Lauri Almann: Donald Trumpi Twitteri konto kustutamine on suurema debati algus

"Twitteri reaktsioon kustutada Donald Trumpi kasutajakonto pärast 6. jaanuari ei ole selle debati lõpp, vaid see on kindlasti selle tõejärgse ajastu debati algus, mille üks osa saab olema küsimus, millised on need platvormid, mis kontrollivad tõde, mis kontrollivad inimestele jagatavat infot," leidis endine kaitseministeeriumi kantsler ja täna küberturvalisuse ettevõttes CybExer Technologies tegev Lauri Almann.

Pilt: Pixabay
Poliitika Keskkond

Lauri Almann: Donald Trumpi Twitteri konto kustutamine on suurema debati algus (2)

Erki Varma

"Twitteri reaktsioon kustutada Donald Trumpi kasutajakonto pärast 6. jaanuari ei ole selle debati lõpp, vaid see on kindlasti selle tõejärgse ajastu debati algus, mille üks osa saab olema küsimus, millised on need platvormid, mis kontrollivad tõde, mis kontrollivad inimestele jagatavat infot," leidis endine kaitseministeeriumi kantsler ja täna küberturvalisuse ettevõttes CybExer Technologies tegev Lauri Almann.

Tema sõnul on märgiline suhtlusplavormi Parler esile kerkimine pärast Donald Trumpi konto sulgemist sotsiaalmeediahiidude poolt. "Järjest rohkem tulevad mängu need, kes kontrollivad võrke, kes majutavad erinevaid platvorme. Me teame, et kõik majutusteenust pakuvad suurettevõtted lõpetasid selle platvormi majutuse ja täna me näeme, et nad on Vene ja Hiina majutust kasutamas. Tegelikult see probleem läheb avaramaks ja tegelikult ka tehnilisemaks."

Euroopal unikaalne eelis

Almanni sõnul on sotsiaalmeedias andmetele kolm põhimõtteliselt erinevat lähenemist - kui Ameerikas kuuluvad andmed neid käitlevale ettevõttele ja totalitaarsetes riikides, nagu Hiina ja Venemaa, peab riik andmeid endale kuuluvaks, siis Euroopa Liit on võtnud seisukoha, et andmed kuuluvad igale inimesele endale. "Euroopa lähenemine, kus andmed on kaitstud, andmed kuuluvad andmeomanikele. See on see, millest tulenevad meie andmekaitsereeglid ja mida me aeg-ajalt oleme pidanud tülikaks. Aga ma arvan, et see on võitev strateegia," leidis Almann.

Tema hinnangul on Euroopa Liit teinud õige panuse andmete suuremale kaitsele. "Ma arvan, et me hakkame nägema nii-öelda andmepõgenikke Ameerikast ja Hiinast. Täna on meil ebamugavam teha äri, täna on meil ebamugavam kasutada ja pakkuda veebiteenuseid. Aga tegelikult see investeering ja see pingutus, mis me Euroopas teeme, on õige tee," lausus ta.

Almanni hinnangul pandi president Donald Trumpi ajal USA-s proovile kõik demokraatia kaitsemehhanismid, kuid lõppkokkuvõttena pidasid need siiski vastu. "Absoluutselt kõik need institutsioonid, mida vähegi surve alla panna oli võimalik, ka surve alla pandi ja nagu Biden eile ütles oma inauguratsioonikõnes ütles - need pidasid vastu," sõnas ta.

Infovaldkonnas tema sõnul siiski tagasipöördumist tõejärgse ajastu eelsesse aega teha ei õnnestu. "Aega tagasi pöörata ei saa - aga, mida on võimalik teha, on infovahetust parandada ja liikuda jagatud infost jagatud arusaamiseni, jagatud maailmapildi ja jagatud infoväljani. Ma arvan, et see saab olema küll tohutult suur hüpe just nimelt näiteks julgeoleku valdkonnas."

Ameeriklased mõistavad maailma teisiti 

Politoloog Mari-Liis Jakobson nentis, et ühisest infoväljast väljapoole liikumine on olnud hästi pikaajaline protsess Ameerika Ühendriikides. "See algas kuskil seitsmekümnendatega, kui kaabeltelevisioon hakkas tegema suurt võidukäiku ja ühtäkki oli Ameerika ühiskond selles olukorras, kus kõik ei vaadanudki enam õhtul täpselt ühel ajal uudiseid," selgitas Jakobson.

Tema sõnul on inimesed üha rohkem liikunud erinevatesse individuaalsetesse inforuumidesse. "Viimasel kümnendil see ruum on muutunud väga palju just poliitinfo keskseks," nentis Jakobson. 

Tema sõnul näitavad erinevad väärinfoga seonduvad uuringud, et üldiselt inimesed ikkagi on info suhtes mõõdukalt kriitilised ja püüavad aru saada, kui nad satuvad mingisuguse valeinfo haardesse. "Seda eriti Euroopas. Ameerika Ühendriikides inimesed tajuvad ka väga palju, et nad puutuvad kokku valeinfoga. Aga mis on väga huvitav võrdlus Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel on see, et mille alusel inimesed saavad aru, et tegemist on väärinfoga," rääks Jakobson. 

Euroopas vaatavad inimesed tema sõnul, millisest allikast info pärit on ja kui usaldusväärsena mõjub. "Kui on kirjavigu täis või kõlab nagu toortõlge, siis hakatakse vaatama, et mis see on. Aga Ameerika Ühendriikides üle poole inimestest leiab, et tegu on valeinfoga, kui see ei käi kokku tema tajuväljaga, seniste teadmistega," selgitas Jakobson. "Siin on kindlasti Ameerika Ühendriikide probleemid väga palju suuremad kui Euroopas."

 

 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...