Kas hommikuse nohuga tuleb minna koroonatestile?

Kontrast väljas valitseva külma ja sooja keskkütteõhu vahel suurendab paljudel ninakinnisust ja -kihelust ning aevastamist. Nii mõndagi korterielanikku vaevab nn „hommikunohu.“ Kuidas aga teada saada, et sümptomid on tingitud limaskestade kuivusest, mitte koroonaviirusest?

Pilt: Elmo Riig / SCANPIX

Kas hommikuse nohuga tuleb minna koroonatestile?

Krista Kiin

Kontrast väljas valitseva külma ja sooja keskkütteõhu vahel suurendab paljudel ninakinnisust ja -kihelust ning aevastamist. Nii mõndagi korterielanikku vaevab nn „hommikunohu.“ Kuidas aga teada saada, et sümptomid on tingitud limaskestade kuivusest, mitte koroonaviirusest?

„Praegusel hetkel võib soovitada, et alati kui tekib kahtlusi, kas üks või teine sümptom võib olla põhjustatud koroonaviirusest, tasub testima minna,“ soovitas Helsingi ja Uusimaa (HUS) haiglaregiooni nina-, kõrva- ja kurguhaiguste osakonna peaarst, allergoloogia eriarst Maija Hytönen Helsingin Sanomat vahendusel. „Pelgalt nohu tunnused nagu ninakinnisus, lima sekretsioon, kihelus või aevastamine ei tähenda veel koroonaviirusse nakatumist. Teisalt aga võib Covid-19 kulgeda täiesti sümptomiteta, niisiis annab test kindluse.“

Hytönen lisas, et kui nohule lisanduvad palavik, köha, lihasvalud, väsimus, peavalu, kõhulahtisus või muutused lõhna- ja maitsemeeles, või kui on toimunud kokkupuuteid koroonahaigega, tuleb tingimata testima minna.

Ninakinnisust saab leevendada

Ninakinnisust ja ebamugavustunnet seostatakse sageli külma aastaaja ja keskküttega, kuid Hytöneni sõnul ei leidu nende kahe omavaheliste seoste kohta kuigi palju teaduslikku tõendusmaterjali.

Ka HUS-i nina-, kõrva- ja kurguhaiguste kliiniku poolt läbiviidud küsitluses ei ilmnenud, et aastaaegade vaheldumine patsientide ninakaebusi oluliselt mõjutaks. Hytönen märkis küll juurde, et sageli olid kliiniku patsiendid juba harjunud nina limaskesti niisutama. „Ka ma ise kasutan talviti nina niisutajaid, mida suvel vaja ei lähe,“ lisas Hytönen.

Ninakinnisus ei ole iseenesest täiskasvanu jaoks ohtlik ja seetõttu kiputakse nina tervisega seotud sümptomeid alahindama. Viimast ei tohiks ometi teha, kuna ninahingamistakistused võivad põhjustada üllatavalt suuri ebamugavusi. „Näiteks võib häiruda ööuni, samuti suureneb limaskesta maht ninaõõnes ja õhu liikumiseks jääb vähem ruumi. Lõhna- ja maitsemeel töötavad halvemini, kui nina on kinnine,“ loetles Hytönen.

Ninaõõne limaskesta normaalset talitust soodustada ja ninakinnisust leevendada aitavad apteegis müüdavad ninaspreid või -tilgad. Samuti võib ninaloputust teostada ninaloputuskannu või -seadme abil. Kui kodusest niisutamisest pole tolku, soovitas Hytönen külastada arsti. Kui varasemalt raviti limaskesta vohandeid (polüüpe) suuresti kirurgiliselt, rakendatakse nüüd eeskätt medikamente. Uuringutest nähtub, et kergelt sümptomaatiline sinusiit paraneb kortisoonpihusti ja nina niisutamise abil. Kui põletik muutub pikaajaliseks või sellega kaasnevad märjad eritised ja bakterid, lisatakse ravile ka antibiootikum.

Hytönen toob ära mõned uued teesid nina ja nohu kohta:

  • Nina tundub hommikuti kinni

Magades keha vedelikuringlus halveneb ja vedelik koguneb ninakäikudesse, mis muudab nina hommikul kinniseks. Enamasti on mõjud nii kerged, et neid ignoreeritakse. Tavaliselt kaob ninakinnisus umbes veerand tunniga või paari nuuskamise järel. Kui hommikune ninakinnisus on väga häiriv, peaks külastama arsti.

  • Kinni on üks ninasõõre

Kui öösiti kipub kinni jääma üks ninasõõre, võib see olla tingitud ühel küljel magamisest. Nähtuse täpne põhjus pole teada, kuid tegemist võib olla lihtsalt gravitatsiooni mõjuga. Kui ​​ninasõõre on pidevalt kinni, võib tegemist olla ka kõrvalekaldunud ninavaheseinaga.

  • Pooleteisttunnine tsükkel

Parema ja vasaku ninasõõrme ummistumine võib varieeruda ka seetõttu, et meist peaaegu kõigil on nn ninatsükkel. See tähendab, et limaskestade turse varieerub: mõnikord jääb kinni parem sõõre, teinekord vasak. See tsükkel kestab umbes poolteist tundi. Põhjust pole täpselt teada, kuid nähtust seostatakse nina limaskesta puhastumise ning viiruste ja bakterite tõrjumisega. Nina oluline ülesanne on nimelt puhastada õhku alumiste hingamisteede tarvis. Kopsu jõuab soe, niiske ja puhastatud õhk.

  • Suu kaudu hingamine

Inimesed hingavad päevas 10 000 kuni 20 000 liitrit õhku. Õhku hingatakse läbi nina enamasti puhkeolekus või rahulikult liikudes. Joostes või treenides ehk füüsilise pingutuse korral on igati normaalne ja asjakohane hingata suu kaudu.

  • Liiga lahtine ninaõõnsus tundub kinnisena

Nina võib võrrelda jäämäe tipuga. Ninaõõs on ninaotsast mõõdetuna seitse sentimeetrit pikk ja tegemist ei ole kahe toru vahelise sirge kanaliga. Nina koosneb välisest karkassist ehk luudest ja kõhredest ning ninaõõnest, mis on kõhrelise ninavaheseinaga kaheks osaks jagatud. Ninakarbikud on nina külgseintes asuvad limaskestaga kaetud luulised väljavõlvuvused. Tänu neile on õhuvool turbulentne, st õhk ringleb ninas ja mustus kleepub hästi limaskestadele. Ninaõõnes võib olla struktuurseid kõrvalekaldeid, näiteks vahesein võib olla kaldus. Õõnsusse võivad olla kasvanud polüübid, s.o nina limaskesta sopistused, mille põhilisteks sümptomiteks ongi ninakinnisus ja lõhnatunde kadumine. Ninakinnisust võib tekitada ka gripi või allergia põhjustatud limaskestade turse.

Veel paarkümmend aastat tagasi arvati, et ninakinnisust võib ravida kirurgilise sekkumisega – mida avaramaks ninaõõnsused lõigata, seda vabamalt saab hingata. Hiljem on leitud, et kui ninaõõs tehakse operatsiooniga liiga lõdvaks, ei ringle õhk ninaõõnes enam tavapärasel moel ja inimene kogeb seda kui ninakinnisust. Tegelikult on ninaõõnsus siis liiga lahti.

  • Nina tilgub pidevalt

Teinekord ei leidu tilkuvale ninale ehk vesisele eritisele mingit põhjust. Sel puhul räägitakse vasomotoorsest riniidist, millega reeglina ei seostu ninakinnisust. Vasomotoorne tähendab seda, et põletikul on seos nina limaskestade verevarustusega. Sagedasi hakkab nina tilkuma temperatuuride vaheldudes, aga ka kuuma suppi või vürtsikat toitu süües. Vaevus süveneb vanusega. Tõsisematest ravimeetoditest soovitatakse kortikosteroide.

  • Pidevad nohusümptomid

Allergiline riniit ehk maakeeli allergiline nohu on sageliesinev terviseprobleem. Tegemist on allergilise põletikuga ninas ja ninakõrvalkoobastes. Põletik ei teki mitte külmetusest ega bakteritest, vaid organismi ülitundlikkuse tõttu mingi aine (allergeeni) suhtes. Allergilise nohu sümptomid mööduda tunni või kahe pärast, kui kokkupuude allergeeniga on lõppenud. Aastaringsete allergiate korral sümptomid tavaliselt püsivad. Levinumaid allergeene on võimalik nahatestide või vereanalüüsidega kindlaks määrata. Tänapäeval leidub allergia vastu mitmeid häid ravimeetodeid.

  • Limaskestade tööd mõjutavad hormoonid

Menopausi ajal ja vanuse kasvades kipuvad ninas ja suus olevad limaskestad sageli kuivama. Kui nina limaskestad on kuivad, võib nina tunduda kinnisena isegi siis, kui limaskestad pole turses. Rasedus omakorda võib turset soodustada. Raseduse lõppfaasis võib turse tagajärjel tekkida ka pikaleveninud põskkoopapõletik.

  • Aevastamine võib johtuda allergiast

Praegusel maskikandmisajal võivad tundlikud rohkem aevastada, kuna riidest maskidelt irdub pärast pesemist välja mustust või tolmu. Aevastamine ei ole ohtlik inimesele endale, küll aga ümbritsevatele. Isegi tervel inimesel leidub ninas baktereid ja viirusi – lisaks koroonaviirusele –, mis aevastades võivad levida. Kuid sage korduv aevastamine ei ole siiski normaalne, seetõttu tuleks põhjus (võimalik allergia) välja selgitada arsti juures.

  • Mentool ei ava kinnist nina

Köhapastille reklaamitakse mõnikord viisil nagu avaks nendes sisalduv mentool või eukalüpt kinnise nina. Tegelikult seda mõistagi ei juhtu. Küll aga aktiviseerivad mentooli sisaldavad köhapastillid nina sensoorsed närvid viisil, mida inimene tajub kui kinnise nina lahtiminekut.

Laadimine...Laadimine...