Koduarst päästab ohtlikust haigusest

"Hiljuti kutsuti meid välja kolmeaastase hingeldava ja nutuse lapse juurde," ütles Tallinna lastehaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Helke Nurm, kes ühena lastearstidest haigete laste juures kodus käib. "Kohapeal selgus, et lapsel on obstruktiivne bronhiit." Praeguseks on arst käinud juba 88 lapse juures.

Pilt: Scanpix

Koduarst päästab ohtlikust haigusest

Krista Kiin

"Hiljuti kutsuti meid välja kolmeaastase hingeldava ja nutuse lapse juurde," ütles Tallinna lastehaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Helke Nurm, kes ühena lastearstidest haigete laste juures kodus käib. "Kohapeal selgus, et lapsel on obstruktiivne bronhiit." Praeguseks on arst käinud juba 88 lapse juures.

Õnneks leidus kodus inhalatsiooniaparaat ning ka ravim sellise hoo leevendamiseks. Lisaks sai dr Nurm visiidi käigus õpetada  vanavanemaid lapse tervist hindama.

Tallinna lastehaigla arstide hinnangul on pisut üle kahe kuu kestnud koduarstiteenus end igati õigustanud. 10. jaanuari seisuga on kodus käidud 88 korral ja sel viisil haiglasse suunatud kolm  last. "Väljakutsete arv päevas on erinev, ühest kuni seitsme visiidini," ütles lastehaigla juht Katrin Luts. "Keskmiselt tuleb 3-5 väljakutset päevas." Dr Nurm lisas, et enamus kutseid on laste juurde, kes haigestusid just reedel või laupäeval ning kelle vanemad on mures, et äkki ei saa kohe esmaspäeval perearsti juurde aega.

Vanemad ootavad arsti peamiselt väikeste laste juurde. "Esimese kuuga oli laste keskmine vanus kaks aastat ning päris suure hulga moodustasid alla aastased abivajajad," selgitas dr Luts. "Tüüpilisemad probleemid on olnud kõrge palavik, köha ja hingamisraskused, aga ka kõhumured. Kolm last suunasime läbivaatuse põhjal haiglasse ning mõnele kirjutasime välja antibiootikume, kuna kiirabi retsepte väljastada ei saa."

Telefoninõust ei piisa

Enamasti on tulnud vanematele nõu anda, kuidas last ravida, mismoodi ja kui palju anda palavikuravimeid ning jälgida lapse tervist. "Haiglasse suunatakse laps, kelle puhul ei saa kohapeal otsustada, kas haigus on viiruslik või bakteriaalne, kas ta vajab antibiootikumiravi või mitte," ütles Nurm. "Sel juhul on olulised esmased analüüsid. Mõnikord vajab mitmeid päevi palavikus olnud laps haiglas tilkinfusiooni, et vedelikupuudust kõrvaldada."

Enamik koduvisiite lõpeb dr Nurme sõnul soovitusega esmaspäeval perearstiga ühendust võtta. Ette on tulnud ka ärevaid juhtumeid. Nurm meenutab kutset köhiva kolmeaastase juurde. "Kohapeal selgus, et lapsel oli obstruktiivne bronhiit, ta hingeldas ja oli nutune," rääkis ta. "Õnneks oli kodus inhalatsiooniaparaat ning ka ravim sellise hoo leevendamiseks."

Kuna lisaks emale-isale olid kodus vanavanemad, sai dr Nurm visiidi käigus kõigile korraga õpetada lapse tervise hindamist. "Kodus käimist võib pidada tavaliseks esmatasandi tööks, millega puutume kokku ka lastehaigla EMO-s valvetes olles," lausus Nurm. "Kuna meie koduvisiitidel ravi ei paku, siis kaebuste alusel eraldab kiirabi dispetšer keerulisemad juhud juba enne ja saadab kohale kiirabi."

Tallinn käivitas kuni kaheksa-aastaste laste juures nädalavahetustel kodus käiva arsti teenuse hilissügisel. Reedest pühapäevani saab arsti koju kutsuda juhul, kui vanemal pole võimalik lapsega perearsti juurde minna.

Luts selgitas, et kuigi vanemad saavad nõustamist telefoni teel  pereõelt, perearsti nõuandetelefonilt või lastearsti nõuandetelefonilt, peab arst haiget väikelast siiski ka nägema. "Kui täiskasvanu suudab väljendada oma sümptomeid, kaebusi ja olekut, siis väikelaps seda ei oska, seega peaks arst saama teda läbi vaadata," ütles dr Luts. "See on neil kuudel ka välja tulnud. Vanemad on küll olnud perearstikeskusega ühenduses, aga mure jääb püsima ja siin saame meie aidata."

Pole saladus, et perearstid suhtusid koduarstidesse negatiivselt, ja see kestab tänaseni. Pahatihti leiavad pearearstid, et arsti pole vaja koju saata, kuna telefonitsi nõustamisest piisab. "Ometi on suur mure, et lapsed ja eakad ei pääse piisavalt kiiresti oma perearsti juurde," tõdes Luts. "Kui me mõne nädala eest kokkuvõtteid tegema kogunesime – seitse koduarstibrigaadi tohtrit, dr Katrin Luts ja Tallinna Kiirabi peaarst dr Raul Adlas –, kogunes mitmeid juhtumeid, mil laps on mitu nädalat haige olnud ja juba ehk tervekski saanud, aga perearst ei ole teda ikka enda juurde kutsunud," rääkis Nurm. "Lapsevanem ootab aga, et arst lapse läbi vaataks."

Nurm liitus koduarsti projektiga enda sõnul just nimelt seetõttu, et näha, kui palju pöördumisi tuleb ning milliste vaevustega koju kutsutakse. "Võib tõdeda, et koduarsti teenus on vana hea jaoskonnaarsti koduvisiit – unustatud vana," muigas ta. "Loodame, et see vähendab lastehaigla valvetuppa tulekut ja kiirabi kutsumist."

Nii saab kiirabi keskenduda nendele lastele ja täiskasvanutele, kes kraadiklaasi ja retsepti asemel tõepoolest nt elustamist vajavad.
Linna soov oli, et lastele saaks arsti koju kutsuda iga päev, kuid paraku napib selleks lastearste. Nii saab arsti kutsuda esialgu vaid nädalavahetustel, mil abi on kõige raskem saada. "Ette arsti koju tellida ei saa, kodune visiit tehakse samal päeval, kui meile helistatakse," märkis Luts. "Väljakutse peale sõidavad haige lapse koju graafiku alusel seitse arsti, kellest neli on pediaatrid. Tallinna Kiirabi annab autojuhiks kaasa meditsiinitehniku, kes on arstile mistahes küsimustes ja probleemides tugevaks tugiisikuks – koostöö lastehaigla ja kiirabi vahel on hea."

Koroonat ei tasu karta

Arvestades, et koju sõidavad arstid, kelle põhitöö on mujal, on teenust kritiseeritud võimaliku koroonaviiruse levitamise pärast. "Lapsi külastades kannab arst alati isikukaitsevahendeid," rõhutas dr Luts. "Väljakutset vastu võttev dispetšer küsib kindlasti, kui suur on tõenäosus, et perel on olnud kokkupuudet koroonahaigega, isolatsioonis või karantiinis viibiva inimesega. Vähimagi ohu korral reageerime vastavalt."

Uue teenuse testimise ajal selgitatakse välja arsti kojukutsete kõige suurema koormusega kellaajad, visiidi kestvus, sagedasemad põhjused jmt, et rakendada tulevikus teenust võimalikult efektiivselt.

BETINA BEŠKINA: Koju tulev arst loob vanematele ja lastele kindlustunde, et abi saab kohe 

"Koduarsti teenus on loodud selleks, et leevendada kiirabi koormust, samas pakkuda lastevanematele kindlustunnet ja lastele kiiremat arstlikku läbivaatust," lausus abilinnapea Betina Beškina.

Beškina nentis, et tihti pole vanemal võimalik haigestunud last perearsti juurde viia, seda ka siis, kui laps on haigestunud puhkepäeval. "Nii kiirabi kui ka lastehaigla statistika näitab, et paljud arsti poole pöördujatest ei vaja tegelikult vältimatut meditsiinilist abi," ütles Beškina. "Samas ei ole ka kiire arstiabi lastele alati kättesaadav, sest sageli ei pruugi perearstid teha või jõuda teha koduvisiite, nädalavahetuseti ei ole ka perearstidel vastuvõttu. Koduvisiidile tulev arst on mõeldud ägedate tervisehäiretega lastele, kes ei vaja kiireloomulist vältimatut abi, kuid kelle vanematel võib olla arstile minek raske. Sageli ei piisa vaid perearsti infotelefonilt saadud soovitustest."

Koduarsti väljakutsete peamiseks põhjusteks on ägedad viirused. Kõige rohkem kutsuvad vanemad arsti kuni kaheaastastele lastele. Linn annab tänavu koduarsti visiitide jaoks 100 000 eurot.

Kuidas arsti oma lapsele koju tellida?

• Koduarsti saab Tallinnas välja kutsuda Tallinna Kiirabi dispetšeri telefonilt 697 1145 reedel, laupäeval ja pühapäeval ning riigipühadel kella 12-20.

• Dispetšer selgitab välja arsti kutsumise põhjuse, lapse vanuse, elukoha ja põhjuse, miks lapsevanem ei saa ise lapsega arsti juurde minna. Arst tuleb päeva jooksul vastavalt visiitide laekumisele. Visiite hakatakse registreerima kell 12, kojukutseid tegema kella 14-st.
• Väljakutsetele sõidab Tallinna Kiirabi ja lastehaigla ühine arstibrigaad, kuhu kuulub arst-pediaater või üldarst ning erakorralise meditsiini tehnik.

• Koju visiidile tuleval arstil on õigus välja kirjutada ka retsepte. Koroona ajal on arst ja tema saatjad täies kaitseriietuses.

Tulevikus tuleb arst koju ka eakatele

• Kiirabi peaarat Raul Adlase sõnul on kodus sageli mitu last ja ema ei saa arsti juurde minekuks teisi lapsi üksi jätta. "Ka terve pere võib olla haige, või on tegemist lapsega, kellel ei ole Tallinnas perearsti. Näiteks on laps vanavanemate juurde toodud. Ühesõnaga, kui on mingi põhjus, miks laps ei saa arsti juurde minna, on koju tulev arst vajalik."

• "Loodame, et varsti saab arsti koju kutsuda ka teine suur rühm patsiente – meie eakad, kellel perearsti juurde pääsemine võib olla raske ja kelle juurde perearst ise mingil põhjusel ei saa tulla," ütles Tallinna Kiirabi peaarst dr Raul Adlas. "Kas ja millal lisanduvad eakad, sõltub väga paljudest asjaoludest, sealhulgas koroona-epideemiast."

Laadimine...Laadimine...