Ka haruldastele liblikatele ja lindudele meeldib Tallinn

Tallinna loodus on nii puhas, et siin elab 73% kaitsealustest loomaliikidest, lisaks asub linnas Põhja-Eesti suurim nahkhiirte talvituskoloonia.

Pilt: Scanpix

Ka haruldastele liblikatele ja lindudele meeldib Tallinn

Ragne Jõerand

Tallinna loodus on nii puhas, et siin elab 73% kaitsealustest loomaliikidest, lisaks asub linnas Põhja-Eesti suurim nahkhiirte talvituskoloonia.

Kuna Tallinn kandideerib 2018  aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlile, on muu hulgas oluline, et linnas oleks lisaks innovatiivsetele uuendustele endiselt säilinud ka elukeskkond, kus taimed, loomad ja linnud end turvaliselt tunnevad. Rohelise pealinna tiitlile kandideerija peab vastama 12 keskkonnanõudele, millest üks on ka bioloogiline mitmekesisus. 

Säästva Arengu programmi vanemeksperdi Meelis Uustali sõnul elab Tallinnas praegu  kokku 1191 loomaliiki. Kõige enam ehk 566 liiki leidub siin ööliblikaid, neile järgnevad linnud 248 eri liigiga, kellest 94 on looduskaitse all. Tallinnas elab 44 liiki imetajaid, neist looduskaitsealuseid 12 liiki. "Väärib ka märkimist, et Tallinnas on oma asupaiga leidnud Põhja-Eesti suurim nahkhiirte talvituskoloonia," nentis Uustal. "Lisaks on lindude pesitsustihedus siin 900 paari ruutkilomeetri kohta."

Viis looduskaitse all olevat roomajat

Huvitav on teada, et Tallinnas elab ka viis looduskaitse alla olevat roomajat ning linn on rikas eri taime- ja seeneliikide poolest – ühtekokku on neid siin 1509.

"Meie linna elurikkaimaks piirkonnaks on Astangu, kus paikneb suur roheala, mida läbib päevaliblikate liikumiskoridor ning Lääne-Tallinna lindude rändetee. Paraku pole  Astangu alad võetud looduskaitse alla ja arendajad tahavad endiselt seda piirkonda pigem välja ehitada," rääkis Uustal. "Tundub, et looduskeskkonnale nii olulise koha nagu Astangu kaitse alla võtmine käib riigile üle jõu, ja kui seal kaitsekorralduslikke tegevusi ellu viia ei saa, jäävad sealsed elupaigad tasapisi isolatsiooni ja hääbuvad."

Ka tavaliigid võivad hääbuda

Uustal rõhutas, et nii nagu linnade elurikkus on tekkinud kogemata, nii see ka hääbub. "Heade ja kehvade elupaikade arv linnas on piiratud ja aja jooksul väheneb veelgi, seetõttu võivad praegu täiesti tavalised liigid muutuda haruldaseks, aga just tavaliigid on linnakeskkonnas kõige olulisemad."

Oma osa võimalikus hääbumises mängib Uustali sõnul tõsiasi, et ülevaade elustikust ja looduspaikadest on puudulik, elustiku seiret ei toimu ning suured kaitsekorralduslikud projektid puuduvad. "Samas pole Tallinna looduskeskkonna olukord teiste Euroopa linnadega võrreldes sugugi halb. Meil on siiski veel säilinud mitmed loodusväärtuslikud alad, ka kaitsealuseid liike on rohkesti. Ja mis peamine – Tallinna elurikkuse tegevuskava on valmimas ja aitab olukorra paranemisele kindlasti kaasa," ütles Uustal.

Laadimine...Laadimine...