Kiik: seaduse muutmisega on võimalik anda maskikontroll otse politseile

Terviseminister Tanel Kiik (KE) ütles ERR-ile, et toetab nakkushaiguste tõrje seaduse muutmist nii, et nina ja suu katmise kohustuse asemel tuleks konkreetselt maskikandmise kohustus. Tema sõnul oleks võimalik seadust muuta ka nii, et maskikandmise järelevalve läheks otse politseile.

Pilt: Mats Õun

Kiik: seaduse muutmisega on võimalik anda maskikontroll otse politseile

Terviseminister Tanel Kiik (KE) ütles ERR-ile, et toetab nakkushaiguste tõrje seaduse muutmist nii, et nina ja suu katmise kohustuse asemel tuleks konkreetselt maskikandmise kohustus. Tema sõnul oleks võimalik seadust muuta ka nii, et maskikandmise järelevalve läheks otse politseile.

Kiik selgitas, et seni on Eestis kohustus nina ja suu katmiseks, aga see ei pea olema tingimata maskiga. Ministri hinnangul võiks aga teha kohustuslikuks just konkreetselt maskikandmise.

"See on tõesti arutelukoht, kas peaks selle konkretiseerima, asendama nina ja suu katmise küsimuse maskikandmise kohustusega. Ma isiklikult arvan, et on õige seda teed minna, aga ka siis peavad jääma teatud erisused just neile, kellel on see päriselt põhjendatud," sõnas ta.

Kiik lisas, et seadusega on võimalik muuta ka seda, kes maskikandmise järelevalvet teeb.

"Järelevalve pool on tõesti praegu läbi terviseameti, kes teeb seda koostöös PPA-ga ametiabi raames, aga on võimalik muuta seadust ka nii, et oleks võimalik anda järelevalvefunktsioon otse PPA-le. See oleks selles vaates kindlasti mõistlikum, kuna PPA on oma ressursilt ja organisatsioonilt terviseametist umbest 20 korda suurem ehk arusaadavalt on neil rohkem nii võimekust kui ka kogemust mistahes avaliku järelevalve teostamisel," rääkis minister.

Teisipäeval läksid Äripäevast ringlema sotsiaalministeeriumi asekantsleri Maris Jesse sõnad, et koroonavaktsiini digiregistratuur käivitub Eestis maikuust ja massvaktsineerimine algab sügisest, kuigi seni on räägitud, et see kõik algab tegelikult varem.

Digiregistratuur praegu tehniliselt juba valmis

Kiik ütles, et Jesse jutust on valesti aru saadud. Teisipäeval sotsiaalmeedias kirjutas Jesse ise, et praegu on vaktsineerimine avatud eelkõige riskirühma inimestele ja teatud eesliinitöötajatele ning alates maikuust on see avatud kõigile olenevalt sellest, kui palju vaktsiini on. "Me teame, et vaktsiini ei ole maikuus kohe kõigi täiskasvanute vaktsineerimiseks. Seepärast ei ole realistlik oodata täna teadaolevate lepingute ja vaktsiinikoguste juures juunikuuks täisvaktsineeritust," selgitas ta.

Kiik ütles, et põhiosas on digiregistratuur praegu tehniliselt juba valmis, vaja on veel teha tavapärased süsteemide käivitamisel nõutud katsed.

"Järk-järgult see (digiregistratuur - toim.) laieneb ehk avatakse erinevatele sihtrühmadele. Kõigepealt räägime erinevatest näiteks elutähtsa teenuse osutajatest - haridusvaldkond, siseturvalisus. Aga samamoodi räägime teatud vanusegruppidest ehk laiemale elanikkonnale käivitub mõnevõrra hiljem, nii on algusest peale planeeritud, vaktsineerimine ongi tehtud rühmade kaupa. Laiema elanikkonna vaktsineerimise võimaluse me avame maikuus ja see on eesmärgiks seatud. Ma ei näe hetkel vaktsiinigraafikuid vaadates põhjust seda eesmärki muuta," rääkis Kiik.

"Tõenäoliselt, mida asekantsler võis silmas pidada, on see, et sügiseks oleme jõudnud laiema elanikkonna vaktsineerimiseni selles vaates, et valdav osa Eesti täisealisest elanikkonnast on selleks ajaks vaktsineeritud, mitte see, et alles siis see võimalus avaneb. Sellist sihti me pole kindlasti seadnud," lisas ta.

Sügiseks on suur osa vaktsineeritud

Kiige sõnul ei anna ka järgnevatel kuudel saabuvad vaktsiinikogused põhjust muud arvata.

"Arvestades seda, et meile tuleb järgmistel kuudel igas kuus suurusjärgus 200 000, teises kvartalis tõenäoliselt rohkem, vaktsiinidoosi, siis kindlasti on meil võimekus tagada, et alates maist ja suve jooksul kõik elanikud järjest vaktsineerimisvõimaluse saavad, kes seda soovivad. Ja sügiseseks viiruseperioodiks, võimalikuks uueks puhanguks oleks juba valdav osa Eesti täisealisest elanikkonnast ennast vaktsineerinud," ütles minister.

Kui eelmisel nädalal jäi Eestisse saabumata 25 000 doosi AstraZeneca vaktsiini, siis kõik selleks nädalaks planeeritud doosid on juba kohal - esmaspäeval jõudis Kiige sõnul Eestisse 14 040 doosi Pfizer/BioNTechi vaktsiini ning teisipäeval 16 800 doosi AstraZeneca oma. Eelmisel nädalal saabumata jäänud doosid tasaarveldatakse Kiige sõnul märtsi jooksul.

Laadimine...Laadimine...