Kodu kaitseks soetatud relvast saab joomingu või tüli käigus väga ohtlik riist

Ülestõsumispühal, mis peaks olema üksmeele ja rahu aeg, toimus Tallinnas kaks tulistamist. Ühe puhul oli tegemist naabritevahelise arveteõiendamisega, teisel korral oli liiga pikalt pudelipõhja vaadanud mehel vaja end püssipaugutamisega välja elada. Mõlema „püssikangelase“ relvad olid legaalsed. 

Pilt: Scanpix

Kodu kaitseks soetatud relvast saab joomingu või tüli käigus väga ohtlik riist (1)

Dmitri Povilaitis

Ülestõsumispühal, mis peaks olema üksmeele ja rahu aeg, toimus Tallinnas kaks tulistamist. Ühe puhul oli tegemist naabritevahelise arveteõiendamisega, teisel korral oli liiga pikalt pudelipõhja vaadanud mehel vaja end püssipaugutamisega välja elada. Mõlema „püssikangelase“ relvad olid legaalsed. 

Nädalavahetusel sai politsei teate kahest tulistamisjuhtumist Tallinnas. Esimese neist 5. aprilli varahommikul, kui Vikerlase tänava ühes kortermajas oli naabrite vahelise tüli käigus saanud tulirelvast haavata 32-aastane mees, kes viidi haiglasse. „Politsei pidas kahtlustatavana kinni 40-aastase mehe, kes löömise tagajärjel saadud kehavigastuste tõttu samuti meedikute abi vajas,“ rääkis politsei pressiesindaja Helen Uldrich. „Tänaseks on tulistamises ja teisele inimesele raskete kehavigastuste tekitamises kahtlustatav mees vahi alla võetud.“

Sama päeva ennelõunal kella 11.15 ajal sai häirekeskus teate tulistamisest Tallinna kesklinnas Sügise tänaval. Esialgsetel andmetel tulistati vähemalt kolm lasku tulirelvast. Kuulid tabasid vastasmaja seina ning rikošeti tulemusena sai kahjustada vastasmaja korteri aken. Keegi õnneks viga ei saanud ning politsei pidas tulistamises kahtlustatavana kinni 43-aastase mehe. „Tegemist oli alkoholitarbimise käigus huligaansel ajendil toime pandud mõtlematu teoga,“ selgitas Uldrich. „Hetkel ei ole alust arvata, et eesmärk oli sihtida kedagi või midagi konkreetset.“
„See oli õnnelik juhus, et kuulid ei tabanud ühtegi inimest,“ ütles nädalavahetusel operatiivjuhi ülesannetes olnud Põhja prefekt Kristian Jaani. „Selline käitumine tulirelvaga võinuks ka palju kurvemini lõppeda. Politsei suhtub äärmise tõsidusega kõikidesse tulirelvadega seotud väljakutsetesse ning politsei tegevus selliste juhtumite puhul on jõuline ning kiire.“

Mõlema kõnealuse juhtumi puhul kasutati legaalseid – arvel olevaid – relvi, mis praegu on politsei valduses.

Politsei andmetel taotlevad inimesed relva reeglina jahi eesmärgil, sportimiseks ning elu ja vara kaitseks. Ometigi toimub Eestis aastas piisavalt palju kriminaalse hõnguga relvaintsidente, millel pole ennemainitud tegevustega midagi pistmist. Jakuigi püss ja alkohol ei käi kokku, on paljud
Eelmisel aastal registreeris politsei Uldrichi sõnul üle 60 tulirelvaga seotud juhtumi, neist 15 olid reaalselt seotud relvaga ähvardamise ja tulistamisega.

Tänase seisuga on Eestis 28 000 relvaomanikku ning arvel on 65 000 relva. 2014. aastal peatas politsei- ja piirivalveamet (PPA) 84 ning tunnistas kehtetuks 351 relvaluba. Eelmisel aastal registreeris politsei üle 60 tulirelvaga seotud juhtumi, neist 15 olid reaalselt seotud relvaga ähvardamise ja tulistamisega.

Relvaluba saavad taotleda kõik täisealised inimesed, mõne kitsendusega. Alates 18. eluaastast saab taotleda sporditulirelva, jahirelva, enesekaitseks gaasirelva ja sileraudset püssi, alates  21. eluaastast näeb seadus ette kõikide ülejäänud tsiviilkäibes lubatud relvade soetamist ja relvaloa taotlemise õigust. Relvaloa andmise otsustab PPA. Reeglina ei rahuldata relvataotleja soovi, kes on varasemalt pannud toime kas vägivalla- ja/või narkokuriteo, samuti autojuhi taotlust, kes on kõrvaldatud liiklusest alkoholijoobe tõttu. Sarnaste süütegude toimepannud inimeste puhul on PPAl võimalus relvaluba ka peatada.

Politsei kontrollib regulaarselt nii uute (relvaloa esmataotlejate) kui ka staažikamate (relvaloa vahetamise korral, kuna luba kehtiv viieks aastaks ning kahe või enama relva taotlejal) relvaloa ja relvade omanike eluaset ning relvade hoidmise tingimusi.
Rohkem kui kahe relva hoidmiseks tuleb kasutada metallist relvakappi, ühe relva puhul relvakapi nõuet ei ole, siiski peab aga relvaomanik tegema kõik selleks, et relv ei oleks kättesaadav ning nähtaval kohal ehk tagama turvalisuse. Relvade kollektsioneerimisel on nõutav juba relvahoidla.
Seadus otseselt ei piiritle lubatud relvade arvu ühele inimesele.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...