Kersti Kaljulaid: MMS-i usku on kõrgharidusega inimesi ja lausa arste

Presidendi sõnul on 21. sajand sotsiaalmeedia ehk kiire kuulujutu sajand, mis võimaldab kiirelt koonduda, mitte ainult teadusel põhineval infol, vaid ka ebateaduslikul. 

Pilt: Albert Truuväärt

Kersti Kaljulaid: MMS-i usku on kõrgharidusega inimesi ja lausa arste (2)

Jaanika Valk

"Meie tavapärane meetod, haridus, ei suuda miskil põhjusel oma tööd ära teha. MMS-i usku on kõrgharidusega inimesi ja lausa arste. Lõputute lahjenduste suhkruterakestel serveerimise usku samuti," ütles president Kersti Kaljulaid Tartu Ülikooli koroonakonverentsil.

Presidendi sõnul on 21. sajand sotsiaalmeedia ehk kiire kuulujutu sajand, mis võimaldab kiirelt koonduda, mitte ainult teadusel põhineval infol, vaid ka ebateaduslikul. "Tänapäeva teadlastel on keeruline ülesanne. Kuidas tagada, et ühiskond püsiks teadlaste arvamusele, nende tööle ja selle tulemustele, see tähendab siis teadmistele, vastuvõtlik?" küsis Kaljulaid.

"Ei ole enam haruldane, kui teleprogrammis tegeletaksegi absurdsete väidete ümberlükkamisega. Näiteks olen näinud dokumentaalfilmi, kus käidi ringi USA-Mehhiko piiril ja otsitigi neid inimesi, kellele George Soros oli maksnud 25 dollarit, et nad USA-sse tuleks. Ma veel ei ole näinud dokki, mis püüaks tõestada, et maakera on lapik, aga olen ka erakordselt vähe ekraani vaatav inimene. Kindlasti on see dokk olemas," lisas president.

Kõigile ei ole teaduslik maailmapilt arusaadav

Presidendi sõnul on inimene paraku juba selline, et on loomulik, et kõigile ei ole teaduslik maailmapilt arusaadav. "Inimene on selline. Kahtle kõiges, see on ju nii teadlaste kui ratsionaalse maailmakäsituse suhtes skeptiliste inimeste loosung. Kuidas siis teha vahet?" küsis ta.

"Ja peaküsimus – kui teemegi selge vahe, siis äkki jääb ikkagi ka midagi head avastamata? Äkki on mõnel ääremõtlejal vaatlusandmete põhjal tehtud järeldustes ka õigus, aga me ei kuula teda, ei uuri tema vaatlusandmete põhjust, mis võib erineda tema enda arvamusest?" lisas president.

Presidendi sõnul on ka ääremõtetel oma oluline roll teadusajaloos. "Osa neist, kes suudavad mõelda mõeldamatut või märgata midagi, mille kohta inimkonnal teadmine puudub, on teinud olulisi avastusi. Mõelgem kasvõi penitsilliini avastamisele, mis ei olnud just järjekindla ehitava laboratoorse töö tulemus," ütles ta.

President rõhutas, et võiksime püüda mõista neid, kelles vohab võime teha leviva info pealt nina või istmikutundele tuginedes järeldusi. "Mõistkem lihtsalt, et tegu on atavismiga – inimese ürgse loomusega, mis aitas baasteadmiste puudumisel, tuhandete aastate pikuse teadustegevuse puudumisel paremini ellu jääda ja panna aluse muuhulgas ka inimkonna teadmiste kogunemisele," lisas ta.

Tanel Kiik: libauudiste taga on inimlik rumalus või ärihuvid

"Teame, et võrreldes kevadega on Eesti riigi teadlikkus oluliselt kõrgem ja valmisolek suurem, aga muutunud on inimese hoiakud. Osa ühiskonda on kohanenud, läinud tõesti üle arukale käitumisviisile, kes töötavad heas mõttes kaasa ja ei oota, et keelatakse ja käsitakse, vaid panustavad proaktiivselt, aga on ka neid, kes ootavad ainult rangeid keelde ja korraldusi ning lähtuvad põhimõttest, et mis pole keelatud on lubatud. Viiruse tõrjel sellised mõtteviisid kahjuks kasu ei too," ütles Kiik.

Sotsiaalministri sõnul on probleem ka libauudiste ja valefaktide levitajatega. Inimestega, kes püüavad selgeks teha, et on ka alternatiivne teadus ja meditsiin ta aga nõus ei ole. "Võime valida meditsiini ja teaduse või väljamõeldiste, libafaktide vahel. Soovitan soojalt tervishoiu ja teadusvaldkonna eksperte kuulata," lausus ta.

Kiige sõnul peavad teadlased võitluses valefaktidega astuma ebamugavastesse debattidesse keskkondades, millega teadlased pole tavapäraselt harjunud. On selleks siis sotsiaalmeedia, erinevad videokanalid või uudisteportaalid. "Ei saa vastu domineerida valeinfo levitajad, inimesed, kelle tegelikud ambitsioonid ja eesmärgid polegi tihti lõpuni teada," lisas Kiik.

Iga valeuudise levik õõnestab sotsiaalministri sõnul riigi ja teadlaste autoriteeti ning vähendab viiruse leviku tõkestamise meetmete efektiivsust. "See on koht, kus tervishoid ja riik tervikuna peavad märksa enam mõtlema, kuidas kõnetada inimesi, kes libauudistest vaimustusse satuvad, nende järgi oma otsuseid teevad ja kuidas ära tunda, mis hetkel on libauudiste levitamise taga inimlik rumalus ja mis hetkel pahatahtlikkus või mõne muu riigi või ettevõtte ärihuvid," lisas ta.

"Enamik inimesi on väga selgelt Eestis vastutustundlikud ja saavad aru, et oleme jõudnud igas mõttes otsustavasse faasi. Lähinädalad näitavad, kas saame jõulud veeta rahulikult pere ja sõprade ringis või tuleb meil teha seda kriisiolukorras," ütles Kiik, et väga palju otsuseid ja tulevikuvaatavaid valikud teevad inimesed ise ning neid ei saa keegi ette kirjutada.

Kiige sõnul saab ta väga hästi aru, et inimestel on tekkinud väsimus ja tüdimus, sest koroonaküsimused on varjutanud muid teemasid juba 10 kuud. "Mis seal salata, ei ole see ka minust mööda läinud, aga praegu ei ole hea aeg, kus käega lüüa või vaimse tervise muredele alla vanduda. Tuleb end igas mõttes kokku võtta, olla oma lähedastele toeks, tehes seda vajadusel distantsilt. Üheskoos pingutades paistab tunneli lõpus üha enam valgust," ütles Kiik pidades silmas vaktsiini ja tarneid, mis varem või hiljem Eestisse jõuavad.

 

 

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...