismi kaitseb küll immuunsüsteem, kuid iseseisvalt ainult teatud piirini. Meist igaühe võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta.

Laadimine...Laadimine...