Kiik: Eesti küsis kiirkorras vaktsiini Saksamaalt

"Praegune murekoht on tõesti ainult see, et pole seda riiki ega vaktsiinitootjat, kes ütleks, et näete, siin on vaktsiinid, palun võtke," selgitas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Pilt: Rene Suurkaev/ Foto on illustreeriv
Tervis Eesti

Kiik: Eesti küsis kiirkorras vaktsiini Saksamaalt (1)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Samas püsib lootus, et järgmistel kuudel jõuab Eestisse rohkem vaktsiine. Eelkõige on oodata suuremaid tarneid Pfizer/BioNTechilt ja AstraZenecalt. Moderna tarned suurenevad alles teises ja kolmandas kvartalis," rääkis tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

Kiik rääkis, et kiiremas korras vaktsiinide saamiseks on pöördutud Saksamaa ja Euroopa tervisevoliniku poole, ühtlasi kaardistatakse  AstraZeneca vaktsiinide laojääke erinevates Euroopa riikides, vahendas BNS Postimeest. 

Kiik rääkis, et kirjutas Saksamaa terviseministrile küsimusega, kas riik saaks Eestile vaktsiine müüa või laenata. Saksa terviseminister vastas, et see vajab laiemat poliitilist kokkulepet. "See on ka arusaadav, sest tõesti, vaktsiinid on hetkel defitsiit üle Euroopa," ütles Kiik. "Sarnased palved oleme tegelikult saatnud ka Euroopa Liidu tervisevolinikule, mis puudutab Pfizer/BioNTechi uue tehase tootmisvõimsust, et sealt suunata Eestile kiiremas korras vaktsiine, kui graafik ette näeb."

AstraZeneca vaktsiinide laojääkide olemasolu kaardistatakse Kiige sõnul just selles valguses, kas on riike, kes oleks valmis neid kas siis müüma või tasaarveldama, et Eestis oleks võimalik kiiremini vaktsineerimist korraldada. "Praegune murekoht on tõesti ainult see, et pole seda riiki ega vaktsiinitootjat, kes ütleks, et näete, siin on vaktsiinid, palun võtke. Pigem on vastupidi ehk kõigil tootjatel, kes on saanud müügiloa, on raskusi olnud kokkulepitud tarnegraafikute täitmisel," rääkis Kiik.

"Samas püsib lootus, et järgmistel kuudel jõuab Eestisse rohkem vaktsiine. Eelkõige on oodata suuremaid tarneid Pfizer/BioNTechilt ja AstraZenecalt. Moderna tarned suurenevad alles teises ja kolmandas kvartalis," rääkis Kiik.

Ta tõdes, et valeootused vaktsineerimise kohta on üks kolmest põhjusest, miks praegu on viirusega Eestis nõnda halvasti. "Ühest küljest on inimesed väsinud ja kurnatud kogu sellest Covid-19 kriisist, mis on aasta aega kestnud. Teisest küljest tõesti me tegime järjest teatud leevendusi nii haridusvaldkonnas kui laiemalt, püüdes ühiskonnaelu avatust säilitada kriisitingimustes," rääkis Kiik.

"Ja kolmandaks kindlasti on tekkinud mingisugune valeootus, et vaktsineerimine on alanud, et kohe-kohe läheb kõik korda. Tegelikult on ju teada, et vaktsineerimise mõju nakatumise näitajatele saab saabuda siis, kui meil on valdav osa või arvestatav osa elanikkonnast vaktsineeritud."

Praegu on Eesti elanikest vaktsineeritud ainult kuus protsenti ning see pole kindlasti piisav, et viiruse levikut märgatavalt alla tuua. "Nakatumisnäitajaid me saame langetada ainult siis, kui me ise oma liikumist vähendame, erinevaid piiranguid kehte

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...