Kõlvart vaktsineerimise laiendamisest: sõltumata vanusest on iga lüli tähtis

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart

Pilt: Mats Õun

Kõlvart vaktsineerimise laiendamisest: sõltumata vanusest on iga lüli tähtis (3)

Priit Liiviste

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul tuleks valida eakate inimeste kõrval ka teisi sihtrühmasid. "Vaid siis saavutame vaktsineerimisel suurema kiiruse. Ja mulle tundub, et sõltumata vanusest on iga lüli tähtis. Nooremad inimesed on aktiivsemad ja omavad rohkem kontakte. Eriti need, kes ei saa endale lubada kodukontori võimalusi. Ja nad lähevad ka oma vanemate juurde ehk praeguse sihtrühma juurde," ütles ta.

 

"Kahe päeva jooksul oli palju juttu massvaktsineerimisest ja tähelepanu keskpunktis oli just see, mis toimus Tallinnas. Oleme teinud järeldusi ja mina näen, et linnasüsteem näitas oma valmisolekut massvaktsineerimise läbi viimiseks. See, mis sõltus meie ressursist ja võimekusest, oli ette valmistatud ja tagatud," ütles Kõlvart.

Linnapea sõnul olid erakliinikutele eraldatud ruumid koos sisustusega: kõik alates vaheseinadest ja lõpetades mööbli ning järjekorraautomaatidega oli linna poolt selleks otstarbeks eraldatud.

"Tõhustasime ka ühistranspordi graafikuid ja nagu praktika näitas, oli see tegelikult õige samm, sest suurem osa tuligi kohale ühistranspordiga. Linna töötajad pakkusid abi ja tuge meditsiinipersonalile, kokku osales linna süsteemist lisaks MuPo ametnikele ka 100 vabatahtlikku," loetles Kõlvart.

"Lõime lühikese perioodi jooksul kõnekeskuse ja suurem osa huvilisi tuligi vaktsineerima selle kõnekeskuse kaudu. Digiregistratuuri kaudu pani ennast kirja ainult 330 inimest, aga vaktsiini sai Tallinnas 5114 inimest," ütles linnapea.

"Selline lahendus peaks olema tsentraalne, üleriigiline, sest Tallinn võib seda endale lubada, aga kindlasti mitte iga omavalitsus. Palju lihtsam ja selgem oleks inimestele, kui oleks üks telefoninumber üle riigi, mida saaks iga inimene kasutada, et ennast registreerida ja infot saada."

Vaktsineerimisstrateegia vajab muutust

Tallinn on Kõlvarti sõnul ka edaspidi valmis enda peale võtma suurema koormuse ja avama rohkem vaktsineerimiskeskusi, kui selleks vajalik vaktsiin ja riigipoolne kokkulepe olemas oleksid. Kõlvarti arvates võiks muuta aga vaktsineerimisstrateegiat.

"Vaktsineerimisprotsessi edukus sõltub nii numbritest kui ka kiirusest. Kui meil on vaktsineeritud ainult üks rühm, siis seda edu ei ole võimalik saavutada,"  lausus ta.

"Ma ei taha muidugi vaielda teadlastega, aga mulle tundub, et sõltumata vanusest on iga lüli tähtis. Nooremad inimesed on aktiivsemad ja neil on rohkem kontakte. Eriti neil, kes ei saa endale lubada kodukontori võimalusi. Nad käivad tööl, lähevad koos lapsega lasteaeda ja ka oma vanemate ehk riskirühma esindajate juurde," märkis Kõlvart.

"Oleks vaja läbi mõelda ka alternatiivseid sihtrühmasid, aga seda tuleb teha eelnevalt, mitte käigu pealt. Kindlasti ka nende alternatiivsete rühmade puhul võiks korraldada massvaktsineerimisi. Loomulikult sõltub see kõik vaktsiini mahust, aga nagu ka meile teada anti, on kuu aja jooksul oodata umbes 100 000 doosi. Oleme jätkuvalt valmis oleme abiks ja toeks sellele protsessile. Nii palju, kui linn seda saab teha ja korraldada. Teeme ka enda ettepanekuid selle protsessi osas, oleme teinud seda varem ja teeme seda ka tulevikus."

Nädalavahetuse massvaktsineerimise kriitikutele vastates nentis Kõlvart, et kaootiline vaktsineerimine ja teavitamine ei ole loomulikult mõistlik ning märksa parem oleks, kui sarnased otsused mõne sihtgrupi kaasamise osas tehtaks tsentraalselt ja piisavalt pika ettehoiatusajaga.  

"Ma ei saa nõustuda ka sellega, et oli vähe kommunikatsiooni - see ei ole adekvaatne kriitika. Igast meediaallikast räägiti sel teemal mitu korda päeva jooksul. Vaatamata sellele, et me saime vaktsineerimisesr teada esmaspäeval, jõudsime me seda protsessi korraldada ja teavitada, aga inimesed ei ole alati valmis nii kiiresti reageerima," tõdes Kõlvart.

"Mõned ei soovi ennast vaktsineerida või soovivad seda teha perearstide kaudu. Selgub, et perearstide kaudu on teine vaktsiinide valik ja see ka mõjutab, olgem ausad. Me ju näeme, kuidas muutub info AstraZeneca kohta ja pole põhjust arvata, et inimesed seda ei loe ja see neid ei mõjuta." 

Kõlvarti hinnangul ei ole kindlasti õige süüdistada erakliinikuid selle eest, et vaktsineerimise kahel viimasel päeval võeti vastu ka nn. "inimesi tänavalt".

"Kujutame endale ette olukorda, et on arst, meditsiinitöötaja, kellel  on kapis vaktsiin olemas ja tänaval on inimene, kes seda soovib. Arst peaks nüüd ütlema: "Jah, süst on olemas, aga sulle ma seda ei anna!"? Ma arvan, et on õige, et inimesi võeti ka tänavalt vastu. Tegelikult oleme me ju kõik huvitatud, et võimalikult palju inimesi vaktsineeritud saaks."

Kõlvart: mina endale vaktsiini valima ei hakka

Linnapea hinnangul peaks kriisiolukorras olema paika pandud üks konkreetne inimene, kes protsessi eest vastutab.

"Loomulikult on meil olemas riigiasutus, kus korraldatakse seda vaktsineerimisprotsessi ja on ametnikud, kes selle eest vastutavad. Mina lähtun sellest, et kriisiolukorras peavad olema inimesed, kes vastutavad konkreetsete teemade eest, kellel on selged volitused ja vastav kompetents. Nii, nagu eelmisel kriisiperioodi oli valitud selleks Arkadi Popov," ütles Kõlvart.

"Ametnikud teevad oma tööd, aga oleks vaja kedagi, kes kontsentreeritult tegeleks selle teemaga. See teema on piisavalt tähtis. Meil linnasüsteemis on see inimene olemas aga meie seda protsessi ei korralda, meie saame olla ainult toeks ja abiks."

Vaktsineerimine on Kõlvarti sõnul väga tähtis ja poliitikutel on selles protsessis suur vastutus ja kohustus, aga tema arvates ei tohiks lubada seda, et stigmatiseeritakse inimesi selle eest, kas nad teevad endale kaitsesüsti või mitte ja millist vaktsiini nad eelistavad.

"Inimestel peab olema valik ja me peame lähtuma sellest, et see on inimese tervis ja kui inimene saab väga vastuolulisi signaale ühe või teise vaktsiini kohta, on tal õigus küsida: "Kuidas ma hakkan ennast tundma ja mis on selle mõju minu tervisele?". See õigus peab inimestele jääma ja kui meil on selline positiivne suhtumine, tuleb rohkem inimesi ka sellega kaasa," arvas Kõlvart.

"Vaktsineerimine on väga vajalik. Kui saabub minu kord, siis mina endale vaktsiini valima ei hakka. Mida antakse, seda lasen ka endale süstida. Mina saan seda endale ka lubada, kuna olen oma tervises suhteliselt kindel. Kui see on AstraZeneca selleks ajaks, siis kasutan seda," ütles linnapea. "Aga mulle tundub, et selleks ajaks, kui jõuab kätte minu vanuserühma kord, on juba kümme korda muudetud arvamust AstraZenecast," muigas ta.

Öpik: kindlasti tuleb tulla ka teise vaktsiinidoosi järele 

Tallinna koroonanõuniku Ester Öpiku sõnul tuleb neil, kes on saanud koroonaviiruse vastu esimese vaktsiinidoosi, tulla kindlasti ka teise süsti järele. 

Öpiku sõnul võivad viimaste päevade nakatunute numbrid tunduda oluliselt väiksemad, kui veel mõni aeg tagasi need olid, kuid äärmiselt oluline olukorra adekvaatseks hindamiseks on vaja vaadata, kui suur on nakatunute hulk testitute koguarvust. "Ja see protsent on endiselt väga kõrge, viimati 16,1. See on olnud pühade ajal veidi madalam, kuid ikkagi väga kõrge," märkis Öpik kolmpäeval Tallinna linnavalitsuse pressibriifil. 

Kui vaadata nakatunute hulka omavalitsuste lõikes, siis Tallinn on nakatumisnäitaja osas 100 000 elaniku kohta kuuendal kohal. Tallinna ees on Raasiku vald, Kadrina vald, Maardu, Anija vald ja Loksa. "Kui linnaosade lõikes nakatumist vaadata, siis pühade ajal muutus näitaja väiksemaks, kuid hiljem on taas olnud tõus. See ütleb, et viirus jätkuvalt intensiivselt eksisteerib ja ka levib," ütles Öpik. 

Tema sõnul on parim võimalus viiruse vastu võitlemiseks vaktsineerimine. "Vaktsineerimine kombineeritult teiste ohutusmeetmetega on tõhus ja heameel on selle üle, et linna eesliinitöötajatest on saanud esimese doosi väga paljud koolitöötajad kokku 60 protsenti. Samuti on esimese doosi saanud linnasüsteemis munitsipaalpolitseinikud ja sotsiaaltöötajad, samuti need omastehooldajad, kes on huvi üles näidanud," ütles Öpik. 

Alustatud on ka nende vaktsineerimist, kes tagavad linlastele kaugkütte- ja kanalisatsiooniteenust. 

"Tänase inforohkuse valguses on asjakohane meelde tuletada nendele inimestele, kes on esimese doosi saanud, jätkata seda protsessi ja kindlasti tuleb minna saama ka teist doosi, sest siis on viiruse vastu kaitse kindlam," ütles Öpik. 

Need, kes nädalavahetuse käisid esimest süsti saamas, said endale juba aja juunikuusse ka teise doosi saamiseks ning seda tehakse samades kohtades, kus toimus ka esmakordne vaktsineerimine. "Kui inimesele pakutakse vaktsineerimist, siis palun konsulteerida terviseküsimustes oma arsiga ja kui kõik on hästi, siis julgustan vaktsiini vastu võtma," ütles Öpik.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...