Kurm: Rootsi on Estonia huku uurimist takistanud

Valitsuse uurimiskomisjoni endine esimees Margus Kurm ütles neljapäeval riigikogus esinedes, et võimatu on mõista kõike seda, mida Rootsi valitsuse eestvedamisel on hauarahu tagamise ettekäändel tehtud.

Pilt: Mats Õun

Kurm: Rootsi on Estonia huku uurimist takistanud (1)

Erki Varma

"Ma arvan, et Estonia uputas sündmus, mida Rootsi valitsusringkonnad on riigi julgeoleku kaitsmise ettekäändel otsustanud varjata. Mis see sündmus on, ma ei tea," ütles endine valitsuse uurimiskomisjoni esimees Margus Kurm neljapäeval riigikogus esinedes.

Igal juhul peab see sündmus Kurmi hinnangul olema seotud Rootsi kaitsejõudude ja/või eriteenistuse tegevusega. "Ainult kaitsejõudude ja eriteenistuste mõjuvõim, sealhulgas mõjuvõim poliitikute üle, saab minu arvates selgitada Rootsi valitsuse tegevust hukule järgnenud 26 aasta jooksul. Minu hinnangul on see tegevus olnud irratsionaalne ja tundetu," rääkis Kurm.

Tema sõnul on parvlaev Estonia katastroofile suures plaanis kolm vaadet. Üks on lojaalne ametlikule versioonile, mille järgi on rahvusvahelise ühiskomisjoni 1997. aastal avaldatud lõpparuandes laevahuku põhjuse kohta kirjas lõplik ja ammendav tõde. Teine vaade on diplomaatiliselt skeptiline. Selle järgi oli uurimiskomisjoni töö puudulik ja seetõttu pole laevahuku põhjus siiani kindel. "Nende kahe kõrval on olemas ka kolmas vaade. Selle järgi ei uppunud Estonia nii, nagu ametlikus lõpparuandes kirjas, samas katastroofi tegelik põhjus on teada, kuid seda on 26 aastat varjatud ja kavatsetakse ka edaspidi varjata," rääkis Kurm. "Viimast vaadet jagan ka mina."

Rootsi riigi veidrad otsused

Kurmi hinnangul on võimatu uskuda, et katastroofijärgselt ei kasutanud Rootsi riik oma tehnilist võimekust selleks, et uurida katastroofi põhjuseid. "852 inimest on merepõhjas, neist enamik rootslased – Rootsi valitsus ei tee mitte midagi, tuukrid ja robotid jäävad kaldale ja allveelaevad sadamasse. Kas te suudate seda uskuda? Mina ei suuda. Seetõttu arvan, et tegelikult saadeti uurimislaevad välja esimesel võimalusel, mida tuukrid ja robotid merepõhjas tegid ja nägid, sellest lihtsalt ei räägita," rääkis ta.

Samuti on Kurmi arvates võimatu mõista kõike seda, mida Rootsi valitsuse eestvedamisel on hauarahu tagamise ettekäändel tehtud. Juba 1994. aasta lõpus võttis Rootsi valitsus vastu otsuse laevavrakk betooniga katta. Hoolimata hukkunute omaste tugevast vastasseisust, asuti seda Kurmi sõnul merenduse ajaloos pretsedenditut otsust ellu viima. Laevavraki ümber valati tuhandeid tonne liiva, kruusa ja killustikku, mis takistas ligipääsu laeva põhjaosale. Lisaks algatati hauarahuleping, mis 1995. aasta veebruaris koos Eesti ja Soomega alla kirjutati. "Veel enne, kui rahvusvaheline uurimiskomisjon oli oma tööga lõpule jõudnud, muudeti laevavraki uurimine nii juriidiliselt kui füüsiliselt võimatuks. See ei ole normaalne uurimistegevus," tunnistas Kurm.

Kurm tõi välja hulgaliselt näiteid, kuidas Rootsi pool on Estonia laevahuku uurimisel käitunud uurimist takistavalt, hävitanud asitõendeid ning kuidas ametlikust lõpparuandest välja jäetud hulgaliselt sellele vastu rääkivaid tunnistusi.

"Visiirilukkudest kõige suurem ja tugevam oli põhjalukk, mida nimetati ka atlandi lukuks. Tuukriuuringute käigus keevitati sulgurpolt lahti ja toodi pinnale, et seda saaks lähemalt uurida. Mingit lähemat uurimist ei toimunud, sest sukeldumisoperatsioonil osalenud ühiskomisjoni ainus liige Börje Stenström viskas poldi merre tagasi, hävitades nii kõige olulisema asitõendi," tõi Kurm ühe näite.

Raske on leida riikide vahel ühist keelt

Kõigel eelneval ei oleks Kurmi sõnul suurt tähendust, kui laevahuku ametlik versioon oleks veenev. "Aga see versioon ei ole veenev," leidis Kurm. "On kaks suurt küsimust, millele ühiskomisjoni lõpparuanne vastust ei anna ja millele me pole veenvat vastust leidnud ka keegi teine. On teadmata, miks ei läinud Estonia kiirelt ümber ja kuidas pääses vesi autoteki alla, et laeva uputada."

Kuni pole tõestatud, et Estonia kere on terve, pole Kurmi hinnangul ka teoreetiliselt võimalik välistada versioone, mis eeldavad auku laeva põhjaosas. Seetõttu olekski Kurmi sõnul oluline läbi viia uus uurimine ja eelkõige põhjalikult üle vaadata Estonia vrakk.  "Oluline on, et see laevavrakk liivast, kruusast ja killustikust puhastada ning ta tervikuna üles filmida, võtta vajalikud proovid jne. Ehk n-ö teha korralik asitõendivaatlus, kui kasutada n-ö kriminaaluurimise terminoloogiat."

Estonia hukust pääsenu Ain-Alar Juhanson nentis riigikogu ees esinedes, et tema tunnistus on üks neist, mida ametlikus lõpparuandes ei kajastata. "Me jõudsime laevaninasse ja nägime seal metallist võrestikuga seina, mis oli laeva ramp, mis oli suletud. See on fakt, mis lõpuraportis ei kajastu. Ma olen seda kolmele uurijale öelnud, ma ei tea, miks, aga ta seal ei kajastu. Lõpuraport ütleb midagi muud – kes teab, mis põhjusel," tunnistas ta.

Juhanson kinnitas, et tal on hea meel, et Estonia huku uurimise teema on taas tõstatunud, kuid tal on kahtlus, et mõni osapool võib uurimist takistada. "Kui seal on kahtlusi mõne riigi osas, kes võib olla midagi varjanud, siis on väga raske leida ühist keelt, et avada see uurimine ja teha seda lõplikult ja põhjalikult. Ma arvan, et see võib olla üks takistusi, et seda põhjalikult läbi viia," ütles Juhanson Rootsile viidates.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...