Kogukonnaaia rajamine külvab naabrite vahel ka sõpruseseemneid

Tänavugi soodustab linn kogukonna- ja õppeaedade pidamist ning rajamist.

Pilt: Albert Truuväärt

Kogukonnaaia rajamine külvab naabrite vahel ka sõpruseseemneid (1)

Kai Maran

"Needki inimesed, kes polnud õigel ajal huvi tundnud, ei suutnud kiusatusele vastu panna ja poetasid seemned peenrakasti," rääkis  Kollase tänava aia eestvedaja Kadi Kesküla oma peenrakastide algusest eelmisel suvel. Uuendusena plaanib linn elanikele rentida sümboolse summa eest aiaplatsi, et seal nt söögitaimi kasvatada.

Linna üks uuemaid kogukonnaaedu rajati mullu Kadriorgu. Sealne Kollase tänava aed sai Kadrioru Seltsi ühe eestvedaja Kadi Kesküla sõnul teoks paljuski tänu noorte huvile.

"Huvi seljad kokku panna ja ühine aed rajada tuli kohalikelt, noortelt inimestelt," rääkis Kesküla. "Linnaosa aitas maa saamisel meeleldi. Sealt see asi veerema läks ja alustasime eelmisel suvel."

Kesküla sõnul läks nende uus linnaaed päris hästi käima. "Lisaks innukatele noortele on Kadriorus huvilisi elukogenuma rahva hulgast, kellega koos projekti kirjutasime," rääkis ta. "Nii võib rääkida põlvkondade sidemest. Kaardistasime ala ja vaatasime peenarde asendi ilmakaarte suhtes läbi. Tegime eelarve, ostsime kvaliteetset mulda jm tarvilikku. Linna toetus oli meile aia rajamisel suureks abiks, ilma selleta poleks me suutnud. Paljast tahtest ja soovist jääb väheks, kuid eelarves ja raamatupidamises on meie seltsis asjatundjaid. Talgute korras said ka nimelised peenrakastid paika. Päris armas aed tuli välja, lopsakalt läksid kasvama nii salatid kui tomatid. Needki, kes polnud õigel ajal huvi tundnud, ei suutnud kiusatusele vastu panna ja poetasid seemned peenrakasti."

Abilinnapea Kalle Klandorf ütles, et linnaaianduse toetamisega soovib linn panna elanikke keskkonnast hoolima. "Usun, et kasvava huvi taga aianduse vastu on aktiivsete inimeste tahe panustada linnalooduse mitmekesisuse säilimisse, aga ka lihtne soov näpud mulda pista," lausus Klandorf. "Samuti soovivad huvilised põneval ja kasulikul moel vaba aega veeta, teha midagi naabritega koos ning vabas õhus tervislikult toimetada."

Näpp mulda ka kivilinnas

Tänavugi soodustab linn kogukonna- ja õppeaedade pidamist ning rajamist.  Seni on õppeaedu  linna toel rajanud ja arendanud kokku juba 51 linnaasutust.

"Kui kogukonnaaiad avatud aedadena on mõeldud harimiseks elanikele, siis õppeaiad õpetavad loodust tundma nt lasteaia, kooli, noortekeskuse, muuseumi või raamatukogu juures," selgitas linna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Elena Sapp.
Virmalise lasteaia direktori Kerli Steini sõnul saab lastega söödavaid taimi kasvatades neile juba varakult selgitada, kuidas toit lauale jõuab. "Koos õpetajatega istutatud taimed on meil sellised, et kui ka õis suhu satub, siis on seegi söödav," rääkis Stein. "Eelmisel suvel tegime omakasvatatud suvikõrvitsast näiteks kõrvitsakeeksi. Sügisel kuivatasime omakasvatatud ravimtaimi, mida jagus kingiks ka külalistele. Meil on aias õunapuud ja nii oleme õppinud õunugi kuivatama. Samuti õpime aiatööriistu hoidma – pole nii, et need lihtsalt kuhugi nurka vedelema jäävad! Loodushoid on üks meie lasteaia põhiväärtusi. Asume linnasüdames majade vahel, seepärast on lasteaia oma peenramaa mudilastele eriti tähtis. Muidugi on paljudel lastel ka maakohad, aga oluline on õppida iga päev taimede eest hoolitsema.  Aias on meil kõrgete peenrakastide juures veel kasvuhoone, kus mullu kasvas tomatite, kurkide ja paprika kõrval ka väike arbuus. Tegemist jagub!"

Putukaväilale algus sisse

Lisaks aktiivsete linnakodanike algatusel juba loodud kaheteistkümnele kogukonnaaiale plaanib linn tulevikus huvilistele maad aedade jaoks rentida. "Sel aastal valmistame veel ette rendiaedade rajamise võimalust," ütles Sapp. "Esimesed sellised  alad on plaanis luua Putukaväila raames."

Liigirikas niiduilmeline Putukaväil kulgeb rohekoridorina läbi kuue linnaosa garaažide vaheliselt alalt Põhja-Tallinnas Hiiuni välja. Eriti innukalt kasutavad liikumiskoridori ühelt rohealalt teisele liikumisel tolmeldajad-liblikad, kimalased ja erakmesilased. Linnaaianduse huvilised aga on juba rajanud Putukaväilale Pelgu kogukonnaaia, kus kasvatatakse toidutaimi ja lilli. Sealsed rendiaiamaad oleks kohalike elanike isiklikus kasutuses.

"Linnalt sümboolse summa eest rendile antud maal saavad linnaelanikud oma tarbeks söögi- ja tarbetaimi kasvatada," ütles rendiaiamaade koordinaator Anne-May Nagel. Ta lisas, et sellised aiamaad said alguse juba keskajal kirikuaedadena, kus kogukond omale tarbevilja kasvatas. "Praegu on rendiaiandus levinud paljudes Euroopa riikides."

Uued platsid ehk sel suvel

Ümmargused hekiga piiratud aiad on levinud näiteks Saksamaal ja Taanis. Prantsusmaal Dijonis on rendiaiamaa kuurikatustel päikesepaneelid, mille toodetud energiat kasutatakse kaevuvee väljapumpamiseks. Kasutamata jäänud energia müüakse kohalikule energiaturule.

Putukaväila tulevases asukohas katsetatakse võimalikke rendiaiaplatse loodetavasti juba sel suvel. "Töötame sel ja järgmisel aastal prototüübi välja," lisas Nagel.

Idee kohaselt saaksid aiapidamise võimaluseta Tallinna kodanikud rentida sümboolse summa eest 25, 50 või 100 m2 suuruse aiaplatsi, et kasvatada oma tarbeks söögi- ja tarbetaimi. Täpsem info võimaluste ja taotlemise kohta maist Tallinna kodulehel.
Rendiaiamaa luuakse Putukaväilale B.Green projekti raames, mida rahastab Kesk-Läänemere Programmi Interreg 2014-2020. Projekti viib ellu Tallinna strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskuse meeskond. Aiandushuviliste tegemisi saab jälgida veebilehel Putukavail.ee või Instagramis.

Kuidas ja kes saab linnaaia pidamist taotleda?

• Lisaks plaanib linn oma maatükke aedade rajamiseks rentida. Idee kohaselt saaksid aiapidamise võimaluseta Tallinna kodanikud rentida sümboolse summa eest 25, 50 või 100 m2 suuruse aiaplatsi, et kasvatada oma tarbeks söögi- ja tarbetaimi.

• Linnaaedu saavad rajada kogukonnad või näiteks koolid, lasteiad, raamatukogud, noortekeskused jt linnaasutused. Linn toetab nende rajamist nii raha, maa kui nõuga.

• Tänaseks võib linnaosades lugeda kokku üle 12 kogukonnaaeda, kus tegutseb üle 500 rohenäpu. Lisaks aiapidamisele korraldavad huvilised neis talguid, kontserte, töötubasid, loenguid ja jutuõhtuid.

• Linnaaianduse huvilisi koondab sotsiaalmeedias Facebook grupp Söödav linn TLN, millega saab liituda, et vahetada kogemusi ja teadmisi ning olla kursis linnaaiandusega seotud tegevustest.

• Tallinnas koordineerivad linnaaedu projektijuhid Maria Derlõš (tel 511 0290) ja Marina Laidla (tel 513 5779). Infot saab ka veebilehelt www.tallinn.ee/est/keskkond/Linnaaiandus

• "Laekunud taotluste põhjal saab järeldada, et seni rajatud kogukonnaaedade võimekus kasvab ning aiandusse saab kaasata aina rohkem inimesi," selgitas abilinnapea Kalle Klandorf. "Hea meel on veel tõdeda, et võimalus söögitaimi kogukondlikult kasvatada saab nüüd olema kõikides Tallinna linnaosades."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...