Kõlvart teledebatis: Praegu ei ole vaja kedagi süüdistada, vaid hädaolukord välja kuulutada

Eile võtsid Kanal 11 saates "Siin Tallinn" omavahel mõõtu eelseisvate valimiste põhilised linnapeakandidaadid Mihhail Kõlvart, Isamaa esindaja Mart Luik, EKRE esindaja  Mart Helme ja Kristen Michal ning kõige tulisemalt arutleti viirusetõrje ja sellega seonduvate piirangute üle.

Pilt: Kuvatõmmis saatest

Kõlvart teledebatis: Praegu ei ole vaja kedagi süüdistada, vaid hädaolukord välja kuulutada (3)

"Kui praegu on sisuliselt hädaolukord, siis tuleb see ka välja kuulutada. Teiseks tuleb inimestele ausalt öelda, et kolm-neli nädalat läheb ainult halvemaks. Siin ei ole valikut, elu tulebki lukku panna, kui me ei taha istuda luku taga 2-3 kuud," ütles linnapea Mihhail Kõlvart eile saates "Siin Tallinn". „Ma arvan, et hea kolleeg Mihhail ei mõelnud seda kuidagi kehvasti, ta muretseb, mis ühiskonnas toimub, aga eriolukorda sellisena, kui just ei ole plaani kaitseväge tuua tänavatele, ei ole selliselt enam vaja,“ ütles reformierakondlane Kristen Michal.

 

Eile võtsid Kanal 11 saates "Siin Tallinn" omavahel mõõtu eelseisvate valimiste põhilised linnapeakandidaadid Mihhail Kõlvart, Isamaa esindaja Mart Luik, EKRE esindaja  Mart Helme ja Kristen Michal ning kõige tulisemalt arutleti viirusetõrje ja sellega seonduvate piirangute üle.

Mihhal Kõlvart, teie panite täna kogu linna rääkima sellest, kas Tallinn ja kogu Eesti läheb lukku või mitte. Inimesed peaksid piirangutest kinni hoidma. Piirangutega peavad kaasnema sanktsioonid ja trahvid jne, muidu pole neist midagi kasu. 

Mihhail Kõlvart: Minu peamine sõnum seisneb selles, et kriisiolukorras ei saa ainult reageerida, tuleb ka olukorda ennustada. Arstid juba andsid hinnangu, et kahe-kolme nädala pärast oleme olukorras, kus mitte enam ainult plaaniline ravi ei ole võimalik, vaid ka kiire ravi ei ole ka enam kättesaadav. Tänaseks oleme kaotanud juba inimelusid ja teise laine käigus juba rohkem kui pool tuhat, täpsemalt 560 inimest. Kui me praegu näeme, et kolme-nelja nädala jooksul dünaamika ainult halveneb, siis milleks me lõikame seda saba tükkideks?

Kui on vaja otsustada, siis on vaja otsustada praegu, mis ajal me kehtestame täiendavad piirangud.

Kui on vaja otsustada, siis on vaja otsustada praegu, mis ajal me kehtestame täiendavad piirangud. Saame aru juba praegu, et ei ole vaja oodata. 

Kristen Michal, teie ütlesite, et kriisiolukorra välja kuulutamine on populistlik tegevus, miks nii?

Kristen Michal: Täpsemalt ma ütlesin, et eriolukorra nõudmine on populistlik tegevus. Ma arvan, et hea kolleeg Mihhail ei mõelnud seda kuidagi kehvasti, ta muretseb, mis ühiskonnas toimub. Aga eriolukorda sellisena, kui just ei ole plaani kaitseväge tuua tänavatele, ei ole selliselt enam vaja. Aga see vist ei ole Mihhaili plaan ka. Kui küsida, kas piiranguid on vaja, siis piirangud on täna rangemad, kui olid kevadise eriolukorra ajal. Kui küsida, kas piiranguid tuleb veel, siis seda ma küll kuidagi ei välistaks. Mitte keegi ei välistaks, ma arvan, et valitsus ei välista. Samamoodi nagu eelnevad valitsused on ka tänane valitsus otsustes toetumas meie teadlaste parimatele mudelitele. Alati saab tagantjärele öelda, et piiranguid tehti liiga vähe, aga arvestama peab, et kuskil tähendab see ka töökohti, toimetulekut.

Alati saab tagantjärele öelda, et piiranguid tehti liiga vähe, aga arvestama peab, et kuskil tähendab see ka töökohti, toimetulekut.

Nii et seegi peab alati olema tasakaalus. Ärme loo illusiooni, et see distants on võimalik läbida ühe kuuga, et kõik saab kohe korda. Et algab nagu 1960. aastate suvi, viskad riided seljast ära ja jooksed randa. Me peame sellega õppima elama. Piirangud peavad tagama selle, et toimib tervishoiusüsteem ning inimeste muu elu, aga ka majandus toimib. Täna tehakse drakoonilisi otsuseid: kaubanduskeskused ja toidukohad on nädalavahetustel kinni — selliseid piiranguid ei ole varem olnud. Ma ei imestaks, kui neid piiranguid tuleb veel juurde. Ei Mihhail ega mina ei rõõmusta selle üle, keegi ei rõõmusta selle üle, see paneb jälle killukese elu seisma ja ei pruugi alati ka kohe probleeme lahendada. 

Mart Luik, kui teie oleksite Tallinna linnapea, siis milline oleks teie kriisiplaan ja sõnum?

Mart Luik: Olen Tallinna volikogus koos Isamaaga küll opositsioonis, aga praegu pean olema istuva linnapeaga nõus, et see segadus, mis vaatab vastu valitsuse tasandil, et mõni hommik lihtsalt ei tunne oma riiki ära. Selle nädala jooksul on restoranipidajatele antud kaks korda uusi juhtnööre. Tänane selgitus, et me elame nagu eriolukorras, aga sisuliselt see ei ole eriolukord, see ajab inimestel juhtme kokku. Kommunikatsioon, pikem plaan, selged otsused — praegu ei ole ühtegi neist elementidest, ma võtaks esimese asjana need asjad ette.

Mart Helme, teie olete Covidi suhtes skeptiline, olete võrrelnud seda gripiga, ometi võib öelda, et rahvas armastab teid, toetus on tõusnud 1,1%. 

Mart Helme: See on nii sellepärast, et ma räägin alati õigust ja räägin alati avameelselt. Kui ma võrdlesin Covidit gripiga, siis ma ütlesin, et minu lapsepõlves neid haigusi üldse ei tuntud. Kõike raviti nagu tavalist külmetust, tänase päeva diagnostika annab meile eri haiguste osas palju erinevaid võimalusi, vaktsiinide kohta on hoopis teised lahendused. Tulles Tallinna sulgemise juurde, siis ega Tallinna üksi ei saa sulgeda. Praegu näitavad reovee uuringud, et haigus ning viirus on levinud üle Eesti suhteliselt ühtlaselt. Kui me Tallinna kinni paneme, ma ei kujuta ette, kuidas see peaks toimuma, sellel ei ole efekti.

Läheme tagasi novembrikuusse, siis eelmises valitsuses mina ja Martin Helme tegime ettepaneku, et sulgeme kolmeks nädalaks kogu riigi, paneme kinni kõik asutused, kehtestame sarnase olukorra nagu see oli kevadise laine ajal. Siis olid kõik vastu. Nii meie partnerid Isamaast kui Keskerakonnast ütlesid, et ei ole vaja. Me tuginesime juba tollal reoveeuuringutele, mis ütlesid, et asi läheb käest ära.

Nüüd tuleb teha otsustavalt ja tulebki riik kinni panna.

Nüüd tuleb teha otsustavalt ja tulebki riik kinni panna. Tuleb see Gordioni sõlm läbi raiuda, kolm nädalat välispiir kinni. Näeme ju seda, et umbes kolmandik haigusjuhtudest tuleb tundmata allikast, see tähendab tõenäoliselt, et läbi välispiiri, reiside jne kaudu. Kui me vaktsineerime nii nagu praegu, see vaktsineerimispakazuhha on nali lihtsalt. Teiste riikide kogemus ütleb, et vähemalt 70% elanikkonnast tuleb suhteliselt lühikese aja jooksul vaktsineerida, sellisel juhul on vaktsineerimisel efekt, vaktsineerida grupike siin ja grupike seal, see ei lahenda olukorda.

Näitaksin näpuga töö- ja tervishoiu ministeeriumi ning ministri peale.

Kristen Michal: See on naiivne ettekujutus, et tegemist on mingi välise asjaga, mille vastu aitab piiride sulgemine. Täna on nakatumine siin, see on reaalne ja tegelikult on Eesti jõudnud tippu. See on toimunud, nagu Mart Helme ka elegantselt kirjeldas, läbi erinevate valitsuste. Mulle meeldib ka see, et eelmise valitsuse osalised on ka täna siin, kes kohe pärast valitsusest lahkumist on muutunud äärmiselt otsustavaks. Ainus, kes on olnud oma hoiakus järjepidev, ongi võib-olla tänane Tallinna linnapea, teile seda krediiti ei saa anda.

Ainus, kes on olnud oma hoiakus järjepidev, ongi võib-olla tänane Tallinna linnapea

Linnapea saatis juba tol ajal, kui nakatumisnäitaja oli 30, koolid hea meelega distantsõppele, täna on see number 1030 — paanika ja mure on juba ka siin kandis olnud varem. Vaktsineerimine ja selleks valmistumine on olnud probleem eelmise valitsuse ajal, see probleem ei tule täna kellelegi uudisena. Ma väidan, et see on igal juhul Eesti jaoks ülesanne number üks. Täna me arutame seda endiselt, aga mina väidan, et eelmine valitsus oleks pidanud kasvõi oma kingad või vana auto ära viima, et vaktsiini saada. 

Mart Helme: Me käitusime väga otsustavalt, panime Saaremaa kinni ja panime välispiiri kinni. Vaatame teiste riikide kogemust: Iisrael pani ennast kuude kaupa kinni. Soome pani ennast praegu kinni, järelikult piiride sulgemisel on efekt. 

Praegu pole mõistlik otsida süüdlasi

Mihhail Kõlvart: Meil ikkagi tekib siin poliitiline diskussioon, aga küsimus oli: mida teha. Tegelikult see visioon ei ole tekkinud viimastel nädalatel ega ka mitte eelmise aasta lõpus, vaid tekkis juba juulis. Juba siis me rääkisime, et on vaja ette valmistada plaane, kuidas me kriisiolukorras hakkame käituma, et ei juhtuks nii, et me otsustame pidevalt asju ümber. Korra oli juba juttu restoranidest, mille kohta tuli vahepeal iga päev uus uudis, mis kellani nad tohivad lahti olla. Tegevuste plaan pidi olema valmis juba suvel. Praegu ei ole mõistlik süüdistada, mida tegi üks või teine valitsus. Praegu on vaja tegutseda ja alustada tuleb sellest, et inimestele anda selge signaal. Kui praegu on sisuliselt hädaolukord, siis tuleb see ka välja kuulutada. Teiseks tuleb inimestele ausalt öelda, et kolm-neli nädalat läheb ainult halvemaks. Siin ei ole valikut, elu tulebki lukku panna, kui me ei taha istuda luku taga 2-3 kuud.

Siin ei ole valikut, elu tulebki lukku panna, kui me ei taha istuda luku taga 2-3 kuud.

Elu ei lähe sellepärast kinni, et meie seda otsustame, vaid see ongi reaalne olukord ja selles suunas me praegu tegelikult liigume.

Kristen Michal: Sotsiaalministeeriumi ja -ministri haldusala ei ole läinud päris ladusalt ja ilmselt nende töö ongi päris raske. Piirangud on tänasel päeval pisut rangemad ja mina ei välista ja ma ei usu ka, et mõni teine reformierakondlane välistaks veelgi rangemate piirangute tulemist. Kolmandaks: eriolukorra pealkirja on vaja vaid kaitseväe tänavale toomiseks, kas see on vajalik?

Mart Helme: Eelmine valitsus tegi suured vaktsiini tellimused, see ei ole ei valitsuse ega ühegi ministri süü, et neid vaktsiine ei jagatud nii, et meie oleksime saanud piisava koguse. Eelmine valitsus tegi miljoneid ettemakse, et saada vaktsiine, seega ei ole mõtet näidata eelmise valitsuse peale, seda enam, et pool teie valitsust on tegelikult eelmine valitsus. Teine asi on, et piirangute sisseviimine ei tähenda mingit komandanditundi ja ei tähenda sõjaväe tänavale toomist. Mida see sõjavägi teeb seal? Me nägime lätlaste ja leedulaste juures väga karme piiranguid, isegi komandanditundi. Ma ei ütleks, et sellel oli haiguse taandumisele väga suurt efekti. Efekt on liikumise piiramine, kontaktide piiramine ning võimalikult kiire ja massiline vaktsineerimine.

See tähendab ka suurt kokkuhoidu riigieelarvest, sest praegu me oleme ainuüksi testimiste peale kulutanud umbes 65 miljonit, see ei ole peenraha, kui me testimise lõpetame tänu sellele, et suudame vaktsineerimise läbi viia, siis on ka see kulu rea pealt maha.

Mart Luik: Eriolukorda on vaja täna selleks, et anda kogu riigile sõnum, et olukord on ülikriitiline ja see ilmselt oli ka Tallinna linnapea sõnum. Eriolukord annab valitsusele võimaluse väga paindlikult kõiki asju lahendada. Me alles arutame, kas võiks kiirteste kasutusele võtta? Praegu, täna, märtsikuus?

Inimestele peab pakkuma kindlustunnet

Mihhail Kõlvart: Lisan ühe aspekti, miks praegu tuleks eriolukord välja kuulutada. Tugevdada piiranguid, et praegu sellest olukorrast välja tulla. Seda oleks vaja selleks, et ettevõtjatel ja ka inimestel oleks kindlustunne, et pärast riik hakkab ka kompenseerima. Just sellepärast oleks vaja seda praegu välja kuulutada, sest kui me seda ei tee, siis inimestel ja ka ettevõtjatel tekib tunne, et seda tehakse just selleks, et hiljem mitte maksta. 

Kristen Michal: Toetusmeetmete paketid on tegemisel, erinevalt näiteks eelmisest valitsusest, koostame pakette nii turismile, treeneritele kui ka paljudele teistele. Ilma eriolukorrata saab valitsus täna kõike teha, kaasaarvatud rangemaid piiranguid. Mina arvan, et need piirangud, mis täna on, tuleks ellu viia, selle asemel, et teha uusi piiranguid, mida keegi ei täida. Mina omakorda ütlen, et Tallinna linnapea võiks riigiga rohkem koostööd teha.

Mihhail Kõlvart: Ei ole ühtegi asja, mida me ei oleks toetanud, praegu pakume vaktsineerimisel abi, olime maskikandmisel esirinnas jmt.

Teiseks teemaks on presidendi tõstatatud üleskutse eestikeelsele haridusele üleminekuks.

Mihhail Kõlvart: Kardan, et see arutelu muutub jälle poliitiliseks. Meie ühiskonnas ei ole enam ammu sellist probleemi, et venekeelsed inimesed ei saaks eesti keelest aru. Et meie lapsed oleksid õnnelikud ja edukad, selleks nad peavad loomulikult eesti keelt rääkima. Probleem on, et avalik sektor ei suuda juba palju aastaid tagada vajalikku ressurssi ja mahtu, et seda võimalust tagada. Eelmisel aastal avalikustas riigikontroll, et 50% õpetajatest on 50-aastased ja vanemad, 40% 60-aastased ja vanemad. Juba 10 aasta pärast oleme olukorras, et 30% õpetajatest on pensioniealised.

Meie ühiskonnas ei ole enam ammu sellist probleemi, et venekeelsed inimesed ei saaks eesti keelest aru.

Õpetajaid on vähe juba praegu, seda teab iga koolidirektor, eriti Tallinnas. Kui mõtleme, et alates septembrist on kõik vene lapsed eesti koolides, mis siis juhtub, kes suudab seda koormust võtta? Rääkimata sellest, et kuipalju on eesti kool valmis neid õpilasi vastu võtma ja ära seedima? Kas nad on valmis selleks, et korraga tuleb nii palju teise emakeelega lapsi? Samas ma olen kindel, et meie haridussüsteemi tugevus seisnebki selles, et me pakume erinevaid võimalusi.

Mart Luik: See protsess ei toimu iseenesest, sest maamärk on maha panemata. See, et kõik saavad Eesti riigis aru, et me lähme päeva lõpuks üle eestikeelsele haridusele. Tallinna linnas on vene keele osakaal kahjuks viimastel aastatel suurenenud.

Mart Helme: Me tahame üle minna täielikult eestikeelsele haridusele, aga ma olen nõus linnapeaga, et seda ei ole võimalik teha kiirkorras. Ega eksperimendi korras, et viskame lapsed vette — minge ja ujuge! Probleem on tegelikult Tallinnas.

Kristen Michal: Tallinn paistab Euroopas silma sellega, et on kõige kiiremini segregeeruv pealinn, selle üks juurpõhjuseid oli tegelikult haridus ja meie ettepanek oli, et üleminek oleks 3-5 aastat. 5-10 aastat oleks reaalne tempo. 

Tallinna järgmine linnapea peab hakkama tegelema sellega, et vanalinn taas elule äratada. 

Mihhail Kõlvart: Majandusseis ei ole juba täna kõige parem. Korraldasime eelmise aasta lõpul heaolu-uuringu ja juba see näitas, et 28% tallinlastest puutusid kokku majandusraskustega. 

Vanalinna äridest rääkides on meil viimasel ajal tekkinud väga tihe koostöö, sest nii esimese laine ajal kui ka praegu võttis linn vastu otsused, andis ettevõtjatele rendisoodustusi. Oli välja töötatud ka kultuuriprogramm, mis tõi inimesi vanalinna. Jõuluajal oli ka läbitöötatud programm ja oli ka näha, et see tõi inimesi vanalinna. Peame mõtlema, kuidas päästa suvi, ennekõike, kuidas sellest olukorrast välja tulla ja siis tuleks elu vanalinna tagasi.

Ma arvan, et suudame inimesi vanalinna tuua juba sel aastal.

Ma arvan, et suudame inimesi vanalinna tuua juba sel aastal. Mul on ka üks väga must nali - arvan, et ma teen valitsusele ettepaneku, et suvel oleks terve Eesti kinni, ainult Tallinn oleks lahti — nii et kõik tuleksid Tallinnasse. 

Mart Helme: Tallinna vanalinnas me seesugust turismi ei taasta, minu ettepanek oleks, et Tallinna elanikud tuua Tallinna vanalinna. Seesugust lõbustuskultuuri, nagu seal seni oli, sinna lähiaastatel tagasi ei tule.

Mart Luik: Tallinna puhul oleks variant vautsherid, millega motiveeritakse inimesi rahaliselt. Fraktsiooni poolt tegime ettepaneku vähendada praegu parkimistasusid Tallinna südalinna ja kesklinna piirkonnas. 

Kristen Michal: Ettevõtjad on kindlasti huvitatud neist meetmetest, millega majandusministeerium täna tegeleb, teine osa on kindlasti erinevate ürituste korraldamine, sest keegi ei arva, et tänavu tuleb vanalinna väga palju rahvast, seega peaks üritusi korraldama üle linna hajutatult, et arvestada tervisetingimusi.

Veel tahame pärast valimisi teha aktiivsuskonto vanaduspensionäridele. Pärast kriisi see lähebki kohaliku ettevõtluse, spaade, ringide jne toetuseks. Sellest saab asi, mis aitab siinset majandust turgutada.  

 

 

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...