Kiik: libauudistega võitlemisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata

Sotsiaalminister Tanel Kiik vastas Riigikogu sotsiaalkomisjonis komisjoni liikme Liina Kersna (pildil) küsimusele, kes tundis muret sotsiaalmeedias seoses vaktsineerimisega leviva valeinfo pärast, millele tema hinnangul reageeritakse liiga aeglaselt.

Pilt: Mats Õun

Kiik: libauudistega võitlemisele tuleb rohkem tähelepanu pöörata

Erki Varma

"Uuringud on näidanud, et Eestis on nende inimeste osakaal päris kõrge, kes suhtuvad küllalt madala filtriga selliste uudiste levitamisse. See on globaalne probleem, sellega tuleb tegeleda," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik vaktsineerimisega seotud libauudiste levikut kommenteerides.

Kiige kinnitusel on kommunikatsioonile väga palju rõhku pandud vaktsineerimisplaani koostamisel. "Vastavalt valitsuse otsusele oleme kokku leppinud täiendava vaktsineerimiskampaania rahastamise, mis põhiosas käivitub siis, kui me jõuame juba riskirühmade, laiema elanikkonnani," rääkis Kiik.

Suur vastutus lasub inimestel endil

Tema sõnul teevad valdkonna kommunikatsiooniinimesed pidevat tööd, et monitoorida ja  parandada neid faktivigu, mis ilmuvad, kuid vahel jäädakse siiski ka hiljaks. "Valga perearstide näite puhul jah, seal läks mõned päevad aega, enne kui ümber lükati," tunnistas Kiik, kelle sõnul oli tegemist pühadeperioodiga, mil kogu info kokkupanek võttis kauem aega. "Nõus, et see oleks võinud toimuda kiiremini ja nõus, et tulebki edaspidi teha kiiremini."

Kiik vastas Riigikogu sotsiaalkomisjonis komisjoni liikme Liina Kersna küsimusele, kes tundis muret sotsiaalmeedias seoses vaktsineerimisega leviva valeinfo pärast, millele tema hinnangul reageeritakse liiga aeglaselt. "Näiteks Valga perearstide lugu, kus väidetavalt Valga perearstid keeldusid enese vaktsineerimisest kuna vaktsineerimise kõrvalmõjudena toodi välja halvatus, surm. Mina nägin seda vähemalt nädal aega sotsiaalmeedias, enne kui see ühemõtteliselt ümber lükati ja, ja ka suurde meediasse jõudis," muretses Kersna.

Kiik leidis, et väga palju on valeinfo levikul ka inimestel endil ära teha. "Eks ta sõltub alati ka sellest, milline on inimeste enda valmisolek selliseid põhjendamata väiteid uskuda ja levitada."

Üldine suhtumine koroonavastase vaktsiini tegemisse Eestis on Kiige hinnangul pigem hea. "Nende inimeste osakaal, kes soovivad Eestis koroonavastast vaktsineerimist, on 50-60 protsenti elanikkonnast. Umbes 20-30 protsenti on neid, kes on kahevahel ja siis on umbes 20 protsenti neid, kes mingil põhjusel ei soovi end vaktsineerida," rääkis Kiik, kelle sõnul on vastavaid küsitlusi tehtud alates eelmise aasta augustist.

Neist 20 protsendist, kes ei soovi end vaktsineerida, on Kiige hinnangul suurem osa inimesed, kes suhtuvad vaktsiini umbusklikult põhjusel, et seon väga uus asi, mille kohta neil ei ole veel piisavalt infot. "Selliseid täielikke vaktsineerimise vastaseid on kuskil kolm-neli protsenti," nentis Kiik, kelle sõnul on need inimesed samas häälekad, sotsiaalmeedias aktiivsed ning hästi organiseerunud.

Normaalne uuendustega kohanemise graafik

Terviseameti kriisistaapi juht Urmas Sule nentis, et vaktsineerimise suhtes kriitilisi inimesi on ka meditsiinitöötajate hulgas, kuid see on uue asja puhul täiesti normaalne olukord. "Igasugune muutus tekitab inimestes ju vastuseisu ja kui me mõtleme, millega me siis hetkel tegelemas oleme, siis on tegemist klassikalise muutuse graafikuga, mille peab ühiskonnas läbi käima - on innovaatorid, siis on varajased liitujad, hilised liitujad ja siis kõige lõpus sörkijad," selgitas Sule.

Kui kõik inimesed oleksid kohe 100 protsenti nõus vaktsineerima, oleks Sule hinnangul olukord kahtlane. "Olukord, kus kõik on poolt või kõik on vastu, näitaks, et meil on kas natukene mitte nii sügavalt mõtlevad töötajad või siis väga tõhusat ajupesu," leidis Sule.

Praegune olukord, kus inimeste valmisolek end vaktsineerida on suurem kui riigi võimekus seda pakkuda, on vaktsineerimismaratoni alguses Sule kinnitusel väga hea. "Me peame kõik aru andma, et maraton saab olema pikk ja algul ei tohi energiat liiga palju kulutada. Isegi kui me alguses natuke vaidleme teineteisega, siis see on normaalne, seda tasub alati alguses teha. Hetkel tuleb keskenduda eelkõige nendele inimestele, kes on valmis panustama, küll me jõuame nende hiliste adapteerujatega ka toimetada."

 

Laadimine...Laadimine...