Koolidirektor: otsus oli õige, kuigi teavitus distantsõppest tõi õpilastele pisaraid

Tallinna Arte Gümnaasiumi direktor Sirje Ebral ütles, et hinded võivad just langeda nendel, kes saavad keskmiselt hakkama või kellel on ka muidu probleeme olnud.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Koolidirektor: otsus oli õige, kuigi teavitus distantsõppest tõi õpilastele pisaraid

Liisa Tupits

"Nii mõnelgi lapsel oli pisar silmis, kui ta enne vaheaega kuulis, et jälle peab jääma distantsõppele. Kui aga arvestada olukorda riigis, siis ma usun, et see on õige otsus," rääkis Tallinna Arte Gümnaasiumi direktor Sirje Ebral. Märtsi lõpuni on enamik Eesti koolide õpilastest distantsõppel ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul puudutab see kokku 190 000 noort, juba ainuüksi 5.-8. klassini on neid 106 000.

Peatselt täitub aasta päevast , mil kehtestati üleriigiline eriolukord. Koolide jaoks tuli äkiline sulgemine kui välk selgest taevast, mis tähendas, et nii õpetajad kui õpilased pidid üleöö ümber orienteeruma. "Aasta tagasi oli esimene emotsioon väga hirmutav, kuid mulle tundub, et tänapäeva noored on väga tugeva psüühikaga ja nad saavad ka selliste probleemsete asjadega väga kenasti hakkama," tõdes Pirita Majandusgümnaasiumi direktor Toomas Pikhof.

Sirje Ebrali sõnul tekitas aastatagune olukord palju segadust ja väga palju ebakindlust, eriti selles osas, mis puudutas tehnilist suutlikust. "Oli küsimusi, kas kõik meie ühendused peavad vastu, kas kõikidel õpetajatel jätkub piisavalt kompetentsi alustades nendest, kes olid ametis alles esimest aastat, lõpetades nendega, kel  aastakümnete pikkune staaž. Väga palju oli kahtlusi, kuid ma arvan, et me oleme saanud hästi hakkama," lausus ta.

Õpitulemused on langustrendis

Tallinna 32. Keskkooli 9. b klassi õpilane Lisette Janvest mäletab, et kui mullu märtsis tundus alguses isegi tore, et saab koju jääda, siis kadus see emotsioon üsna kiirelt ning täna unista koduseinte vahel õppimisest enam keegi.

"Tegelikult ei ole midagi nii kerge siin kodus olla, päevad venivad pikemaks kui tavalistel koolipäevadel. Kui koolis oli tunni pikkuseks näiteks 45 minutit, siis kodus võib sinna veel teise 45 minutit otsa liita. Alguses oli ikka väga raske, kuid eks ajapikku ollakse olukorraga kohanenud," lausus tüdruk leplikult. Lisette enda õpitulemused oluliselt muutunud ei ole. Mõni aine, mis koolis tundus raske, on kodus isegi kergemaks muutunud, kuid tõeliseks katsumuseks on olnud matemaatika ja keemia.

Sirje Ebrali sõnul ei ole Arte Gümnaasiumis veel õpitulemuste kokkuvõtteid tehtud ning seetõttu kindlat järeldust on hetkel raske teha.
"Kuid mina usun, et kindlasti on see aeg neid tulemusi mõjutanud ja mitte väga positiivselt. On neid, kes saavad distantsõppel hästi hakkama kuid ka neid kelle jaoks on see väga raske. Hinded võivad just langeda nendel, kes saavad keskmiselt hakkama või kellel on ka muidu probleeme olnud, eriti siis kui need perioodid jäävad pikaks" sõnas Ebral.

Pikhof lausus samuti, et õppeedukus on kindlasti mingis osas langustrendis, kuid on veendunud, et see puudutab küll ainult neid õpilasi, kellel on õpperaskused.

"On ka ju statistiliselt uuritud, et umbes 15-20 % õpilastest distantsõpe sobib isegi rohkem kui klassikaline kontaktõpe. Kuid teisele 20 protsendile ei sobi see jälle üldse ja see ongi kõige suuremaks probleemiks õpitulemustest rääkides," lisas ta.

Põhikooli lõpueksameid võetakse kui fakti

Uudisele, et põhikooli lõpus tuleb sooritada lõpueksamid, reageeritakse hetke seisuga erinevalt.

"Praegu on see vastu võetud faktina, et tuleb teha. Osad rõõmustavad vähemalt selle üle ,et seda ei seota põhikooli lõpetamise endaga. Ega lapsed praegu väga hästi ei taju, mis neid ees ootab ja kõik võtsid selle uudise ju vastu teadmisega, et me jätkame kontaktõppes," rõhutas direktor.
Tema hinnangul on positiivne see, et tulemused esitletakse protsendina, kuna lootust on, et see teadmine võtab natukenegi neid pingeid maha, mis enne eksamit tekkivad.
"Lõpueksamite sooritamise osas olen ma positiivselt meelestatud, mul on hea meel, et nad on lahti seotud, kooli lõpetamisest ehk siis lõputunnistusele tuleb pallide summa ja hindeid eraldi ei panda. See kindlasti vähendab õpilaste stressi, " lisas Pikhof.

Märtsi lõpuni on enamik Eesti koolide õpilastest distantsõppel ning haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul puudutab see kokku 190 000 noort, juba ainuüksi 5.-8. klassini on neid 106 000.

"Meie huvi on saada üleriiklikult võrreldavad andmed laste õpitulemustest," lausus minister. "Tulemused, mis nad eksamitel saavad, lähevad 100 palli süsteemis ka nende lõputunnistusele. Sellepärast peaks toetama lõpuklasside kontaktõpet vähemalt mingil määral. Mulle teeb haridusministrina muret, et kuidas me saaksime lõpuklasside õpilasi võimalikult hästi toetada, et nad saaksid astuda järgmisesse õppeastmesse. Kui 9. ja 12. klasside õpilasi kooli lubada, siis hajutatult, maski kandmise kohustusega ja roteeruvalt, et korraga ei oleks liiga palju lapsi koolimajas."

Kersna sõnul on ta tänulik kõigile õpetajatele ja koolijuhtidele, kes on aasta otsa saanud hakkama väga keerulistes tingimustes. „Nüüd see raske kuu on vaja üheskoos üle elada," lausus ta. "Ma mõistan, et see on tõesti raske ja lapsevanematele samuti väga keeruline, aga need numbrid, mida me iga päev ajakirjandusest loeme, on  äga kõrged ja noorte seas on nakatumine väga kiirelt tõusmas. 36% kõigist nakkuskolletest on praegu haridusasutuste kolded ja me ei saa kahjuks teistmoodi, kui piiranguid karmistada."

Laadimine...Laadimine...